Infohariduse lõputööd

Permanent URI for this collection

https://hdl.handle.net/10062/42504

Browse

Now showing 1 - 20 of 108

Paindõppe ohud ja võimalused ühiskonnateaduste instituudi päeva- ja sessioonõppe üliõpilaste vaates
(Tartu Ülikool, 2023) Venig, Veikko; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti üldhariduskoolide inglise keele õpetajate kogemus õpilaste andmetega e-keskkondades
(Tartu Ülikool, 2023) Veeroja, Gajane; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vabatahtlike kaasamine museaalide dokumenteerimise ja kirjeldamise etapis
(Tartu Ülikool, 2023) Tõnutare, Diana; Lepik, Krista, juhendaja; Jeeser, Kaie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eksootiliste lemmikloomade pidajate infovajadused ja hinnangud eestikeelse info usaldusväärsusele
(Tartu Ülikool, 2023) Taimela, Derby; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avaliku teenuse Andmejälgija kasutamise kogemused tervishoiuasutuse töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Blumenfeldt, Hely; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uue vaimsuse teemaliste YouTube`i kanalite sisu ja eesmärk kuue kanali näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Merly; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Isikliku raamatukogu haldamine sotsiaalkataloogis
(Tartu Ülikool, 2022) Tallmeister, Uwe; Ariva, Lilian, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö eesmärgiks oli uurida võimalusi isikliku raamatukogu haldamiseks sotsiaalkataloogis ning leida selleks sobivaim variant. Eesmärgi saavutamiseks püüdsin leida vastuseid kahele küsimusele: 1. Millised on lugejate ootused sotsiaalkataloogidele? 2. Milline olemasolevatest sotsiaalkataloogidest neile ootustele kõige paremini vastab? Lõputöös kasutasin kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Uurimistööks võrdlesin viie suurema aktiivse sotsiaalkataloogi funktsionaalsust ning seejärel küsitlesin lugemishuvilisi, et selgitada välja nende eelistused sotsiaalkataloogide omaduste osas. Küsimustiku koostasin Google Forms keskkonnas ja vastajad värbasin peamiselt „Lugemise väljakutse“ grupist Facebookis. Küsitlusele vastajad pidasid kõige olulisemateks kataloogi omadusteks võimalust kataloogi telefonis või tahvelarvutis kasutada; märkida raamatute välja laenamist; raamatute kohta märkmete või arvustuste lisamist; ning eestikeelset kasutajaliidest. Neile nõudmistele vastab kõige paremini LibraryThing, kus on kõik need funktsioonid olemas. See ei näi kokku sobivat praeguse käitumismustriga, kus LibraryThing kataloogi kasutajaid on mitu korda vähem kui Goodreadsil. Niisugust erinevust saab selgitada teistsuguse eesmärgiga – Goodreadsi kasutatakse just sotsiaalkataloogina ehk oma lugemiskogemuste jagamiseks, mitte isikliku raamatukogu kataloogimiseks. Selleks piisab Goodreadsi võimalustest. Kuna tegemist oli esimese seda laadi uuringuga Eestis, siis vajaks see kindlasti kordamist ning laiendamist ka muudele isikliku raamatukogu haldamise meetoditele peale sotsiaalkataloogide, sealhulgas kogu paigutusele kui kogu haldamismeetodile.
