Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
Õnnelik neurootiline inimene: millised tegurid soosivad õnnelikkust neurootilistel inimestel?
(Tartu Ülikool, 2025) Klemm, Liis Helen; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, miks mõned kõrge neurootilisusega inimesed peavad ennast õnnelikuks, olenemata neurootilisusele omasest kalduvusest kogeda suurenenud negatiivset afektiivsust. Uuringu andmestikuks olid Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ühisprojekti esimese laine NEO-PI-3 küsimustiku isiksuse andmed, kust selekteeriti kõrge neurootilisusega (≥ 75. protsentiil) indiviidid (N = 895). Andmete analüüs kinnitas, et õnnelikkus korreleerub negatiivselt neurootilisusega (r = –0,23, p < 0,001). Valimis oli kõrge õnnelikkuse hinnanguga (≥ 8 punkti õnnelikkuse skaalal) indiviide 19,31% (N = 168). Logistiline regressioonanalüüs kõikidest isiksuse tunnuste alaskaaladest tuvastas, et masenduse (N3) alaskaala ennustas madalamat õnnelikkust. Seevastu impulsiivsuse (N5) ning rõõmsameelsuse (E6) alaskaalad ennustasid kõrgemat õnnelikkust. Tulemused tõid esile, et kuigi neurootilisuse seadumus ennustab madalamat õnnelikkust, võivad teatud isiksuse aspektid õnnelikkust soosida ka neurootilistel inimestel.
Õpilaste digivahendite kasutamise seosed matemaatikaärevuse ja -tulemustega: PISA 2022 andmete sekundaaranalüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Tervonen, Danil; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli selgitada digivahendite kasutamise (õppe- ja vabaajategevusteks), matemaatikaärevuse ja matemaatika tulemuste vahelisi seoseid PISA 2022 Eesti õpilaste andmete põhjal (N = 6392). Hüpoteesidele vastamiseks viidi läbi kovariatsioon-, korrelatsioon- ja medieerimisanalüüsid. Kovariatsioonanalüüsist selgus, et digivahendite kasutamise aja ja matemaatika tulemuste vahel olid tagurpidi U-kulised seosed: kõrgemaid matemaatika tulemusi said need õpilased, kes kasutasid digivahendeid mõõdukalt. Korrelatsioonanalüüsi järgi esines statistiliselt oluline positiivne seos matemaatikaärevuse ja digivahendite kasutamise vahel. Medieerimisanalüüsid näitasid, et matemaatikaärevus vahendab matemaatika tulemuste ja digivahendite kasutamise vahelist negatiivset seost nii õppe- kui ka vabaajategevusteks. Tööl on praktiline väärtus haridussüsteemi regulatsioonidele ja arendamisele. Uurimistöö piirangud ja edaspidised võimalikud arengusuunad on välja toodud.
Isiksuseomaduste seos ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisega: eksploratiivne uuring Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil
(Tartu Ülikool, 2025) Mets, Merilin; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös vaadeldi ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise seost isiksuseomadustega Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil, eesmärgiga leida täpsemaid tulemusi, millised isiksuseomadused ja kuidas kõrvaltoimete raporteerimist ennustavad. Uurimistöös kasutati Eesti geenivaramu andmebaasi (EstBB) ning statistilistesse analüüsidesse kaasati nende osalejate andmed, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku (100 isiksuse nüanssi), osalenud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete uuringus (ADE-Q) ning raporteerinud kõrvaltoimeid või märkinud, et kõrvaltoimeid ei esinenud (N = 34 979). Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik Suure viisiku isiksuseomadused olid statistiliselt olulised ennustajad ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisel: mõlemas kategoorias kõrgem neurootilisus, madalam ekstravertsus, suurem avatus kogemusele, madalam sotsiaalsus ja madalam meelekindlus. Kõrvaltoimeid raporteerisid enam naised ja nooremad inimesed. Nüansside tasandil paranes ennustusmudelite seletusvõime ning üksikväited kirjeldasid täpsemalt kõrvaltoimete raporteerimise tausta.
Välisuudiste geograafiline laiahaardelisus Eesti Rahvusringhäälingus, Delfis ja Postimehes
(Tartu Ülikool, 2025) Kaseorg, Liisa; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöös uurisin Eesti Rahvusringhäälingu, Delfi ja Postimehe veebiväljaannete
välisuudiste rubriikides avaldatud artikleid valitud päevadel ajavahemikus jaanuar–veebruar 2025.
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada, millised piirkonnad ja teemad domineerivad kolmes
väljaandes ning milline on geograafiline ulatus sündmusterohketel aegadel. Artiklite
analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi koos mõningate kvalitatiivse sisuanalüüsi lisadega,
mille abil vaatlesin, millised on peamised domineerivad teemad ja piirkonnad ning kui
mitmekesine on uudistevalik.
