Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Dörptsche Zeitung 1874
    (Dorpat : M. G. Grenzius, 1874) Mattiesen, Emil, toimetaja; Liebert, Robert, toimetaja; Gläser, Wilhelm, toimetaja; Findeisen, Friedrich Gotthilf, väljaandja; Grenzius, Johann Michael Gerhard, väljaandja
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Globaalsete moodulite kategooria osaliste moodulite kategoorias
    (Tartu Ülikool, 2025) Veldi, Birgit; Väljako, Kristo, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse osalisi ja globaalseid mooduleid üle assotsiatiivsete ringide. Tõestatakse, et globaalsete moodulite kategooria on osaliste moodulite kategooria reflektiivne ja lisatingimusel ka koreflektiivne alamkategooria. Neist esimene on üldistus Valdis Laane ja Ganna Kudryavtseva artikli „Globalizations of partial actions of semigroups revisited“ analoogsele tulemusele osalistest polügoonidest üle poolrühma. Teise jaoks konstrueeritakse osalise mooduli suurim globaalne alammoodul. Samuti defineeritakse töös osalised unitaarsed moodulid ning näidatakse, et nimetatud tulemused kehtivad ka unitaarsete moodulite korral.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Operationalising ISRD evidence for youth justice in Estonia: a child‑rights framework for proportionate, least‑restrictive responses
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-12-15) Markina, Anna; Soo, Anneli, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Kui noor läheb seadusega pahuksisse – millist reaktsiooni ta päriselt vajab? Iga vanem loodab, et tema laps ei satu kunagi politsei ega kohtu vaatevälja. Ometi proovivad enamik noori teismeeas piire – mõnikord ka seadust rikkudes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud kriminoloogia doktoritöö küsib: kuidas reageerida nii, et noor õpiks, aga talle ei jääks elu alguses „kurjategija“ silti külge? Anna Markina tugineb rahvusvahelise noorte hälbiva käitumise uuringu ISRD andmetele, mida on Eestis kogutud kolmes laines. Küsimustikud näitavad, kui paljud 12–16-aastased on varastanud, kakelnud, tarbinud alkoholi või olnud vägivalla ohvrid – ka siis, kui politsei sellest kunagi teada ei saa. Tulemused kinnitavad: enamik noori „kasvab välja“ väiksematest rikkumistest, eriti kui kodu, kool ja võrgustik pakuvad tuge. Seetõttu ei peaks karistus olema esimene valik. Kui riik vastab ainult karistusega ega paku noorele tuge ja võimalust muutusteks, võib ka väikseim rikkumine saada kriminaalse karjääri alguseks. Töö keskmes on 2018. aasta alaealiste erikohtlemise reform. Selle järel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Seadus näeb ette, et 14–17-aastast tuleb eelistatult suunata hoiatuse, konfliktivahenduse, sotsiaalprogrammide, ühiskondliku töö ning ravi- ja nõustamisteenuste poole. Vabadusekaotus jääb viimaseks abinõuks. Reformi alguses kardeti, et „leebem“ reageerimine tekitab karistamatuse tunde ja kasvatab kuritegevust, kuid doktoritöö näitab, et seda ei ole juhtunud. Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa „lapsesõbraliku õigusemõistmise“ põhimõtetega. Järeldus on ettevaatlikult optimistlik: liigume õiges suunas, kui koolid, lastekaitse, sotsiaal- ja õigussüsteem suudavad hoida noore fookuses. Arukas reageerimine noorte õigusrikkumistele ei küsi ainult, mis tegu tehti, vaid ka seda, milline noor on meie ees ja milline sekkumine aitab tal päriselt eluga edasi minna.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti merealade piirid [Kaart] : seisuga veebruar 1999
    (Tartu, 1999) Laur, Triin
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Fabius Maximuse taktika
    (Tartu Riiklik Ülikool, 1972) Vöö, Tiiu; Tartu Ülikool
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Hoonestusõigus
    (Tartu Ülikool, 1998) Aavakivi, Ilmar-Erik