Infootsikäitumise seos töötaja rahuloluga Omniva klienditoe konsultantide näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Peek, Lylian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Suletud kaartide sorteerimise meetodil infoarhitektuuri hindamine Omniva veebilehe näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Mäeots, Marika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Põhikooliealiste arusaamad privaatsusest online mängukeskkondades
(Tartu Ülikool, 2022) Asso, Liisa; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üliõpilaste vaimse tervisega seonduv veebipõhine infootsikäitumine Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Allikas, Jaana; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised
(Tartu Ülikool, 2022) Aimla–Volkov, Kristina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö „Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised“ uurimisobjektiks oli Árpád Arderi eraraamatukogu. Uurimistöö eesmärk oli Árpád Arderi eraraamatukogust ja selle bibliofiilsetest osistest esmase ülevaate andmine. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • anda üldine ülevaade Árpád Arderi raamatukogust; • iseloomustada raamatukogu keeleliselt ja liigiliselt; • selgitada välja raamatukogu bibliofiilsed osised ning püüda neid võimaluse piires kirjeldada. Kuna kogu kohta olid olemas vaid väga üldised andmed, eelnes uurimisele andmete kogumine ja töötlemine nii, et neid oleks võimalik kvantitatiivselt analüüsida. Algne metoodika, mis seisnes andmete käsitsi Exceli tabelisse sisestamises, osutus aeganõudvaks. Kogutavate andmete hulka piirati ning töö automatiseeriti osaliselt programmi abil, mis siltidega märgistatud informatsiooni ühte mahukasse arvutustabelisse koondas. Täiendavalt koguti vaatluse käigus andmeid, mille abil otsiti ja uuriti seoseid raamatukogu, selles leiduvate trükiste ning kogu omaniku või trükiste varasemate omanike elukäigu vahel. Kogutud andmete analüüsimisel selgus, et raamatukogu sisaldab 10 966 trükist. Liigiti on kõige suurem esindatus liigil 2 (Religioon. Teoloogia) – 43%. Teisel kohal on liik 8 (Keel. Keeleteadus. Kirjandus) – 21% ning kolmandal liik 9 (Geograafia. Biograafiad. Ajalugu). Enim trükiseid on saksa keeles – 41%, järgnevad eestikeelsed – 35% ja venekeelsed – 10%. Trükiste bibliofiilsuse määramisel lähtuti teemat nii laiemalt kui ka kitsamalt käsitlenud tunnustatud autorite (Puksoo, Matjus, Annus, Liivak) välja pakutud printsiipidest. Bibliofiilseks määratletud usukirjanduse osa, mille puhul kogu rajaja bibliofiilne huvi oli teada, osutus lõputöö mahu raames käsitlemiseks liiga mahukaks ning fookus suunati ümber kahele isikukesksele, Eduard Laamani ja Ksenia Poska alakogule. Kogude uurimisel leiti, et nende sisu ilmestab raamatute kunagiste omanike elukäiku ja erialast tegevust, haakudes ühtlasi 20. sajandi esimese poole kultuuritausta ja ajaloosündmustega. Bibliofiilseid trükiseid oli kogus kokku 2367, selgepiirilisemaid bibliofiilseid alakogusid viis. Uuriti ka omanikumärke, mida esines 1596 juhul. Neist 910 olid bibliofiilseks määratletud trükistes. Uurimistöö käigus kogutud andmete ja kasutatud allikmaterjali toel saab Árpád Arderi raamatukogu üldiselt iseloomustades öelda, et tegemist on eristuva ja omanäolise koguga. Kogu sisaldab arvukalt väärtuslikke, haruldasi, isegi rariteetseid trükiseid, kuid ühtlasi ka palju sellist, mille väärtus tuleb esile alles õigetes kätes.
Haldusreformi mõjude hindamine teabehalduses Viljandi Vallavalitsuse näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Susi, Lii; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Haldusreform on teadlik ja hästi läbi kaalutletud protsess avaliku sektori organisatsiooni või süsteemi muutuseks, mille eesmärk on parandada organisatsiooni või süsteemi struktuuri, tööprotsessi või kvaliteeti (Gow, 2012). Eestis oli kohalike haldusüksuste võimekus avalike teenuste tagamiseks ebaühtlane ja sageli mittepiisav ning kohalike omavalitsuste haldusreformiga loodeti saavutada võimekamad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada. Käesoleva töö eesmärk oli vaadata, kuidas on haldusreform mõjutanud kohaliku omavalitsuse teabehalduse korraldust. Analüüsitavaks omavalitsuseks oli Viljandi Vallavalitsus, mis tekkis 2013. aastal nelja väiksema omavalitsuse ühinemisel. 