Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Spatial machine learning approaches for environmental prediction(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-07-21) Jemeljanova, Marta; Uuemaa, Evelyn, juhendaja; Kmoch, Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondMasinõpet kasutatakse üha enam keskkonnanähtuste geograafiliseks modelleerimiseks olukordades kus otseseid mõõtmisi on vähe. Samas seisneb probleem selles, et masinõppe mudelid eeldavad tavaliselt andmepunktide sõltumatust, kuid keskkonnaandmed on ruumiliselt seotud – lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased. See võib muuta mudelite tulemused liialt optimistlikuks või eksitavaks, eriti juhul, kui neid kasutatakse keskkonnaalaste otsuste tegemisel või planeerimisel. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas masinõpet saab paremini kohandada ruumiandmetele ning täpsemalt keskendutakse veekvaliteedi seirele. Töös käsitletakse meetodeid, mis arvestavad asjaoluga, et lähestikku asuvad kohad on sageli sarnased, ning analüüsitakse laiemalt masinõppe rakendamise väljakutseid keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tulemused näitavad, et kõigile olukordadele sobivat ühtset lahendust ei ole. Masinõppe mudelite loomisel tuleb arvestada mõõtmiste ruumilise jaotusega ning kui hästi need mõõtmised tegelikult modelleeritavat nähtust esindavad. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on oluline mitte lähtuda ainult ühest mudeli täpsusmõõdikust, vaid hinnata ka modelleeritud tulemuse ruumilist mustrit. Masinõppel on suur potentsiaal keskkonnanähtuste, näiteks veekvaliteedi, üleujutuste või mulla omaduste prognoosimisel ruumiandmete põhjal. Kuid selleks, et tulemused oleksid usaldusväärsed, peavad mudelid suutma kirjeldada tegelikke seoseid keskkonnas, mitte ainult andmetes esinevaid juhuslikke mustreid.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Religioossed motiivid ja teemad Tõnu Õnnepalu romaanides „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“(Tartu Ülikool, 2026) Viidu, Tõnis; Peedu, Indrek, juhendaja; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö uurib religioosseid motiive ja teemasid Tõnu Õnnepalu romaanides „Piiririik" (1993), „Hind" (1995) ja „Printsess" (1997). Töö eesmärk on selgitada, millised religioossed motiivid neis teostes esinevad, kuidas neid kasutatakse ja millist tähendust need kannavad. Meetodiks on kvalitatiivne sisuanalüüs. Analüüs näitab, et kristlus toimib Õnnepalu tekstides eelkõige kultuurimälu ja sümbolisüsteemina. Jumala-käsitlus liigub institutsionaalselt religioosselt kogemuselt isikliku ja kosmilise kogemuse suunas. Religioossus pole romaanides iseseisev teema, vaid kõiki teisi teemasid läbiv struktuurne kiht.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Messiaanlikud juudid Eestis: identiteet, traditsioon ja usuline praktika(Tartu Ülikool, 2026) Veber, Mirjam; Põldsam, Anu, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö eesmärk oli uurida messiaanlikke juute Eestis, keskendudes nende identiteedile, traditsioonidele ja usulisele praktikale, ning analüüsida Eesti ühiskondliku konteksti mõju nende enesetajule ja kogukonnaelule. Uurimuses kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, osalusvaatlust ja LimeSurvey küsimustikku. Selgus, et Eesti messiaanlike juutide identiteet on mitmekihiline ja situatiivne ning kujuneb nii isiklike usukogemuste kui ka kogukondliku elu kaudu. Usuline praktika ei ole ühtne, vaid varieerub ja kohandub nii kogukonna võimaluste kui ka Eesti oludega. Eesti ühiskondlik keskkond mõjutab eelkõige seda, kuidas ja millises ulatuses oma usulist identiteeti väljendatakse.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Poliitiline müstitsism vastupanu vormina Dorothee Sölle teoloogias(Tartu Ülikool, 2026) Vase, Lulu Inari Ottilia; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondUurimistöös on kasutatud kvalitatiivset sisuanalüüsi, et leida seoseid poliitilise müstitsismi ja sotsiaalse vastupanu vahel Dorothee Sölle teoloogias. Sölle eesmärk on näidata, et müstiline kogemus on kõigile võimalik. Ta kasutab uuenduslikku keelt kõnelemaks kannatusest, et muuta inimese suhtumist sellesse. Sölle leiab, et müstiline kogemus on inimest aktiviseeriva toimega ning võib muuta tema suhtumist teistesse inimestesse ja sotsiaalsetesse probleemidesse. Uus suhtumine ajendab inimest tegelema sotsiaalõiguslike küsimustega, olema poliitiliselt aktiivne ning osalema vastupanuliikumistes ebaõiglust alalhoidvate sotsiaalsete struktuuride vastu. Sölle teoloogilised seisukohad on relevantsed ka tänapäevases sekulariseeruvas Eestis, ning võivad kõnetada nii usklikke kui ka religioonikaugeid inimesi. Tema tekstide keel on lihtne ja poeetiline.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Pimeruumi retriit Eesti kontekstis(Tartu Ülikool, 2026) Ust, Airy; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöös uuriti pimeruumi retriidil osalenute kogemusi ja tähendusi, mida neile omistati. Töö põhineb kümnel poolstruktureeritud intervjuul, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Tulemused näitavad, et pimeretriit toimib eraldatud praktikakeskkonnana, kus võimenduvad kehalised, tajulised ja mentaalsed protsessid. Kogeti sensoorseid muutusi kui ka raskesti sõnastatavaid ja erilisi elamusi. Pimeretriit soodustab enesereflektsiooni, tuues kaasa muutusi enesetajus, suhetes ning eluliste muutustega toimetulekus. Samas kujuneb kogetu tähendus osaleja varasema maailmavaate raamistikus ning pigem süvendab olemasolevaid hoiakuid kui kujundab neid ümber.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Tehisaru rakenduste ChatGPT, Copilot ja Grok kasutamine Vana Testamendi psalmide eestikeelses eksegeesis, Psalmi 72 näitel(Tartu Ülikool, 2026) Sihvre, Martin Jüri; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTehisintellektide kiire areng on mõjutanud piibliteaduse maailma, kus üha enam kasutatakse tehisintellekti piiblitekstide tõlgendamiseks ja tõlkimiseks. Antud bakalaureusetöö uurib kolme tehisaru rakenduse (ChatGPT, Copilot ja Grok) Psalmi 72 eestikeelset eksegeetilist tõlgendust. Töö eesmärk on võrrelda kolme tehisaru koostatud analüüse akadeemiliste psalmikommentaaridega, et selgitada välja kas nende vahel leidub erinevusi ja sarnasusi. Uurimus käsitleb, kas ja kuidas tehisintellektid analüüsivad psalmi struktuuri, teoloogilist sõnumit ning kas ja mil määral nad järgivad klassikalisi eksegeetilisi meetodeid. Olulist tähelepanu pööratakse ka sellele, millistele allikatele tehisintellektid oma analüüsides viitavad ning kuivõrd need vastavad akadeemilistele standarditele. Tulemused aitavad hinnata tehisintellekti potentsiaali ja piiranguid religioossete tekstide analüüsimisel/tõlgendamisel ning selle sobivust akadeemilise töö abivahendina.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Eesti kristlike koolide õpilaste loov- ja uurimispraktiliste tööde pealkirjade analüüs maailmavaate teooriate ja Schwartzi alusväärtuste teooria alusel(Tartu Ülikool, 2026) Roosiväli, Marko; Makilla, Pille-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondKäesolev bakalaureusetöö kaardistas Eesti kristlike koolide loov- ja uurimispraktiliste tööde teemasid ning analüüsis tööde pealkirju Schwartzi väärtuste teooria ning maailmavaate teooriate taustal. Eesmärk oli luua teooriate põhjal kodeerimissüsteemid ning katsetada neid pealkirjade sisuanalüüsimisel. Peaaegu pooled tööd liigitusid kunsti valdkonda ning palju kirjutati sotsiaalteaduste ja inimese teemadel. Enamik töödest põhines enesemääratluse ja saavutuse väärtustel. Maailmavaatelistest teemadest olid enam esil inimese olemust ja enesemõistmist puudutavad teemad. Kuigi sisuanalüüs kodeerimissüsteemidega oli tehniliselt võimalik, siis tulemused on spekulatiivsed, kuna kodeerimine teostus autori subjektiivsel hinnangul ning enamasti polnud pealkirjad sisuanalüüsiks piisavalt sisukad. Täpsema pildi loomiseks peaks analüüsima tööde sisu.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Diskursusanalüüs Vene Õigeusu Kirikust ja selle kuvandist Eesti meedias perioodidel 1993–1996 ja 2022–2024(Tartu Ülikool, 2026) Pütsepp, Kirke; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondBakalaureusetöö uurib Vene Õigeusu Kiriku kuvandit Eesti meedias kahe ajaperioodi, 1993–1996 ja 2022–2024 vältel. Töö eesmärk on analüüsida, kuidas on Vene Õigeusu Kirikut kujutatud eesti meedias nii kiriku enda kui ka sõltumatu meedia poolt ning milliseid muutusi on tekstides märgata 30 aasta jooksul. Artiklites leiduvad peamised narratiivid ja ideed on leitud kriitilise diskursusanalüüsi teel, mis koosneb kindlatest analüüsiküsimustest lähtuvast keeleanalüüsist. Artiklites tuvastati neli peamist diskursust, mis domineerivad mõlemal ajaperioodil: kanooniline ja ajalooline õigus, rahvuslik-poliitiline, julgeoleku ning moraalne ja religioosne diskursus. Uurimus näitab, et Vene Õigeusu Kiriku kuvand meedias ei ole ainult religioosne, vaid tekstides põimuvad kultuurilised, poliitilised ja identiteediga seotud ideed.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajaloolise Jeesuse eshatoloogia apokalüptilisus: tänapäevaste Jeesus-uurijate paradigmade duell(Tartu Ülikool, 2026) Prükk, Risto; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondUurimistöö vaatleb ajaloolise Jeesuse uurijate argumente ja mõistete kasutust seoses Jeesuse eshatoloogia apokalüptilisusega, lähtudes valdkonnas tekkinud eristusest apokalüpilise ja mitte-apokalüptilise paradigma vahel. Uurimistöös kasutati meetodina diskursusanalüüsi, keskendudes valdkonna autorite poolt kasutatud eshatoloogiaga seotud mõistetele. Töö sisaldab põgusat ülevaadet Reza Aslani, Geza Vermese, Ed Sandersi, Marcus Borgi, John Dominic Crossani ja James Dunni seisukohtadest ning nende argumentide ning mõistekasutuse võrdlust. Uurimistöö tulemuseks on kummalegi paradigmale iseloomulike argumentide rõhuasetuste ja autorite vaheliste erineva mõistekasutuse tuvastamine ning uurimistöö järeldab, et apokalüptilise ja mitteapokalüptilise paradigma eristus on leidudega kooskõlas, kuid erandjuhtumid ei ole välistatud.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Jumalateenistuse ruumi mõtestamine EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse liikmete seas(Tartu Ülikool, 2026) Orglaan, Epp Maria; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. UsuteaduskondTöö eesmärk on leida, milliseid tähendusi annavad luteri koguduse liikmed jumalateenistuse ruumile. Teoreetilises osas käsitlen ruumi sakraalsust, kirikuhoone tähendust ja arhitektuuri ajalugu. Töö keskmes on intervjuud EELK Nõo Püha Laurentsiuse koguduse liikmetega. Selgus, et koguduse jaoks oli kirikuruum püha, sest see oli sisseõnnistatud ja seal saab ühenduse Jumalaga. Kõige olulisemaks elemendiks oli ruumis altar. Teenistusi kirikuhoones peeti pühalikumaks kui asendusruumis.