Psühholoogiline lepe ja organisatsioonikommunikatsioon erakorralise töölepingu lõpetamise kontekstis
| dc.contributor.advisor | Taur, Tiiu, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Toom, Anett | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2020-06-09T14:22:15Z | |
| dc.date.available | 2020-06-09T14:22:15Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas oleks võimalik säilitada vallandamisest ja koondamisest kommunikeerimisega allesjäänud töötajate psühholoogilist lepet ning mil moel erinevad koondamise ja vallandamise tajutud tagajärjed. Eesmärkide täitmiseks püstitasin uurimisküsimused ning uurisin üheksa erinevates organisatsioonides töötava inimese kogemuse põhjal, millised olid psühholoogilise leppe erinevad aspektid, leppe rikkumise tajutud tagajärjed ja kuidas oleks võinud lepet säilitada kommunikatsiooni abil. Uuringu tegemiseks kasutasin kvalitatiivset lähenemist ja viisin läbi üheksa poolstruktureeritud intervjuud, mille analüüsimiseks need transkribeerisin ja kodeerisin käsitsi. Intervjuudest saadud tulemused kattusid suures osas töös esitatud teoreetilise materjaliga: see, kuidas inimene reageerib kolleegi koondamisele või vallandamisele, oleneb sellest, milline oli tema varasem suhe juhiga ja kuidas juht käitus töötajatega nii enne töösuhte lõpetamist, selle ajal kui ka pärast. Tähtis on arvestada ka näiteks töö iseloomu ja suhteid töökaaslastega. Kolleegi töösuhte erakorraline lõpetamine põhjustas uuritavates usalduse vähenemist, motivatsiooni ja pühendumuse langust, segadust, hirmutunnet, ebameeldivat töökeskkonda jpm. Küll aga selgus, et tagajärgede esinemine ja nende tõsidus oleneb suuresti ka organisatsiooni spetsiifikast, mistõttu ei saanud teha põhjapanevaid järeldusi ja seoseid uuritavate kogemuste vahel. Käesoleva uuringu tulemuste põhjal ei olnud võimalik teha kindlat järeldust koondamise ja vallandamise tajutud tagajärgede erinemise osas, sest juhtumite asjaolud erinesid liialt palju. Suurim roll enne töösuhte erakorralist lõpetamist, selle ajal ja pärast oli kommunikatsioonil, sest sellest olenes uuritavate suhtumine nii selle protsessi kui ka juhti ja kogu organisatsiooni. Pidev kahepoolne sisekommunikatsioon on kõige olulisem vahend, millega saab lepet muutuste ajal säilitada. Töös kasutatud valim ei ole representatiivne, kuid sellegipoolest andis ülevaate, milliseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua organisatsioonis muutustest ebapiisav või puudulik kommunikeerimine. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/67755 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Psühholoogiline lepe ja organisatsioonikommunikatsioon erakorralise töölepingu lõpetamise kontekstis | et |
| dc.type | Thesis | en |