2017. aasta haldusreformi käigus ühines sellega veel kaks Viljandimaa omavalitsust. Haldusreformi positiivse mutusena võib välja tuua, et valdade liitumise tulemusena on oluliselt muutunud ametiasutuse struktuur, mis on andnud võimaluse ametnike spetsialiseerumiseks. Viljandi vald ei võtnud endale eesmärgiks ametnike arvu kärpimist. Eesmärk oli olemasoleva ressursiga vajalike ülesannete parema täitmise korraldamine. Lisandunud on mitmeid ametikohti, mida väikestes omavalitsustes ei olnud kompetentse tööjõu puudumise ja töömahu vähesuse tõttu võimalik katta - personalispetsialist, vallasekretäri abi, avalike suhete spetsialist, jurist, infotehnoloogia spetsialist. See omakorda on muutnud teabehalduse korraldamist, kuna vastutus erinevate valdkondade eest on rohkem hajutatud ja toimunud on märkimisväärne spetsialiseerumine. Asutuse teabehaldus on valdavalt elektrooniline ning võrreldes haldusreformi eelse ajaga on oluliselt vähenenud paberdokumentide osakaal ja sellega seotud dubleerivad tegevused. Muutunud on infovahetuse protsessid ja muudetud on ka otsustusprotsesse, mis on tingitud ametiasutuse suurenemisest. Viimaste välja toodud muutuste põhjused on seotud otseselt haldusreformiga, kuid elektrooniliste kanalite kasutusele võtmine on pigem põhjustatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengust. Oluliselt on vähenenud silmast-silma suhtlus kodaniku ja ametniku vahel ning paberil asjaajamine, mille põhjuseid tuleb otsida nii digitaalsete võimaluste suurenemises kui ka haldusreformi tulemusel tekkinud väga suures omavalitsuses, kus mõne piirkonna elanike jaoks on võimalused ametiasutusega suhtlemiseks muutunud kaugemaks. Viimane on samas aga pannud omavalitsuse otsima erinevaid võimalusi, et teenuseid elanikele lähemale viia. Teabehalduse korralduses on toimunud märgatav kvaliteedi tõus. Osaliselt on see tingitud haldusreformi mõjudest, kuna ühinemise tulemusena on võimalik katta spetsiifilisi valdkondi kvalifitseeritud tööjõuga. Kuid suurem mõju on kindlasti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiirel arengul, mis on toetanud haldusreformi eesmärki pakkuda elanikele kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Seega tuleb toimunud muutusi vaadelda ühtse kogumina ja ainult haldusreformi mõjusid teabehalduse korraldamisele hinnata ei ole võimalik.
Vaiketeadmuse muutmine väljendatud teadmuseks OÜ Kontaktikeskus näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Tolk, Merle; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Põhikooli II astme õpilaste kogemus distantsõppega eriolukorra kontekstis
(Tartu Ülikool, 2021) Randver, Tuuli; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli uurida põhikooli II astme õpilaste valmisolekut distantsõppeks ja kohanemise kogemust distantsõppega ning kuidas õnnestus infotehnoloogiliste vahendite kasutamine õppetöös. Eesmärgi täitmiseks püüdsin leida vastuseid küsimustele: 1. Kuidas hindasid õpilased enda kohanemist distantsõppeks? 2. Kuidas muutis distantsõpe õppetööga seonduvaid praktikaid? Lõputöös kasutasin kvalitatiivset analüüsimeetodit. Uurimistööks viisin läbi kuus poolstruktureeritud intervjuud, kus osalesid põhikooli II astme õpilased ja nende lapsevanemad. Intervjuude tulemuste analüüs näitab, kuidas hindasid õpilased enda kohanemist distantsõppega, milliseid infotehnoloogilisi vahendeid õppetöös osalemiseks vajati, kuidas muutis distantsõpe õppetööga seonduvaid rutiine ja harjumusi. Intervjuude analüüs näitas, et kõigil õpilastel puudus varasem e-õppe kogemus. Valmisolek üleminekuks distantsõppele ja õppetöö korraldus distantsõppe perioodil erines kooliti. Õppetööks vajalike infotehnoloogiliste vahenditena nimetavad õpilased enim sülearvutit ja nutitelefoni. Enim tõrkeid esines keskkondadesse sisselogimisel ja probleeme võis valmistada arvuti video esitamise võimekus - olles tingitud kas seadme tehnilistest näitajatest või internetiühenduse kiirusest ja mahust. Distantsõppe perioodil ei muudetud senist suhtlemiskorda, tulemuste analüüs näitas, et õpilased ja lapsevanemad pöördusid nii õppetööga kui ka korralduslike küsimustega seonduvalt harvem või üldsegi mitte õpetaja poole, küsimuste tekkimisel eelistati teisi allikaid. Distantsõppe perioodil tundsid õpilased enim puudust füüsiliselt ühes ruumis viibimisest kaasõpilastega ja üldisest sotsialiseerumisest. Lapsevanemad hindavad distantsõppe positiivseks küljeks õpilaste suurenenud iseseisvumist. Andmete analüüsist lähtub, et antud kuue õpilase ja viie kooli näitel kohanesid õpilased distantsõppega küllaltki hästi ja tehniline võimekus ei valmistanud suuri probleeme.
