Ahistav jälitamine Eestis
| dc.contributor.advisor | Eelma, Simone, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Vaher, Mirjam | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2022-06-30T10:20:32Z | |
| dc.date.available | 2022-06-30T10:20:32Z | |
| dc.date.issued | 2022 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on ahistava jälitamise kui kuriteo olemus, leides, millisel viisil ahistava jälitamise kuritegusi toime pannakse ning milline on antud kuritegude sotsiaalne kontekst. Analüüs põhines kõikidel Riigi Teatajast leitavatel avalikel kohtulahenditel aastatest 2018-2021, milles sisaldus viide Karistusseadustiku §-le 1573. Valim koosnes 94 kohtulahendist. Tööst selgus, et ahistava jälitamise puhul on tegemist pika aja vältel toime pandud jätkuva kuriteoga. Eelkõige liigitub ahistav jälitamine lähisuhtevägivalla alla, sest enamjaolt oli jälitajate näol tegemist endiste partneritega, kes tihtipeale kasutasid ohvrite peal mingit vormi vägivalda, kõige sagedamini esines vaimset vägivalda. Selgus, et küberjälitamise element on muutunud jälitamise tavapäraseks osaks. Analüüsitud juhtumitest joonistus välja neli tüpoloogiat: intensiivselt kontakti otsija, valeväljakutsete tegija, vägivaldne ning häbistada sooviv jälitaja. Leitud tüpoloogiad aitavad aimu saada erinevat tüüpi jälitajatest, mis tegusid nad võivad toime panna, kui kaua nende tegevus kestab ning kui ohtlikud nad on. Antud töös on võimalik näha, milline seos on jälitaja-ohvri vahelisel suhtel ja ühiste laste olemasolul jälitamise kestusele ning milline on toimepanija tegude mõju kannatanule ja tema elule. Käesoleva uuringu piiranguks on kindlasti asjaolu, et mõnel juhul polnud juhtumite sisus selgesõnaliselt välja toodud ohvri ja jälitaja omavahelist suhet, mistõttu pidi konteksti tuvastama, seega ei pruugi tehtud järeldused olla sajaprotsendiliselt õiged. Samuti võis olla juhtumeid, kus ohvril ja jälitajal oli lapsi, kuid seda polnud lahendis välja toodud, mistõttu võivad uuringu tulemused tegelikkusest erineda. Kuna Eestis on ahistavat jälitamist uuritud vähe ning needki uuringud keskenduvad õiguslikule probleemistikule, võiksid edasised uuringud keskenduda samuti ahistava jälitamise kui nähtuse uurimisele. Kindlasti võiks uurida, mis raskendab/takistab abi otsimist ning kuidas mõjutab laste olemasolu ahistava jälitamise dünaamikat. Samuti oleks oluline teada, miks ahistava jälitamise juhtumid nii pikka aega kestavad. Veel oleks huvitav teada jälitajate perspektiivi, mis põhjustel ja eesmärkidel nad antud kuritegusid toime panevad, et potentsiaalselt mõista kuriteo kui nähtuse sügavamaid tagamaid. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/82934 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Ahistav jälitamine Eestis | et |
| dc.type | Thesis | et |