Eesti kolme veebiväljaande välisuudiste geograafilise laiahaardelisuse uurimine näitas, et
uudistefookus kaldus ajal, mil maailmas toimusid mitmed suured konfliktid ja kriisid, tugevalt
Euroopa ja Põhja-Ameerika suunas. Pea pooled kajastustest käsitlesid Vene-Ukraina sõda või
Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni tegevust. Teemavaldkondadest domineerisid
majandus, poliitika ning sõjalised konfliktid, teisisõnu negatiivse ja konfliktse alatooniga teemad.
Pehmema sisuga kajastusi esines märksa harvem. Välisuudiste rubriikides esinesid eelkõige
sündmused, mis olid seotud suurriikidega, toimusid Eestile geograafiliselt lähedal või olid oma
olemuselt erakordsed. Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika said minimaalselt kajastust, kuigi
rahvusvahelise uudisteagentuuri Reutersi sama perioodi uudised näitasid, et ka neis piirkondades
toimusid märkimisväärsed sündmused. Eesti väljaannetes jäid tähelepanuta näiteks arengumaade
poliitilised arengud, keskkonnateemad ja sotsiaalvaldkonna küsimused.
Veebiväljaannete võrdlusest ilmnes, et Postimees avaldas enim artikleid ja kajastas kõige rohkem
erinevaid piirkondi ja teemasid. ERR keskendudes võrreldes teiste väljaannetega rohkem Euroopa
Liidu poliitikale. Delfi välisuudiste valikus domineeris selgelt Vene-Ukraina sõda.
Uurimisperioodil domineerisid kõikides väljaannetes klassikalised uudised, kus edastati sündmusi
faktipõhiselt. Arvamusartikleid ja intervjuusid leidus harva, mis vähendas teemade sügavust ja
analüütilisust. Kõik kolm väljaannet tuginesid valdavalt, kas uudisteagentuuri või teiste
meediaväljaande sisule.
Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis on varem tehtud uurimistöid, mis käsitlevad samuti
välisuudiste temaatikat, kuid viimastel aastatel pole uuritud kvantitatiivselt veebiväljaannete
välisuudiseid. Uuring näitas, et ärevatel aegadel on suuremad sündmused ajakirjanduse fookuses,
mistõttu jääb vähem ruumi kaugemate piirkondade kajastamiseks.
Töö loob aluse edasisteks uuringuteks, mis võiksid keskenduda näiteks artiklite sisulisele
analüüsile või raamistustele. Samuti võiks sarnast uuringut korrata vähem ärevatel aegadel, et
võrrelda, kas teemade ja piirkondade kajastuse proportsioonid muutuvad ning kuivõrd mõjutas
käesoleva uuringu tulemusi just erakorraline aeg.
Ühiskonna peegeldumine väljaannete Sirp ja Teater. Muusika. Kino 2024. aasta Eesti filmide arvustustes
(Tartu Ülikool, 2025) Kaio, Grete; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti muusikute sotsiaalmeedia sisuloome tööpraktikad
(Tartu Ülikool, 2025) Johanson, Joonatan; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Pereraadio programmi ja kuulajate kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2025) Jõgar, Laura; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Pereraadio kuulajaskonda, kaardistada nende demograafiline profiil, kuulamisharjumused, eelistused ja ootused, et selle põhjal saaks raadioprogrammi edasi arendada. Uuringu lähtekohaks oli tasude ja tarvete, mille kohaselt inimesed kasutavad meediat teadlikult oma erinevate vajaduste rahuldamiseks. Töö raames viisin läbi veebiküsitluse, millele vastas 185 inimest. Tegemist oli mittetõenäosusliku mugavusvalimiga, kuid püüdsin küsimustikku levitada võimalikult erinevate kristlike kanalite kaudu, et vastajad oleksid erineva profiiliga ja jälgis laekunud vastustest, et vastajaid oleks erinevast vanusest, soost ja maakondadest. Lisaks viisin Pereraadio peatoimetaja Mare Pihlaku ja tegevdirektori Paavo Paul Pihlakuga läbi ühise ekspertintervjuu.
Uuringust selgus, et Pereraadio kuulajaskond on pigem lojaalne ja pühendunud. Kõige rohkem vastajaid jäi vanusesse 40-69 eluaastat ja 70% kõigist vastajaist olid kõrgharidusega. Enamik kuulajatest on kuulanud seda raadiojaama rohkem kui seitse aastat ning kuulavad seda igapäevaselt, peamiselt kodus või autos. Kõige populaarsemad saated on Piiblit seletavad, vaimulikud ja harivad saated, samuti raamatuid tutvustavad ja psühholoogiateemalised. Kuigi tehnoloogia arenguga on kuulamisvõimalused laienenud, kuulatakse Pereraadiot endiselt peamiselt tavalisest või autoraadiost, kuid ka telefoni ja arvuti kaudu.
