Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti Vabariigi kriisireguleerimise seadusandlus ja selle mõju sadamate valmisolekule reostustõrjeks
    (Tartu Ülikool, 2010) Vain, Külliki; Alop, Anatoli, juhendaja; Veinla, Hannes, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti Vabariigi vastutus NATO reageerimisjõudude tegevuses osalemise korral
    (Tartu Ülikool, 2010) Mets, Liisi; Popov, Aleksandr, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Euroopa Liidu meretranspordi turvanõuete regulatsioon tsiviil- ja riigivastutuse potentsiaalse allikana
    (Tartu Ülikool, 2010) Noor, Erik; Mälksoo, Lauri, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Varjumispaiga õiguslik tähendus rahvusvahelises ja Euroopa Liidu õiguses ning Eesti seadusandluses
    (Tartu Ülikool, 2010) Toomingas, Kaire; Mälksoo, Lauri, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Väärteoasjades kohaldatava asenduskaristuse proportsionaalsus
    (Tartu Ülikool, 2010) Noor, Kadri; Kala, Tõnu, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Narkosüüteod Eestis viimastel aastatel (2008/2009)
    (Tartu Ülikool, 2010) Staniglazov, Oleg; Paimre, Marianne, juhendaja
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Mediated receptive multilingualism: factors of success in facilitation of language learning
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Branets, Anna; Michel, Marije C., juhendaja; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Verschik, Anna, juhendaja; Schüpper, Anja, juhendaja; Bahtina, Daria, juhendaja; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; University of Groningen
    Doktoritöö uurib, kuidas on võimalik üksteist mõista, kui kaasvestlejad räägivad keeli, mis pole omavahel suguluses. Töö keskendub vahendatud retseptiivsele mitmekeelsusele (RM) – olukorrale, kus arusaamist toetab kolmas keel, mis on ühe vestluskeele sugulaskeel. Uurimuses vaadeldakse, kuidas eesti keelt emakeelena kõnelejad mõistavad ukraina keelt vene keele vahendusel. Vene keel ja ukraina keel on lähedased sugulaskeeled; paljud eestlased oskavad vene keelt, mistõttu sobib see hästi vahendavaks keeleks. Samuti analüüsitakse suhtlust eesti ja ukraina keelt emakeelena kõnelejate vahel, kus mõlemad pooled kasutasid suhtlemisel oma emakeelt. Töös uuritakse, kuidas selline mõistmine toimib nii kirjalike tekstide lugemisel kui ka vahetus suhtluses ning millised tegurid seda mõistmist toetavad või takistavad. Katsed viidi läbi nii enne kui ka pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. See võimaldas jälgida sotsiolingvistilisi muutusi Eestis elavas Ukraina kogukonnas. Uurimus ühendab mitmeid uurimismeetodeid, sealhulgas küsimustikke, vene keele oskuse teste, ukrainakeelsete kirjalike ja suuliste materjalide mõistmist, osalejate enesekirjeldusi, keelehoiakute mõõtmist ning suhtlusülesandeid. Koos annavad need meetodid selge ülevaate sellest, kuidas vahendatud RM tegelikes olukordades toimib. Tulemused näitavad, et vahendatud RM toetab edukalt mõistmist ja suhtlemist väga erinevate keelte kõnelejate vahel. Arusaamist mõjutavad nii keelelised kui keelevälised tegurid. Olulist rolli mängib vene keele oskus ning vene ja ukraina keele tajutud ja tegelik sarnasus, aga ka vene keele keskkonna kogemus, kontekst, õppimisvõime, keelehoiakud, mitmekeelse suhtluse kogemus, metakeeleline teadlikkus ja üldised teadmised. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et vahendatud RM toetab järkjärgulist õppimist ning aitab kaasa mitmekeelse pädevuse kujunemisele.
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Relationships in the context of crisis: earth, time and generativity in the Roya Valley
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-23) Pupkevičiūtė, Daina; Annist, Aet, juhendaja; Abrahms-Kavunenko, Saskia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    See uurimisprojekt vaatleb, kuidas inimesed, mitteinimloomad, taimed ja maastikud on omavahel seotud Prantsusmaal Roya orus ning kuidas inimeste suhted mitteinimolenditega kujundavad nii tormi Alex (2020) kogemust kui ka arusaamu globaalsest kliimamuutusest. Etnograafia, intervjuude, meelelise uurimuse ja kunstipraktika abil, mida täiendab ajalooline ja keskkonnaalane analüüs, uurin kohalikke talupoegade mitmeliigilise hoolimise, kohanemise ja kooselamise viise mitteinimloomadega. Kolmes artiklis lähenen orule erinevatest vaatenurkadest. Esimeses artiklis uurin “heterotoopiaid” – erinevaid, kuid kattuvaid ruume, mida Roya inimesed ja mitteinimelanikud ette kujutavad, elavad ja hoiavad – ning toon esile pinged pikaajaliste elanike, uustulnukate ja nende vahel, keda köidab oru eriline seotus. Teises artiklis mõtisklen meetodite üle: emotsionaalselt laetud, katastroofijärgses välitöös kasutasin oma kunstipraktikat, et end maandada ja luua näitus, mis tegi kliimakatastroofi põimunud olemuse tajutavaks. Kolmas artikkel keskendub hoolimisele lammaste ja huntide puhul, näidates, kuidas need praktikad on seotud poliitika, keskkonnapoliitikate ja erinevate arusaamadega sellest, mis – ja kes – on hoolimist väärt. Kogu tööd ühendavas tekstis uurin Roya oru hoolimisele, vastastikusele vastutusele ja sõltuvusele rajatud suhtevõrgustikku. Keskendun häälestumise, vastutusvõime ja vastuvõtlikkuse praktikatele, rõhutades maastike mõistmise tähtsust põlvkondadeülese mitmeliigilise seotuse kaudu.
  • listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Alaealiste vägivald Eesti koolides aastal 2008
    (Tartu Ülikool, 2010) Šarabanova, Ljubov; Märtson, Maarja, juhendaja