DSpace at University of Tartu
Search interfaces such as BASE and DART-Europe provide integrated access to millions records worldwide. The availability of this content to local and global audiences, is possible thanks to the OAI-PMH interface and Google Scholar optimizations. DSpace issues permanent urls and trustworthy identifiers, including optional integrations with handle.net and DataCite DOI. Located at University of Tartu Library.
Communities in DSpace
Select a community to browse its collections.
Recent Submissions
Lõimitud õppematerjali "Graafikud matemaatikas ja füüsikas" koostamine, selle kasutamine koosõpetamisel ühistundides ning tundide läbiviijate soovitused materjali ja ühistundide edasiarendamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Kari, Kristin; Lõo, Marietta, juhendaja; Lepp, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Põhikooli eriklassi õpetajate arusaamad oma rollist eriklassi õpilaste sotsiaalse kaasatuse suurendamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Aarna, Erik; Kivirand, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Statistiliselt ekvivalentsete argumenttunnuste kogumite leidmine
(Tartu Ülikool, 2024) Sõnajalg, Hanna; Aasmets, Oliver, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Argumenttunnuste valik on mudeli konstrueerimisel üks olulisemaid ülesandeid. Meetodid nagu samm- ja lassoregressioon tagastavad ühe komplekti tunnustest, millega saavutatakse kõige paremini prognoosiv mudel. Kui andmetes esineb palju tugevalt korreleeritud tunnuseid, võib mitu tunnuste komplekti anda sarnase prognoosimisvõimega mudeleid. Statistiliselt ekvivalentsete argumenttunnuste kogumite leidmise (inglise keeles statistically equivalent signatures ehk SES) algoritm rakendab tunnuste valikuks korduvalt tingliku sõltumatuse teste. Lõpuks tagastatakse omavahel ekvivalentsete tunnuste kogumid. Valides igast kogumist täpselt ühe tunnuse, jõutakse erinevate mudeliteni, mis võiksid anda sarnase täpsusega hinnanguid. Magistritöö eesmärk on testida algoritmi Eesti geenivaramu andmetel, kuhu kuuluvad geenidoonorite vere metaboliidi kontsentratsioonid ning metaboliitide kontsentratsioonide suhete väärtused. Lineaarse regressioonimudeli abil prognoositakse kehamassiindeksit ja logistilise regressioonimudeli abil suremust 5 aasta jooksul.
Genotüübi ja keskkonna vahelist koosmõju hindavate meetodite kirjeldus ja võrdlus NOBALwheat projekti andmete näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Tamm, Joonas-Sander; Kaart, Tanel, juhendaja; Tamm, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Taimede sordiaretuses on oluline, et aretatavatel sortidel oleks kõrge saagikus. Lisaks sellele on tähtis, et saagikus püsiks võimalikult stabiilne ka ebasoodsates kasvutingimustes. Eriti oluline on kliima-resistentsete genotüüpide aretus tänapäeval, kus kliimamuutustega seoses on ilmastikuolud ja seega ka taimede kasvutingimused muutunud ebastabiilsemaks, suurenenud on ekstreemsete ilmastikutingimuste esinemine.
Käesolevas magistritöös seletatakse paljude stabiilsust mõõtvate statistikute tähendusi, tagamaid ning võrreldakse neid omavahel. Lisaks viiakse läbi stabiilsusstatistikute arvutamine ja võrdlus rahvusvahelise NOBALwheat projekti raames Balti riikides ja Norras aastatel 2021-2023 hinnatud 300 suvinisu genotüübi saagikuse andmetel. Töö tulemusena koostati selgitused valitud 19 statistiku interpreteerimiseks ja anti soovitused nende valikuks saagikamate ja stabiilsemate genotüüpide väljaselgitamisel. Andmeanalüüsi tulemusena selgitati välja saagikamate ja muutuvates ilmastikutingimustes stabiilsemate suvinisu sortide aretamiseks sobivam lähtematerjal.
Sihtkatse matkimine: polügeense riskiskoori ja kolesterooli alandava ravi mõju südame-veresoonkonna haiguste riskile
(Tartu Ülikool, 2024) Kuusk, Saskia; Fischer, Krista, juhendaja; Milani, Lili Azin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on tutvustada sihtkatse matkimise ideed ja teostada praktiline näide. Selleks kasutatakse Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmeid, et hinnata polügeense riskiskoori ja kolesterooli alandava ravi mõju vereringeelundite haiguste riskile. Pannakse paika hüpoteetiline sihtkatse, mida soovitakse vaatlusandmete pealt matkida koos vastavate protokolli komponentidega. Elukestusanalüüsi meetodite abil leiti, et kolesterooli alandavate ravimite määramine on seotud vähenenud müokardi- ja peaajuinfarktide ning kardiovaskulaarsurma riskiga. Samuti valideeriti südameveresoonkonna haiguste riskiskoori mõju huvipakkuvate kardiovaskulaarsete sündmuste riskile, välja arvatud ainult kardiovaskulaarset surma käsitleva sündmuse puhul.