Intranet infoedastuskanalina Coop Põlva Tarbijate Ühistus
(Tartu Ülikool, 2021) Jõgeva, Liina; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks on saada teada, kui kasutatav on intranet infoedastuskanalina Coop Põlva Tarbijate Ühistus ehk uurida, millised on töötajate kogemused intranetiga ning kuidas hindavad töötajad intraneti kasutatavust ning kas ja milliseid ettepanekuid teevad töötajad intraneti muutmiseks. Intraneti olulisus seisneb selles, et see on asutusesisene usaldusväärne infokanal, mille kaudu oleks geograafiliselt hajutatud töötajatele informatsiooni edastamine üks potentsiaalselt kiiremaid ning efektiivsemaid viise jõudmaks iga töötajani. Uurimisküsimustele tuginedes koostasin kolme teemaplokki jaotatud intervjuukava, mille abil viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud kümne Coop Põlva töötajaga. Valimisse olid sihipärase valimi moodustamise põhimõttel valitud erineva tööiseloomuga töötajad igalt ettevõtte tasandilt – teenindajad, juhatajaid ja juhtkond. Intervjuud viidi läbi 2021. aasta märtsis. Uurimistulemustest selgus, et intervjueeritute intraneti kasutussagedus oli varieeruv. Kõige olulisemaks intranetis peetakse infot töötajate hüvede ja soodustuste kohta ning nende taotlusblankette. Ka vaadatakse intranetist kontakte ja sünnipäevasid, loetakse siselehte, samuti erinevaid juhendmaterjale. Probleemidena toodi välja intraneti keerukat ülesehitust, vajalike materjalide leidmise komplitseeritust ning värske info puudumist. Seega intranetile seatud eesmärk, pakkuda kõigile töötajatele kättesaadavat infot, dokumente, uudiseid ja eelkõige personaliosakonna materjale, on täidetud osaliselt. Võttes intervjuudest selgunud kasutussagedusele lisaks arvesse ka kättesaadavat kasutusstatistikat, võib väita, et, infoedastuskanalina intranet ettevõttes väga suurt rolli ei mängi. Intervjueeritud töötajad tõid intervjuudes välja nii intraneti häid külgi kui ka puuduseid, samuti tehti mitmeid asjakohaseid ettepanekuid, millele tuginedes on lõputöö esitamise ajaks mõningaid muudatusi juba tehtud ning mida ka edaspidi intranetis planeeritavate muudatustena on võimalik kaaluda, nagu näiteks lehe ülesehituse lihtsamaks muutmine ning aktuaalse info ja uudiste lisamine. Lisaks töötajate ettepanekutele tegin tuginedes teooriale, kogemustele ja vestlustele töötajatega ka omapoolseid ettepanekuid, mida intraneti täiustamisel võiks kaaluda – võimaldada intranetis kahepoolne suhtlemine, koguda kasutamise kohta rohkem andmeid, pöörata enam tähelepanu intraneti turundamisele ja töötajatele koolituse ja toe pakkumisele.
Raasiku valla raamatukogude areng kuni aastani 1918
(Tartu Ülikool, 2021) Jõõts, Aira; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Elanike infokanalite eelistused teabe saamiseks Elva valla näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Koemets, Piibe; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Põhikooli kolmanda astme õpilaste arusaamad andmejälgedest sotsiaalmeedias ühe Tartu kooli näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Keerberg, Emily; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Informatsiooni usaldusväärsuse hindamine interneti teel toidulisandeid tellivate inimeste näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Kaevats, Janely; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Browse

Recent Submissions