Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loo jutustamise võtete avaldumine Õhtulehe olemuslugudes
(Tartu Ülikool, 2026) Tera, Kertu-Riin; Laak, Brit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhtulehe noorteportaali sisu vastamine kümnenda klassi õpilase huvidele ning võimalused sihtrühma tõhusamaks kaasamiseks
(Tartu Ülikool, 2026) Tammaru, Eliise Maria; Himma, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meediakoolituse kontseptsioon koolitajate silme läbi
(Tartu Ülikool, 2026) Salum, Mathilda; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Treeneri identiteedi olulisuse küsimustiku ja kahemõõtmelise treeneri identiteedi küsimustiku eestistamine
(Tartu Ülikool, 2026) Jäär, Annabel; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eestindada kaks treeneri identiteeti mõõtvat küsimustiku: treeneri identiteedi olulisuse küsimustik (Coach Identity Prominence Scale [CIPS]; Pope & Hall, 2014a) ja kahemõõtmeline treeneri identiteedi küsimustik (Two-dimensional Identity of Sport Coaches Scale [2-DISCS]; Yukhymenko-Lescroart, 2023) ning uurida, kas need on rakendatavad ka Eestis. Lisaks uurida nende faktorstruktuure, sisereliaablust ja treeneri identiteedi sisu Eestis. Küsimustike abil saab mõõta treeneri identiteedi olulisust (emotsionaalne ja keskne tähendus) ja sisu (võidukeskne ja sportlase arengukeskne). Uuring viidi läbi nii veebiplatvormil ja paberkandjal. Uurimistöö valim koosnes 104 treenerist, kes treenisid antud perioodil 12–17-aastaste noorte treeningrühma ja kelle tööstaaž varieerus 1–36 aastat (M = 7.00; SD = 7.57). Faktorstruktuuri kontrolliti kinnitava faktoranalüüsi ühe- ja kahe faktorilise analüüsiga. CIPS-i sisereliaablust hinnati Cronbachi alfaga ja 2-DISCS-l McDonaldi oomegaga. Tulemused kinnitasid mõlema skaala kahefaktorilist struktuuri ja head sisereliaablust ning nende kasutatavust Eestis. Samuti näitasid tulemused, et Eesti noortetreenerite treeneri identiteet on suhteliselt tugev, väljendudes emotsionaalses, keskses tähenduses ja sportlase arengule orienteerituses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditiivsete sisendite mõju ajalise sageduse töötlusele nägemistajus
(Tartu Ülikool, 2026) Boborenko, Mihhail; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö fookuses oli ajalise sageduse multisensoorsne taju. Täpsemalt testiti, kas kuuldava signaali sageduslik kongruentsus visuaalse sisendiga, mõjutab visuaalset kontrastitundlikkust. Uuringus osales 20 inimest (mees: 10, naine: 9, muu: 1 , keskmise vanusega 23,6 aastat). Uuringus kasutati 2×2 katseplaani, kus sõltuvaks muutujaks oli kontrastitundlikkuse lävi, mida mõõdeti Bayesi adaptiivse protseduuriga (QUEST) ja sõltumatuteks muutujateks oli kuuldava stiimuli kongruentsus/mittekongruentsus ning sihtstiimuli sagedus (4 Hz või 15 Hz). Katsealused läbisid kahe alternatiiviga sundvaliku ülesande, mille igal seerial tuli katseisikul otsustada, kas kontrastimuutus toimus ekraani keskkohast vasakule või paremale poole esitatud siinsusvõredes. Vastavalt tingimusele võis kontrastimuutus toimuda, kas kõrgema või madalama sagedusega võrede hulgas. Pooltel esitustel sihtstiimuli ja sellega koos esitatud heli modulatsioonitempod kattusid (kongruentne tingimus) ja pooltel juhtudel ei kattunud (mittekongruentne tingimus). Tulemused näitavad, et kuigi kontrastitundlikkuse lävi sõltub visuaalse sisendi sagedusest, siis usaldusväärseid tõendeid samaaegselt esitatavate kuuldavate sagedussignaalide mõjust visuaalse sageduse töötlusele ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparison of State Rumination Induction Procedures and Effects
(Tartu Ülikool, 2026) Urm, Katarina; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Study piloted effects of different state rumination induction methods and qualitatively studied what factors facilitate or inhibit rumination induction. Three methods were used: sad autobiographical memory with Response Manipulation Task (RMT); sad film with autobiographical memory and RMT; sad melody with sad autobiographical memory and RMT. Control groups had same conditions without rumination and negative valence components. 86 people completed online experiment, and 8 participated in interviews. Results were statistically not significant. Based on the interviews, factors inducing rumination were: presence of personally significant sad memory; prior low mood; and self-reported emotional sensitivity. Inhibiting factors included: absence of significant memory; positive reappraisal during task; perceived low intensity of stimuli. Results of study contribute to understanding rumination mechanisms and to improvement of experimental paradigms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sternbergi armastuse teooria Intiimsuse komponendi seosed isiklike väärtustega
(Tartu Ülikool, 2026) Truupõld, Grit; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Schwartzi väärtuste ja Sternbergi armastuse kolmnurga Intiimsuse komponendi seoseid ning nende väärtuste prognoosimisvõimet romantilistes suhetes. Valimisse kuulus 182 osalejat ning andmed koguti veebiküsimustiku abil. Püstitati hüpoteesid, et Eneseületamise väärtused on Intiimsusega positiivselt seotud, Eneseupitamise väärtused negatiivselt ning Maine tugevamalt negatiivselt kui teised Eneseupitamise väärtused. Samuti püstitati ka eksploratiivse hüpotees, et partnerite väärtuste sarnasus on seotud kõrgema Intiimsusega. Tulemused näitasid, et Eneseületamise ja Eneseupitamise väärtused ei olnud Intiimsusega statistiliselt olulisel määral seotud. Samuti ei eristunud Maine väärtus teistest Eneseupitamise väärtustest. Intiimsuse olulisteks ennustajateks osutusid vanus ja sugu. Partnerite väärtuste sarnasus Hedonismis, Alandlikkuses ja Kõikehaaravuses oli statistiliselt oluliselt seotud kõrgema Intiimsuse tasemega, kuid üldist seost kõigi väärtuste lõikes ei ilmnenud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Millised on seosed 6.- 8.klassi õpilaste nutiseadmete kasutusviisi ja tegevusmotivatsiooni vahel?