Assessment of surgical margins of basal cell carcinoma with Raman microspectroscopy measurements
(Tartu Ülikool, 2024) Viigand, Siim; Kuljus, Kristi, juhendaja; Koloydenko, Alexey, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
The aim of the master’s thesis is to study and set reference results for assessment of residual tumor margins of basal cell carcinoma. The analysis is based on Raman microspectroscopy measurements of tissue samples extracted during Mohs surgery. Logistic regression, linear discriminant analysis and quadratic discriminant analysis are used to develop classification rules, several set-ups of spectral feature variables are considered. The best classification result is achieved with the logistic regression model with 30 original spectral features. The best model is validated on a test set of extracted tissue samples. Concerns regarding the data can be taken into account and the obtained reference results can be used in future analyses, when models of higher complexity could be studied for classification.
Vanemaealiste intiimsuse ja seksuaalsuse käsitlus ööpäevaringsel üldhoolsusteenusel
(Tartu Ülikool, 2024) Väljaots, Piret; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kompetentsipõhise hindamismetoodika parendamise võimalused B-kategooria riiklike sõidueksamite näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Smirnov, Ave; Palu, Tiina, juhendaja; Kasemäe, Risto, juhendaja
Digitaalse jalajälje haldamise prototüüpmudeli väljatöötamine lasteaia tegevuse korraldamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Kuus, Geete-Fanni; Mäeots, Mario, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Eesti noorte digioskuste ajalise muutuse analüüs ySKILLS-i küsitluse kolme uuringulaine andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Pavlov, Doris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on aja jooksul muutunud Eesti noorte digioskused, millised tegurid on ajalist muutust kujundanud ning kas ja millised seosemustrid esinevad digipädevuse ja erinevat tüüpi veebitegevuste vahel. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks analüüsisin rahvusvahelise uuringuprojekti ySKILLS kolme uuringulaine andmeid Eesti 12-17-aastaste noorte digikäitumise kohta.
Magistritöö analüüsi tulemustest selgus, et Eesti noorte digipädevus on vaadeldava kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud ning digipädevust mõjutavad nii sugu, vanus, vanemlik vahendamine, sotsiaalmajanduslik seisund kui enesetõhusus. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, v. a suhtlemisoskuste ja digiteadmiste puhul. Hea majandusliku olukorraga noortel on digipädevus aja jooksul kasvanud kõigis dimensioonides. Nende Eesti noorte, kelle vanemad toetavad enda laste internetikasutust madalal või keskmisel määral, digioskused ja digiteadmised on aja jooksul kasvanud. Piirava vanemliku vahendamise puhul hindavad noored, et nende oskuste tasemed on aja jooksul langenud. Erinevalt eelnevalt sellel teemal kirjutatud magistritöö tulemustest ilmnes digipädevuse ajalist muutust analüüsides, et nooremate vanuserühmade (12-13 ja 14-15-aastased) noorte digipädevus ajas kasvas, ent vanema vanuserühma noorte enesehinnanguline digipädevus langes. Mida kõrgemalt hindavad noored enda enesetõhusust, seda kõrgemalt hinnatakse ka erinevate digioskuste ja enda digiteadmiste taset.
Analüüsi tulemusena selgus ka, et digipädevus on rohkem seotud enesetõhususe ja piirava vanemliku vahendamisega. Vanemliku vahendamise puhul hakkab küll seose tugevus digioskuste puhul varieeruma ehk siis kõige tugevamalt mõjutab piirav vanemlik vahendamine noorte digipädevust tervikuna, tehniliste ning info otsimise ja töötlemise oskuste taset, vähem aga suhtlemis- ja sisuloomeoskuseid. Üldisel digipädevusel on veebitegevustest seos õppimisega seotud veebitegevustel. Samuti on õppimisega seotud veebitegevustel seos info otsimise ja töötlemise oskustega. Meelelahutuslikul eesmärgil tehtud veebitegevustel on seos tehniliste oskustega ja sisuloometegevustel sisuloomeoskustega. Digiteadmistel on positiivne seos meelelahutuse eesmärgil tehtavate veebitegevustega ja negatiivne seos sotsiaalsete suhetega seonduvate veebitegevustega. Vanuse kasvades langevad noorte enesehinnangulised info otsimise ja töötlemise ning sisuloomeoskused. Info otsimine õppimise eesmärgil võib olla ehk mõjutatud asjaolust, et noortel on suurem ligipääs erinevale infole, nad suudavad seda infot enda jaoks kiiremini ja tõhusamalt töödelda, mis omakorda tõstab nende digipädevuse taset.