DSpace at University of Tartu
Search interfaces such as BASE and DART-Europe provide integrated access to millions records worldwide. The availability of this content to local and global audiences, is possible thanks to the OAI-PMH interface and Google Scholar optimizations. DSpace issues permanent urls and trustworthy identifiers, including optional integrations with handle.net and DataCite DOI. Located at University of Tartu Library.
Communities in DSpace
Select a community to browse its collections.
Recent Submissions
Andmebaas „Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsed separaadid“
(Tartu Ülikool, 2024) Saukonen, Marina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli koostada andmebaas Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsetest separaatidest ja koondunud andmete esmane analüüs. Andmebaas sisaldab infot nende arvukuse, jaotumise kohta väljaannete järgi ning kirjeldab nende omadusi. Vajadus andmebaas koostada tekkis lõputöö käigus, kui selgus, et olemasolev info separaatide kohta on minimaalne ning eelnevates projektides ja uuringutes kasutatud allikad on ajas ammendunud või enam ei eksisteeri. Selle teadmislünga täitmiseks loodi andmebaas kaasaegsete separaatide andmetega.
Töös kasutati sekundaarandmeid teoreetilise tausta avamiseks ja praktilises osas e-kataloogi ESTER, mis on Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. Töö teostamise käigus tegeles projekti autor Exceli tabeli kavandamise, andmete kogumise, andmete sisestamise ja andmeanalüüsiga. Eelnev aitas täita lõputöö püstitatud eesmärgid ja ülesanded, andes ülevaate Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud separaatide koguarvukusest, nende jaotumisest väljaannete vahel ning omadustest.
Andmebaasist saab ülevaate, et Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmus kokku 2129 eestikeelset separaati. Nendest 1451 (68%) ilmus ajakirjandusest, 370 (17%) jätkväljaannetest ja 308 (14%) raamatutest. 51% separaatidest pärines rakendusteaduste valdkonnast (UDK 6). Kõige enam ehk 211 separaati ilmus 1938. aastal. Enim trükiti separaate Tartu ja Tallinna trükikodades, Tartus 1753 ja Tallinnas 312 separaati. Nimekirjas olevatest separaatidest trükiti enim ehk 690 K. Mattieseni trükikojas. Mahult olid üle poolte 5–15 leheküljelised ning 38% separaatidest sisaldas võõrkeelset kokkuvõtet. Koostatud andmebaasi abil on võimalik põhjalikult uurida ja analüüsida separaatide jaotumist väljaannete kaupa ning kirjeldada nende omadusi.
Võib öelda, et koostatud andmebaas täidab olulise tühimiku vabariigi ajal ilmunud separaatide kohta, pakkudes ajakohaseid ja täpseid andmeid edasisteks uurimusteks.
Õpilaste andmestumine ja andmejälgimine hariduse infosüsteemides: lapsevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Utšenikov, Helen; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avaliku vaate vastavus avaliku teabe seadusest tulenevatele nõuetele
(Tartu Ülikool, 2024) Tuvikene, Anu; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö on kirjutatud teemal “Üldhariduskoolide dokumendiregistrite avalikust vaatest leitava info
vastavus avaliku teabe seadusele”. Töö eesmärgiks oli hinnata üldhariduskoolide dokumendiregistrite
vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Töö teostamiseks külastasin koolide veebilehekülgi,
suhtlesin koolidega e-kirja teel ning analüüsisin koolide dokumendiregistreid.
440 kooli dokumendiregistrist oli võimalik hinnata 262 registrit. Põhjused, miks ei olnud võimalik
hinnata 178 kooli registrit, olid registri puudumine, puuduv info dokumendiregistri asukoha kohta
või analüüsiks liiga väheste andmete hulk registris.
Koolidesse saadeti e-kirjad, et selgitada registrite puudumise põhjuseid. Selgus, et üheks põhjuseks
on ümberkorraldused dokumendihaldustarkvara vahetamisega seonduvalt. Samuti on mitmetes
koolides pooleli arutelud omavalitsusega, milline on parim dokumendihalduse süsteem koolile.
Lisaks ilmnes, et väikekoolides ei ole piisavat ajalist ressurssi, et tegeleda dokumendiregistritega.
Suured erinevused dokumendiregistri olemasolus on riigi- ja munitsipaalkoolidel. Riigikoolidel
on olemas dokumendiregister kõigil, kuigi ühe kooli registrit ei saanud töös hinnata. Seevastu
munitsipaalkoolidel on dokumendiregister puudu 56-l koolil (73 kooli kohta puudub info). Tugevalt
mõjutab dokumendiregistri olemasolu kooli suurus. Väikekoolidel on dokumendiregister puudu
palju suurema tõenäosusega kui suurematel koolidel.
