Ogdžyk töd ‘I do not know that well’: džyk as a degree expression with verbs in Komi

Abstract

Enamikus uurali keeltest moodustatakse omadus- ja määrsõnade keskvõrret kindla võrdlusliite abil. Näiteks eesti keeles on selleks liiteks -m, nt kiire > kiirem, komi keeles aga -džyk, nt ödjö ’kiire’ > ödjödžyk ’kiirem’. Kui aga eesti keeles piirdub võrdlusliite -m kasutamine omadus- ja määrsõnadega, siis komi keeles võib -džyk liituda veel ka näiteks nimi-, ase- ja tegusõnadega. Sellisel juhul toimib džyk määra väljendava kliitiku ehk elemendina, mis ei märgi ainult võrdlust, vaid tugevdab või intensiivistab selle sõna väljendatavat tähendust. Näiteks sõnaga tödny ’teadma’ võib džyk muuta teadmise kvaliteeti (nt. tödnydžyk ’paremini teadma’). Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada ja kirjeldada neid tähendusi, mis võivad komi džyk-il olla siis, kui see liitub tegusõnadega, ning lisaks sellele uurida välja, millist tüüpi tegusõnade ja tegusõnafraasidega džyk liitub, millistega aga mitte. Selle jaoks kasutatakse töös esmalt kvalitatiivseid meetodeid ning analüüsitakse morfosüntaktilist ning semantilist ülesehitust ligi 1100 sellisel ilukirjandusest ja meediast pärit lausel, kus džyk on liitunud tegusõnafraasile. Töö ühe osana viidi komi keele kõnelejate hulgas läbi džyk-i vastuvõetavust hindav küsitluskava, mida analüüsitakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Näitelausete analüüsist järeldub, et kõige sagedamini on džyk tegusõnade intensiivistaja, mis väljendab tegevuse või seisundi kõrget määra (nt. radejtnydžyk ’rohkem armastama’) või saavutatud tulemuse kõrget ulatust (nt. smelmynydžyk ’julgemaks saama’). Lisaks võib džyk viidata ka tegevuse viisile, täpsemalt tegevuse kvaliteedile (nt. kyvtnydžyk ’paremini ujuma’) või kiirusele (nt. sjurnydžyk ’kiiremini leidma’). Koos eituses tegusõnaga võib džyk väljendada tegevuse mõõdukust, millega näidatakse seda, et tegevus ei õnnestunud täielikult või et seisund ei ole soovikohane (nt. èzdžyk skodit ’päris nagu ei sobi’). Lisaks intensiivsuse ja mõõdukuse väljendamisele on džyk-il ka kvantifitseeriv tähendus, millega viidatakse tegevuse sagedusele või hulgale (nt. vetlynydžyk ’sagedamini/rohkem käima’). Väitekirja teise olulise osana selgus, et džyk-i liitumine tegusõnadega on võrreldav sellega, kuidas kombineeruvad tegusõnadega määramäärused ehk määrsõnad nagu rohkem, palju, jne. Džyk kombineerub seega olukorra muutust märkivate tegusõnadega (nt. raz's'ynydžyk ’rohkem lõdvenema’), kogejategusõnadega (nt. dozmöčynydžyk ’rohkem häirima’), tegevust märkivate tegusõnadega (nt. udžavnydžyk ’rohkem töötama’), aga ka nägemis- ja mõtlemistegusõnadega (nt. tödčynydžyk ’rohkem märkama’). Küsitluskava tulemused näitasid veel, et komi keele kõnelejate jaoks on kõige loomulikum džyk-i esinemine eituses lihttegusõnaga, mis esineb kontekstis, kus on võimalik džyk-i mitmetine tõlgendamine (nt. ogdžyk töd ’ma nii hästi/nii täpselt ei tea’).In the majority of Uralic languages, the comparative degree of adjectives and adverbs if formed with the help of a comparative suffix. In Estonian, this suffix comes in the form of -m, e.g. kiire ’fast’ > kiirem ’faster’, while in Komi, the comparative suffix is -džyk, e.g. ödjö ’fast’ > ödjödžyk ’faster’. If in Estonian, the comparative suffix is restricted to adjectives and adverbs, then in Komi, -džyk may also attach to nouns, pronouns, and verbs. In such instances, džyk does not only express comparison, but also strengthens or intensifies the meaning expressed by the modified verb. For example with tödny ‘to know’, džyk strengthens the quality of knowing (tödnydžyk ‘to know better’). The aim of this dissertation was to establish the meanings or reading types that džyk may have, when modifying verb phrases, and also to find out, which kinds of verbs and verb phrases may combine with džyk and which may not. For this purpose, qualitative methods are applied in analysing the morphosyntactic and semantic composition of almost 1100 examples from literature and media containing verb phrases modified by džyk. The second part of the thesis consists of an assessment test carried out among speakers of Komi which aimed to assess the acceptability of džyk. The analysis of the example sentences shows that džyk is first and foremost an intensifier that refers to the high degree of the activity or state (e.g., radejtnydžyk ’to love more’), or the high extent of some achieved result (e.g., smelmynydžyk ’become more brave’). In addition to that, džyk may also refer to the manner of the situation, be it either quality-wise (e.g., kyvtydžyk ‘to swim better’) or tempo-wise (e.g., sjurnydžyk ‘to find faster’). With negated verb phrases, džyk may refer to moderation, which expresses the fact that some situation has not succeeded as intended, or that the ongoing state is not as desired (e.g., èzdžyk skodit ‘does not quite suit’). Besides intensity and moderation, džyk can also quantify verb phrases and express higher frequency or quantity of the activity (e.g., vetlynydžyk ‘go more/more often’). The second important result for this dissertation was that džyk behaves very similarly to other degree expressions that modify verb phrases, i.e. adverbials like more, a lot, etc. According to this finding, džyk combines with change-of-state verbs (e.g., raz's'ynydžyk ‘loosen up more’), experiencer verbs (e.g., dozmöčynydžyk ‘to annoy more’), gradable actions (e.g., udžavnydžyk ‘to work more’), but also with verbs of perception and cognition (e.g., tödčynydžyk ‘notice more’). The results of the assessment test showed that for Komi speakers, džyk is most natural with a simple negated verb that appears in a context that allows for multiple interpretations to džyk’s meaning (e.g., ogdžyk töd ‘I do not really know/I do not know that well’).