Kuulajate vastused näitasid, et Pereraadiot hinnatakse selle sisu sügavuse, vaimuliku tähenduse ja usulise tuge pakkuva rolli tõttu. Kõige tähtsamateks eesmärkideks selle raadiojaama kuulamisel peeti inimeste kogemuste kuulmist, usus kasvamist ja Piibli tundma õppimist. Samas avaldati ka soove mõningate teemade, saatetüüpide ja muusikažanrite osas, mida kuulajad sooviksid rohkem kuulda. Näiteks ootaksid kuulajad, et Pereraadio programmis oleks mõni lastesaade ja rohkem klassikalist muusikat. Selle töö tulemused annavad Pereraadio toimetusele olulisi teadmisi kuulajate tagasisidest ja on abiks programmi arendamisel.
Mõjustamisprintsiipide kasutamine relvastatud konflikti ajal Ukraina ja Iisraeli riiklike TikToki postituste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jagur, Andrea; , juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö keskendus sellele, kuidas Ukraina ja Iisraeli ametlikud TikToki kontod
kasutavad psühholoogilise mõjutamisprintsiipe relvakonfliktide ajal strateegilise
kommunikatsiooni osana. Töö eesmärk oli analüüsida, millised Cialdini mõjutusprintsiibid
(vastastikkus, kohustumine ja järjekindlus, sotsiaalne tõendatus, meeldivus, autoriteetsus, nappus,
üksmeel) on levinud 2024. ja 2025. aasta TikToki postitustes, ning kuidas nende kasutamine
muutub ajas ja erineb riigiti. Eraldi pöörasin tähelepanu USA presidendivalimiste
mõjuvõimalusele mõlema riigi sõnumite tonaalsusele ja sisule.
Analüüsi aluseks oli 40 ametlikku TikToki postitust, mida kodeerisin Cialdini mõjutusprintsiipide
abil loodud koodipuu alusel. Kvalitatiivse ja kvantitatiivse lähenemise kombinatsioon võimaldas
selgelt välja tuua, et kõige sagedamini kasutatud mõjustusprintsiibid olid sotsiaalne tõendatus ja
üksmeel, eriti Ukraina puhul. Iisrael kasutas Ukrainast rohkem autoriteeti ja nappust. Platvormi
spetsiifika soosib kiiret samastumist ja kollektiivset sõnumit, mis toetab valikut just nende
printsiipide kasutamiseks.
Tulemuste põhjal võib järeldada, et TikTokis kasutatakse mitmeid psühholoogilise mõjutamise
tehnikaid. Mõlemad riigid rõhusid enam sotsiaalsele tõendatusele ja üksmeelele. USA
administratsiooni vahetus peegeldus mõlema riigi kommunikatsioonis kaudselt. Ukraina puhul oli
suurem rõhuasetus liitlassuhetele, positsiooni kinnitamisele ja väärtustele.
Uurimus aitab paremini mõista, kuidas riigid kasutavad TikToki platvormi psühholoogilise
mõjutamise vahendina relvakonflikti ajal. Arvestades, et TikTok on globaalne ja kiiresti arenev
platvorm, mis eriti noorema generatsiooni seas asendab traditsioonilisi infokanaleid, on selle
potentsiaali ja mõju uurimine hädavajalik. Sõjalise konflikti kontekstis on info relv ning selle
leviku viis – visuaalne, kiire, emotsionaalne ja jagatav – teeb TikTokist eriti võimsa vahendi.
Uurimus võib pakkuda teadmisi teiste riiklike kontode näitel nii valitsusasutustele kui ka
kommunikatsiooniekspertidele, kes peavad olema vajadusel valmis kiirelt ja tõhusalt alustama
kommunikatsiooniga TikTokis. Uurimus on oluline, kuna varasemalt pole Cialdini
mõjustamisprintsiipide abil TikToki kommunikatsiooni süstemaatiliselt uuritud. See pakub
ülevaadet, milliseid tehnikaid rakendatakse ja kuidas need võivad riigiti ja aastati erineda. Töö
aitab mõista, kuidas digiplatvormide kaudu kujundatakse avalikku arvamust, mobiliseeritakse
toetust ning suunatakse rahvusvahelist tähelepanu. Samuti pakub see väärtuslikku lähtepunkti
Eesti jaoks, et arendada oma strateegilist kommunikatsiooni arvestades platvormide eripärasid ja
psühholoogilisi mõjusfääre. Edasise uurimisena võiks läbi viia kvalitatiivsed intervjuud või
küsitlused TikToki sisu vastuvõtjatega, et mõista, kuidas sihtrühmad sõnumeid tajuvad ja
tõlgendavad. Samuti teha võrdlevad uuringud teiste riikidega.
Akadeemiline pro- ja prekrastineerimine täiskasvanute võõrkeeleõppes ühe õppekava üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Jagintseva, Olga; Hint, Helen, juhendaja; Saks, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Ajaloo ja kirjanduse lõimimine Tartu linnaruumi kaudu: juhendmaterjal 3. kooliastme õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Eriksoo, Pille; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut