Julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olemise tajutud mõju inimeste sotsiaalmeediakäitumisele
| dc.contributor.advisor | Murumaa-Mengel, Maria, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Prants, Monika | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2019-06-13T13:36:38Z | |
| dc.date.available | 2019-06-13T13:36:38Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Minu lõputöö on kirjutatud teemal „Julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olemise tajutud mõju inimeste sotsiaalmeediakäitumisele“. Uuritav valdkond on uudne ja huvitav, kuna tehnoloogiate arenguga on privaatsuse tajumine ja isikliku informatsiooni kaitsmine muutunud üha keerulisemaks. Teemavaliku ajendiks oli seminaritöö raames läbiviidud uuring, mis tuvastas mitmeid probleemkohti indiviidide privaatsuse tagamisel. Lõputöö eesmärgiks oli läbiviidud uuringu põhjal selgitada, kuidas defineerivad julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olnud isikud privaatset ja avalikku informatsiooni ning kuidas mõjutas nende sotsiaalmeedia käitumist ja privaatsusharjumusi riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli läbimine. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks viisin läbi semistruktureeritud individuaalintervjuud seitsme varasemalt riigisaladusele juurdepääsuloa julgeolekukontrolli läbinud isikuga. Intervjuudest saadud tulemuste sügavamaks lahtimõtestamiseks palusin kommentaari andmekaitsespetsialistilt. 21. sajandit nimetatakse infoajastuks, mil erinevate tehnoloogiate arengu negatiivseks tagajärjeks võib pidada seda, et järjest keerulisem on säilitada kontrolli privaatsuse üle ning kaitsta isiklikku informatsiooni. Läbiviidud uuringu tulemustest selgus, et vastajad väärtustavad enda privaatsust ning kaitsevad seda sotsiaalmeedias erinevate turvavõtetega. Isikliku informatsiooni alla kuuluvad vastajate arvates peamiselt perekonda, majanduslikku ja tervislikku olukorda puudutav informatsioon. Siiski selgus nii intervjuude transkriptsioone analüüsides kui ka uuritavate enda arvates, et privaatsuse taju on individuaalne ja konkreetset piiri tõmmata ei ole võimalik. Uuringu tulemused tõid välja, et kuigi uuritavad peavad julgeolekukontrolli teostamist ametikoha spetsiifikast lähtuvalt vajalikuks, ei ole neil täielikku selgust, millist informatsiooni nende kohta julgeolekukontrolli käigus kogutakse. Esines arvamus, et julgeolekukontrolli teostatakse laiaulatuslikumalt, kui julgeolekukontrolli ankeedis küsitud informatsioonile. Ka ei olnud uuritavad kindlad nende andmete töötlemise turvalisuses, kuna organisatsioonisiseselt oli korduvalt esinenud isikuandmete töötlemise rikkumisi. Uuringu tulemustele toetudes võib väita, et uuritavate sotsiaalmeediakäitumine muutus aja jooksul läbimõeldumaks, samuti pööratakse täna rohkem tähelepanu turvaseadetele ning jälgitakse, millise auditooriumini uuritavate postitused jõuavad. Otseselt ei selgunud, milline oli kõige olulisem uuritavate sotsiaalmeedia käitumist mõjutav tegur, kuid kaitseväe roll käitumusharjumuste suunamisel leidis kinnitust. Kõik uuringus osalejad tajusid oma sotsiaalmeediakäitumises sarnaseid ja püsivaid muudatusi, mida plaanivad kasutada ka edaspidi. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/64305 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | |
| dc.subject.other | lõputööd | et |
| dc.title | Julgeolekuasutuse kõrgendatud tähelepanu all olemise tajutud mõju inimeste sotsiaalmeediakäitumisele | et |
| dc.type | Other | en |