(Tartu Ülikool, 2026) Sillat, Liisi; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, kuidas on 6.- 8. klassi õpilaste nutiseadmete kasutusviisid seotud nende motivatsiooniga tegeleda erinevate ekraaniväliste tegevustega. Andmed kogusin veebiküsitluse teel ning valimisse kuulus 112 põhikooli õpilast. Lapsed hindasid oma nutiseadme kasutamise aega telefoni logi põhjal, kasutusviise ja motivatsiooni erinevate tegevuste suhtes. Tulemused näitasid, et nutiseadmete kasutamine ei olnud ühesuunaline motivatsiooni vähenemisega mitte-digitaalsete tegevuste suhtes. Uuringu põhjal võib järeldada, et nutiseadmete mõju motivatsioonile sõltub peamiselt kasutamise intensiivsusest ja sisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolitõrke funktsioonide seosed laste ärevuse ja depressiooni sümptomitega lapsevanemate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2026) Pill, Liisbet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli selgitada seoseid koolitõrkelise käitumise funktsioonide ning koolinoorte (5.-9. klass) emotsionaalse toimetuleku vahel. Töös keskenduti lapsevanemate hinnangutele laste koolitõrkelise käitumise kohta ja selle seostele vanemate poolt raporteeritud lastel esinevatel ärevuse ja meeleolu alanemise sümptomitega. Valimi moodustasid 56 lapsevanemat, kes täitsid koolitõrke küsimustiku (SRAS-R) ning laste ärevuse ja depressiooni skaala (RCADS-25). Tulemused näitasid tugevat positiivset korrelatsiooni koolitõrke ja laste ärevushäirete ja depressiooni sümptomeid hindava küsimustiku üldskooride vahel. Kõige tugevam seos ilmnes depressiooni sümptomite ja negatiivse afektiivsuse vältimise vahel. Kooliastmete vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Järeldati, et koolitõrge on tihedalt seotud õpilase vaimse tervisega ning selle käsitlemisel tuleks lähtuda emotsionaalsest toimetulekust, mitte ainult käitumisprobleemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EUKO2025: Eesti kooliõpilaste ärevuse ja depressiooni sümptomite seos digikeskkondade tüüpide kasutuse ja vanemliku vahendamisega
(Tartu Ülikool, 2026) Noorlind, Maria-Helena; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida eri digikeskkondade tüüpide kasutust seoses õpilaste ärevuse ja depressiooni sümptomite esinemisega, sealhulgas arvestades ka vanemliku vahendamise stiile ja vanematega rääkimise lihtsuse mõju. Analüüs põhines uurimisprojekti ,,EU Kids Online'i III uuringulaine Eestis (EUKO2025)'' raames kogutud andmetel. Uuringus osales kokku 2474 Eesti õpilast, 1145 poissi ja 1229 tüdrukut, vanuses 9-16 aastat. Andmete analüüsimisel viidi läbi kirjeldav statistika, sõltumatute valimite Welchi t-testid ning korrelatsiooni ja mitmese lineaarse regressiooni analüüsid. Tulemused näitasid, et sagedasem sotsiaalmeedias suhtlemine seostus kõrgema ärevuse skooriga ning meelelahutusliku digikeskkonna kasutus kõrgema depressiooni skooriga. Õppimisega seotud digikeskkondade kasutuse puhul esines seos nii kõrgema ärevuse kui ka depressiooni skooriga. Vanemliku vahendamise stiilide puhul esines mõnevõrra rohkem depressioonisümptomeid õpilaste seas, kelle vanemad rakendasid tehnilisi piiranguid. Kõige tugevamaks kaitseefektiks osutus vanematega rääkimise lihtsus, mis seostus nii madalamate ärevus- ja depressioonisümptomitega, mis viitab vanema ja lapse usaldusliku ja avatud suhtluse olulisusele õpilaste vaimse heaolu toetamisel.

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA