Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

 

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

Kirje
Õnnelik neurootiline inimene: millised tegurid soosivad õnnelikkust neurootilistel inimestel?
(Tartu Ülikool, 2025) Klemm, Liis Helen; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, miks mõned kõrge neurootilisusega inimesed peavad ennast õnnelikuks, olenemata neurootilisusele omasest kalduvusest kogeda suurenenud negatiivset afektiivsust. Uuringu andmestikuks olid Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ühisprojekti esimese laine NEO-PI-3 küsimustiku isiksuse andmed, kust selekteeriti kõrge neurootilisusega (≥ 75. protsentiil) indiviidid (N = 895). Andmete analüüs kinnitas, et õnnelikkus korreleerub negatiivselt neurootilisusega (r = –0,23, p < 0,001). Valimis oli kõrge õnnelikkuse hinnanguga (≥ 8 punkti õnnelikkuse skaalal) indiviide 19,31% (N = 168). Logistiline regressioonanalüüs kõikidest isiksuse tunnuste alaskaaladest tuvastas, et masenduse (N3) alaskaala ennustas madalamat õnnelikkust. Seevastu impulsiivsuse (N5) ning rõõmsameelsuse (E6) alaskaalad ennustasid kõrgemat õnnelikkust. Tulemused tõid esile, et kuigi neurootilisuse seadumus ennustab madalamat õnnelikkust, võivad teatud isiksuse aspektid õnnelikkust soosida ka neurootilistel inimestel.
Kirje
Õpilaste digivahendite kasutamise seosed matemaatikaärevuse ja -tulemustega: PISA 2022 andmete sekundaaranalüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Tervonen, Danil; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada digivahendite kasutamise (õppe- ja vabaajategevusteks), matemaatikaärevuse ja matemaatika tulemuste vahelisi seoseid PISA 2022 Eesti õpilaste andmete põhjal (N = 6392). Hüpoteesidele vastamiseks viidi läbi kovariatsioon-, korrelatsioon- ja medieerimisanalüüsid. Kovariatsioonanalüüsist selgus, et digivahendite kasutamise aja ja matemaatika tulemuste vahel olid tagurpidi U-kulised seosed: kõrgemaid matemaatika tulemusi said need õpilased, kes kasutasid digivahendeid mõõdukalt. Korrelatsioonanalüüsi järgi esines statistiliselt oluline positiivne seos matemaatikaärevuse ja digivahendite kasutamise vahel. Medieerimisanalüüsid näitasid, et matemaatikaärevus vahendab matemaatika tulemuste ja digivahendite kasutamise vahelist negatiivset seost nii õppe- kui ka vabaajategevusteks. Tööl on praktiline väärtus haridussüsteemi regulatsioonidele ja arendamisele. Uurimistöö piirangud ja edaspidised võimalikud arengusuunad on välja toodud.
Kirje
Isiksuseomaduste seos ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisega: eksploratiivne uuring Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil
(Tartu Ülikool, 2025) Mets, Merilin; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös vaadeldi ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise seost isiksuseomadustega Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil, eesmärgiga leida täpsemaid tulemusi, millised isiksuseomadused ja kuidas kõrvaltoimete raporteerimist ennustavad. Uurimistöös kasutati Eesti geenivaramu andmebaasi (EstBB) ning statistilistesse analüüsidesse kaasati nende osalejate andmed, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku (100 isiksuse nüanssi), osalenud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete uuringus (ADE-Q) ning raporteerinud kõrvaltoimeid või märkinud, et kõrvaltoimeid ei esinenud (N = 34 979). Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik Suure viisiku isiksuseomadused olid statistiliselt olulised ennustajad ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisel: mõlemas kategoorias kõrgem neurootilisus, madalam ekstravertsus, suurem avatus kogemusele, madalam sotsiaalsus ja madalam meelekindlus. Kõrvaltoimeid raporteerisid enam naised ja nooremad inimesed. Nüansside tasandil paranes ennustusmudelite seletusvõime ning üksikväited kirjeldasid täpsemalt kõrvaltoimete raporteerimise tausta.
Kirje
Välisuudiste geograafiline laiahaardelisus Eesti Rahvusringhäälingus, Delfis ja Postimehes
(Tartu Ülikool, 2025) Kaseorg, Liisa; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös uurisin Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Postimehe veebiväljaannete välisuudiste rubriikides avaldatud artikleid valitud päevadel ajavahemikus jaanuar–veebruar 2025. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised piirkonnad ja teemad domineerivad kolmes väljaandes ning milline on geograafiline ulatus sündmusterohketel aegadel. Artiklite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi koos mõningate kvalitatiivse sisuanalüüsi lisadega, mille abil vaatlesin, millised on peamised domineerivad teemad ja piirkonnad ning kui mitmekesine on uudistevalik. Eesti kolme veebiväljaande välisuudiste geograafilise laiahaardelisuse uurimine näitas, et uudistefookus kaldus ajal, mil maailmas toimusid mitmed suured konfliktid ja kriisid, tugevalt Euroopa ja Põhja-Ameerika suunas. Pea pooled kajastustest käsitlesid Vene-Ukraina sõda või Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni tegevust. Teemavaldkondadest domineerisid majandus, poliitika ning sõjalised konfliktid, teisisõnu negatiivse ja konfliktse alatooniga teemad. Pehmema sisuga kajastusi esines märksa harvem. Välisuudiste rubriikides esinesid eelkõige sündmused, mis olid seotud suurriikidega, toimusid Eestile geograafiliselt lähedal või olid oma olemuselt erakordsed. Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika said minimaalselt kajastust, kuigi rahvusvahelise uudisteagentuuri Reutersi sama perioodi uudised näitasid, et ka neis piirkondades toimusid märkimisväärsed sündmused. Eesti väljaannetes jäid tähelepanuta näiteks arengumaade poliitilised arengud, keskkonnateemad ja sotsiaalvaldkonna küsimused. Veebiväljaannete võrdlusest ilmnes, et Postimees avaldas enim artikleid ja kajastas kõige rohkem erinevaid piirkondi ja teemasid. ERR keskendudes võrreldes teiste väljaannetega rohkem Euroopa Liidu poliitikale. Delfi välisuudiste valikus domineeris selgelt Vene-Ukraina sõda. Uurimisperioodil domineerisid kõikides väljaannetes klassikalised uudised, kus edastati sündmusi faktipõhiselt. Arvamusartikleid ja intervjuusid leidus harva, mis vähendas teemade sügavust ja analüütilisust. Kõik kolm väljaannet tuginesid valdavalt, kas uudisteagentuuri või teiste meediaväljaande sisule. Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis on varem tehtud uurimistöid, mis käsitlevad samuti välisuudiste temaatikat, kuid viimastel aastatel pole uuritud kvantitatiivselt veebiväljaannete välisuudiseid. Uuring näitas, et ärevatel aegadel on suuremad sündmused ajakirjanduse fookuses, mistõttu jääb vähem ruumi kaugemate piirkondade kajastamiseks. Töö loob aluse edasisteks uuringuteks, mis võiksid keskenduda näiteks artiklite sisulisele analüüsile või raamistustele. Samuti võiks sarnast uuringut korrata vähem ärevatel aegadel, et võrrelda, kas teemade ja piirkondade kajastuse proportsioonid muutuvad ning kuivõrd mõjutas käesoleva uuringu tulemusi just erakorraline aeg.
Kirje
Ühiskonna peegeldumine väljaannete Sirp ja Teater. Muusika. Kino 2024. aasta Eesti filmide arvustustes
(Tartu Ülikool, 2025) Kaio, Grete; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kirje
Eesti muusikute sotsiaalmeedia sisuloome tööpraktikad
(Tartu Ülikool, 2025) Johanson, Joonatan; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kirje
Pereraadio programmi ja kuulajate kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2025) Jõgar, Laura; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Pereraadio kuulajaskonda, kaardistada nende demograafiline profiil, kuulamisharjumused, eelistused ja ootused, et selle põhjal saaks raadioprogrammi edasi arendada. Uuringu lähtekohaks oli tasude ja tarvete, mille kohaselt inimesed kasutavad meediat teadlikult oma erinevate vajaduste rahuldamiseks. Töö raames viisin läbi veebiküsitluse, millele vastas 185 inimest. Tegemist oli mittetõenäosusliku mugavusvalimiga, kuid püüdsin küsimustikku levitada võimalikult erinevate kristlike kanalite kaudu, et vastajad oleksid erineva profiiliga ja jälgis laekunud vastustest, et vastajaid oleks erinevast vanusest, soost ja maakondadest. Lisaks viisin Pereraadio peatoimetaja Mare Pihlaku ja tegevdirektori Paavo Paul Pihlakuga läbi ühise ekspertintervjuu. Uuringust selgus, et Pereraadio kuulajaskond on pigem lojaalne ja pühendunud. Kõige rohkem vastajaid jäi vanusesse 40-69 eluaastat ja 70% kõigist vastajaist olid kõrgharidusega. Enamik kuulajatest on kuulanud seda raadiojaama rohkem kui seitse aastat ning kuulavad seda igapäevaselt, peamiselt kodus või autos. Kõige populaarsemad saated on Piiblit seletavad, vaimulikud ja harivad saated, samuti raamatuid tutvustavad ja psühholoogiateemalised. Kuigi tehnoloogia arenguga on kuulamisvõimalused laienenud, kuulatakse Pereraadiot endiselt peamiselt tavalisest või autoraadiost, kuid ka telefoni ja arvuti kaudu. Kuulajate vastused näitasid, et Pereraadiot hinnatakse selle sisu sügavuse, vaimuliku tähenduse ja usulise tuge pakkuva rolli tõttu. Kõige tähtsamateks eesmärkideks selle raadiojaama kuulamisel peeti inimeste kogemuste kuulmist, usus kasvamist ja Piibli tundma õppimist. Samas avaldati ka soove mõningate teemade, saatetüüpide ja muusikažanrite osas, mida kuulajad sooviksid rohkem kuulda. Näiteks ootaksid kuulajad, et Pereraadio programmis oleks mõni lastesaade ja rohkem klassikalist muusikat. Selle töö tulemused annavad Pereraadio toimetusele olulisi teadmisi kuulajate tagasisidest ja on abiks programmi arendamisel.
Kirje
Mõjustamisprintsiipide kasutamine relvastatud konflikti ajal Ukraina ja Iisraeli riiklike TikToki postituste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jagur, Andrea; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö keskendus sellele, kuidas Ukraina ja Iisraeli ametlikud TikToki kontod kasutavad psühholoogilise mõjutamisprintsiipe relvakonfliktide ajal strateegilise kommunikatsiooni osana. Töö eesmärk oli analüüsida, millised Cialdini mõjutusprintsiibid (vastastikkus, kohustumine ja järjekindlus, sotsiaalne tõendatus, meeldivus, autoriteetsus, nappus, üksmeel) on levinud 2024. ja 2025. aasta TikToki postitustes, ning kuidas nende kasutamine muutub ajas ja erineb riigiti. Eraldi pöörasin tähelepanu USA presidendivalimiste mõjuvõimalusele mõlema riigi sõnumite tonaalsusele ja sisule. Analüüsi aluseks oli 40 ametlikku TikToki postitust, mida kodeerisin Cialdini mõjutusprintsiipide abil loodud koodipuu alusel. Kvalitatiivse ja kvantitatiivse lähenemise kombinatsioon võimaldas selgelt välja tuua, et kõige sagedamini kasutatud mõjustusprintsiibid olid sotsiaalne tõendatus ja üksmeel, eriti Ukraina puhul. Iisrael kasutas Ukrainast rohkem autoriteeti ja nappust. Platvormi spetsiifika soosib kiiret samastumist ja kollektiivset sõnumit, mis toetab valikut just nende printsiipide kasutamiseks. Tulemuste põhjal võib järeldada, et TikTokis kasutatakse mitmeid psühholoogilise mõjutamise tehnikaid. Mõlemad riigid rõhusid enam sotsiaalsele tõendatusele ja üksmeelele. USA administratsiooni vahetus peegeldus mõlema riigi kommunikatsioonis kaudselt. Ukraina puhul oli suurem rõhuasetus liitlassuhetele, positsiooni kinnitamisele ja väärtustele. Uurimus aitab paremini mõista, kuidas riigid kasutavad TikToki platvormi psühholoogilise mõjutamise vahendina relvakonflikti ajal. Arvestades, et TikTok on globaalne ja kiiresti arenev platvorm, mis eriti noorema generatsiooni seas asendab traditsioonilisi infokanaleid, on selle potentsiaali ja mõju uurimine hädavajalik. Sõjalise konflikti kontekstis on info relv ning selle leviku viis – visuaalne, kiire, emotsionaalne ja jagatav – teeb TikTokist eriti võimsa vahendi. Uurimus võib pakkuda teadmisi teiste riiklike kontode näitel nii valitsusasutustele kui ka kommunikatsiooniekspertidele, kes peavad olema vajadusel valmis kiirelt ja tõhusalt alustama kommunikatsiooniga TikTokis. Uurimus on oluline, kuna varasemalt pole Cialdini mõjustamisprintsiipide abil TikToki kommunikatsiooni süstemaatiliselt uuritud. See pakub ülevaadet, milliseid tehnikaid rakendatakse ja kuidas need võivad riigiti ja aastati erineda. Töö aitab mõista, kuidas digiplatvormide kaudu kujundatakse avalikku arvamust, mobiliseeritakse toetust ning suunatakse rahvusvahelist tähelepanu. Samuti pakub see väärtuslikku lähtepunkti Eesti jaoks, et arendada oma strateegilist kommunikatsiooni arvestades platvormide eripärasid ja psühholoogilisi mõjusfääre. Edasise uurimisena võiks läbi viia kvalitatiivsed intervjuud või küsitlused TikToki sisu vastuvõtjatega, et mõista, kuidas sihtrühmad sõnumeid tajuvad ja tõlgendavad. Samuti teha võrdlevad uuringud teiste riikidega.
Kirje
Akadeemiline pro- ja prekrastineerimine täiskasvanute võõrkeeleõppes ühe õppekava üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jagintseva, Olga; Hint, Helen, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kirje
Ajaloo ja kirjanduse lõimimine Tartu linnaruumi kaudu: juhendmaterjal 3. kooliastme õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Eriksoo, Pille; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut