Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

 

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

Kirje
Di Lage fun di Yidn in Rusland
(Warsaw, 1929) Gergel, Nahum; נחום ,גערגעל
Kirje
Bayrn Opgrunt
(Warszawa : Kultur-Liga, 1937) Asch, Sholem; שלום אַש
Kirje
Saaremaa töörahva ülestõus 1919.a.
(Tartu Riiklik Ülikool, 1953) Sunila, August; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kirje
Sikana Jaan Tammann Eesti rahvuslikus liikumises
(Tartu Riiklik Ülikool, 1987) Saag, Hilje; Must, Aadu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Kirje
Classifying, constraining and ranking metamorphic relations
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-16) Duque Torres, Alejandra; Pfahl, Dietmar Alfred Paul Kurt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tarkvara testimine tagab, et lõplik tarkvaratoode töötab õigesti, kuid see on sageli aeganõudev, kulukas ja keeruline, eriti suurte süsteemide puhul. Üks suurimaid väljakutseid on "testioraakli probleem"—raskus määrata tarkvara testimise ajal õige väljund. See probleem tekib, kui testitaval tarkvaral (SUT) puudub oraakel või selle loomine on teostamatu. Metamorfne testimine (MT) otsib sellele probleemile lahendust. Erinevalt traditsioonilistest testimismeetoditest, mis keskenduvad üksikute sisend-väljund kombinatsioonide kontrollimisele, analüüsib MT sisend-väljund paaride seoseid üle tarkvara mitmete käivituste. Neid seoseid määratlevad metamorfsed seosed (ingl Metamorphic Relations, MRs), mis näitavad, kuidas peaksid väljundid vastavalt konkreetsete sisendite muutustele muutuma. Selliste seoste rikkumine viitab suurele tõenäosusele, et SUT sisaldab viga. Käesoleva lõputöö eesmärk on MT tulemuslikkust parandada, uurides ja tutvustades uusi meetodeid metamorfsete seoste klassifitseerimiseks, täiustamiseks ja järjestamiseks. Töö esimeseks väljundiks on MetaTrimmer, mis võimaldab metamorfseid seoseid klassifitseerida. See meetod hindab seoste käitumist programmi erinevate sisendite põhjal, mis on programmile testandmetena antud. Jättes kõrvale eelduse, et metamorfne seos kehtib universaalselt, tuvastab MetaTrimmer konkreetsed testandmed, mille puhul seos kehtib ning võimaldab seega täpsemat klassifitseerimist. Teine panus, MetaTrimmer+, tuvastab testandmetes mustreid eesmärgiga segajuhtumites kasutatavaid metamorfseid seoseid täiustada. Kolmas panus keskendub metamorfsete seoste järjestamisele nende veatuvastamise võimekuse alusel, kusjuures kõige tõhusamad seosed prioritiseeritakse kasutades MetaTrimmerit, mis on kombineeritud mutatsioonitestimisega. See meetod aitab vähendada testjuhtumite arvu, säilitades samal ajal kõrge veatuvastuse. Kolmas panus rakendati edukalt tööstuslikus juhtumiuuringus, tõestades selle praktilist väärtust.