Dokumendiregistrites on probleemiks puudulikud andmed dokumentide kohta ning samuti on
probleeme dokumentidele juurdepääsuga. Suureks probleemiks on dokumentidele määratud juurdepääsupiirangud,
mis tekitavad küsimusi, kas juurdepääsupiirangu alus on õigustatud. Juurdepääsupiiranguga
seotud probleemid on väga suurel hulgal munitsipaalkoolidel, kuid enamasti pole see
probleemiks riigikoolidel.
Kokkuvõttes peab nentima, et vaadeldud üldhariduskoolide dokumendiregistritest paljud ei vasta
AvTS-is kehtestatud nõuetele. Riigikoolide dokumendiregistrite tase on tunduvalt kõrgem kui
munitsipaalkoolidel. Dokumendiregistrite täitmisel ei ilmnenud erinevusi sõltuvalt kooli suurusest.
Eesti eraüldhariduskoolide pakutav lisandväärtus haridusmaastikul ja eripärad arengukavade põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Tinnuri, Jane; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erakoolid üldharidusele pakutavat lisaväärtust kirjeldavad ja kuidas nad oma eripärasid läbi alusdokumentide esitavad. Selle uurimiseks analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit kasutades 20 Eesti erakooli arengukavasid. Teooriast ja varasematest uuringutest nähtub, et arengukava on koolides kohustuslik visiooni loov ja arengusuundi näitav dokument, mis erakoolide puhul annab potentsiaalsetele uutele õppijatele ja nende lapsevanematele teadmise, millistest pidepunktidest need oma tegevuses lähtuvad.
Läbi viidud standardiseeritud kontentanalüüsi tulemustest lähtuvalt võib öelda, et sõnastuses erinevad erakoolide arengukavad oluliselt, kuid põhiidee, arengueesmärgid, koostöö- ja arenemissoov ning tahe õpilastele parimat võimalikku õpikeskkonda pakkuda on ühine. Samas leidus erakoole, kes oma arengukavas missiooni, visiooni ja väärtusi välja toonud ei ole, kuigi läbi nende on võimalik oma kooli võimalikele huvilistele tutvustada. Arengukavad peavad vastama seaduses ette nähtud tingimustele, kuid samas annavad koolidele paindlikkuse nende sisu osas.
Teooriale tuginedes võib öelda, et arengukava on kooli strateegilises juhtimises keskse tähtsusega ning selles sisalduva informatsiooni näol on tegemist tulevikku vaatava dokumendiga, kus ei tohi unustada vormistusliku poole olulisust. Analüüsi tulemus näitas, et kõik erakoolid on oma arengukavad koostanud ning oma erilisuse ja unikaalsuse erinevalt sõnastanud, kuid sellest kumab läbi tahe ja soov pakkuda oma õpilastele midagi teistsugust kui ülejäänud koolid.
Minu lõputöö uurib Eesti erakoolide arengukavasid ning tulemused võivad olla sisendiks antud dokumendi koostamisel uue kooli loomise protsessis. Edasiste uuringute juures lisasin ettepaneku uurida kõiki Eesti erakoole või teha nende arengukavade võrdlus üldhariduskoolidega, et oleks võimalik erinevused ja sarnasused põhjalikumalt välja tuua. Samuti annaks järgmistele uuringutele lisaväärtuse arengukava loomise protsessis osalenute intervjueerimine, et saada täiendav informatsioon selle koostamise protsessist ja kasutatud märksõnade valimisest.
Hariduse andmestumine ja sellega kaasnevad ohud: lapsevanema vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Sommer, Silvi; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lasteaiaõpetajate ja assistentide hinnangud ja arusaamad tervisekasvatusest ning selle rakendamisest lasteaias Põlvamaa lasteaedade näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Katškan, Stella; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Alustavate lasteaiaõpetajate kohanemist toetavad tegurid esimestel tööaastatel
(Tartu Ülikool, 2024) Freirich, Jana; Taimalu, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Koolieelses eas laste unehügieen ühe Viljandi lasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Põder, Karmen; Jõgi, Kaire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Liitreaalsuse kasutamine õppetöös: lasteaiaõpetajate teadmised ja kogemused
(Tartu Ülikool, 2024) Viilip, Piia; Rannastu-Avalos, Meeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Alustavate lasteaiaõpetajate hinnangud esimesel töökohal pakutud toetusmeetmete kohta
(Tartu Ülikool, 2024) Kasak, Laura Maria; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut