Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus

Abstract

Doktoritöö „Romantiline subjekt, mälu ja trauma“ põhineb neljal aastail 2013–2014 avaldatud artiklil ning käsitleb eesti kirjaniku Bernard Kangro (1910–1994) üheksat eksiilis ilmunud romaani („Sinine värav“ 1957, „Jäälätted“ 1958, „Emajõgi“ 1961, „Tartu“ 1962, „Kivisild“ 1963, „Must raamat“ 1965, „Keeristuli“ 1969“, „Joonatan, kadunud veli“ 1971, „Puu saarel on alles“ 1973), käsikirja jäänud näidendit „Kohtumine vanas majas“ (1979) ja novelli „Kummitused“ (1987). Tööl on kolm eesmärki. Esiteks selgitatakse siin Kangro loomingu tähendust ja kohta eesti kirjandusloos ja kultuurimälus tänaselt, 21. sajandi vaateveerult, mil nii ajaloolaste ja kultuuriuurijate seas kui ka avalikes aruteludes on jätkuvalt aktuaalsed Teise maailmasõja mäletamisega seotud küsimused. Nende küsimustega tegeleb ka Kangro enamikus oma romaanidest ja näidendis „Kohtumine vanas majas“, keskendudes traumaatilise mineviku mäletamise tähendusele üksikisiku ja rahvuse vaatepunktist. Teiseks avab töö Kangro teoste analüüsi kaudu tema loomingu uurimise uusi väljavaateid. Töös osutatakse mitmetele edasistele uurimisküsimustele ja -teemadele, mis käesoleva töö küsimusepüstituse tõttu jäid põhjalikumalt avamata, kuid mis Kangro koguloomingu mõistmisel on olulised. Kolmandaks võetakse töös vaatluse alla see, kuidas Kangro oma eelmainitud teostes ühtaegu nii isiklikku kui ka rahvuse minevikku kujutab, kordab ja läbi töötab, lähtudes Carl Schmitti uurimuses „Poliitiline romantism“ ja Mihhail Bahtini uurimuses „Autor ja peategelane esteetilises tegevuses“ kasutatud mõistest ning traumateooria ja mälu-uuringute seisukohtadest. Kangro teoste põhjal uuritakse töös seda, millistel viisidel kehastub minevik olevikus, millised on ajaloolise trauma ja nostalgia seosed, kuidas toimub alla surutud mälestuste teadvusse toomine ning millist mõju avaldab see mäletajale, kes on jätkuvalt mineviku võimuses, millised on mäletamise ja unustamise seosed ning lõpuks – mida tähendab mäletamine kellegi nimel.This dissertation is based on four articles published in 2013–2014 on the works of Estonian writer Bernard Kangro (1910–1994). The dissertation focuses on nine of his novels written in exile (The Blue Gate 1957, The Icy Springs 1958, The River Emajõgi 1961, Tartu 1962, The Stone Bridge 1963, The Black Book 1965, Whirlwind of Fire 1969, Joonatan, The Lost Brother 1971, The Tree on the Island Still Stands 1973), the manuscript of a play, Meeting in the Old House (1979), and the short story Ghosts (1987). The first and broadest goal of this dissertation is to explain the significance of Kangro’s oeuvre and its place in Estonian literary history and cultural memory, given the ongoing pertinence of questions regarding the remembering of the World War II among historians and researchers of culture as well as in public discussions. Kangro is concerned with such questions in most of his novels and in the play Meeting in the Old House, focusing on the importance of remembering for both the individual and the nation as a whole. The second goal of this dissertation is to envisage new research perspectives on Kangro’s work; the third, to examine, on the basis of the aforementioned works, to how the writer represents, repeats, and simultaneously works through both the personal and the national past. The main theme of all the novels analyzed as well as the play Meeting in the Old House is the preoccupation of the romantic subject with the personal and the national past, as represented by the narrators’ and characters’ discussions about memory, remembering, and memories and detailed descriptions of memory pictures and processes of remembering. Kangro’s works are examined with respect to the ways in which the past is embodied in the present; connections between historical trauma and nostalgia; how repressed memories are brought to consciousness; what effect this process has on the person who remembers, who remains in the throes of the past; relations between remembering and forgetting, and, finally, what does it mean to remember in someone else’s name.