Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengite erialase orientatsiooni muutumine stuudiumi käigus
| dc.contributor.advisor | Harro-Loit, Halliki, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Lõhmus, Eleri, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Köidam, Laura | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2020-06-09T12:53:59Z | |
| dc.date.available | 2020-06-09T12:53:59Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö täitis oma eesmärki saada rohkem teada Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengite erialase orienteerituse kohta. Mind huvitas, millistest teguritest sõltuvalt kujuneb või muutub ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala üliõpilaste erialane orientatsioon stuudiumi käigus. Intervjueeritud kaheksateistkümnest tudengist seitse olid oma pea- või kõrvaleriala õpingute käigus vahetanud ning tänu intervjuude läbiviimisele sain teada võimalikke vahetamise põhjuseid. Selgus, et üks suur eriala vahetamise põhjus on nõrk erialane orienteeritus – paljud tudengid, kes astuvad ülikooli mõttega, et soovivad õppida ajakirjandussuunal, muudavad õpingute käigus oma peaeriala siiski kommunikatsioonisuunale. Üks põhjus võib olla see, et õppijal ei ole enne stuudiumi algust piisavaid teadmisi sellest, missugune on tegelikult ajakirjandusliku töö iseloom. Teadliku kommunikatsioonialase orienteeritusega tudengeid on ülikooli kandideerijate seas väga vähe ning peamiselt valitakse eriala „laiade oskuste ja teadmiste“ omandamise sooviga. Lisaks on kandideerimisprotsessis paljude tudengite ootus praktiline õppekava ning tihti pettutakse õpingute akadeemilisuses. Intervjuude analüüsimisel lõin 4 orientatsiooni põhiprofiili, kuid ka nende sees esineb tugevat variatiivsust, mis on peamiselt seotud erialase pühendumise määraga ning orientatsiooni ja motivatsiooni määra muutustega stuudiumi jooksul. Erinevusi tekib ka õppekava ja erialase orienteerituse osas – kommunikatsioonisuuna huviga tudengitel oli õppekava orientatsioon erialasest orientatsioonist tugevam. Tugeva ajakirjandusalase orientatsiooniga tudengitel olid tugevad nii erialane kui ka õppimisalane orientatsioon ning lisaks olid nad konkreetsele erialale pühendunud. Veel selgus, et paljude õppijate erialane orienteeritus ei kujune välja ka õpingute lõpuks. Õpingute lõpuks oli tugeva erialase orientatsiooniga tudengeid kokku 10 – viis ajakirjandusalase ning viis kommunikatsioonialasega. Ülejäänud kaheksa tudengi seas oli õppijaid, kes õpingute lõpuks ei ole endiselt kindlad, kas soovivad ajakirjanduse või kommunikatsiooni erialal praktiseerida ning pigem esines neil nõrk või keskmine erialane orienteeritus. Suurema valimi ning esimese ja teise kursuse tudengite kaasamisel oleks võimalik erialase orienteerituse kujunemist analüüsida veelgi täpsemalt. Samuti oleks võimalik orientatsiooni uurimisel kasutada osaliselt kvalitatiivset analüüsimeetodit, et vähendada ajakulu ning kaasata analüüsi rohkem tudengeid. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/67724 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengite erialase orientatsiooni muutumine stuudiumi käigus | et |
| dc.type | Thesis | en |