Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lugemuse ja žanrite mõju eesti emakeelega täiskasvanute lugemisele: Võrdlev uuring silmaseire meetodil MultiplEYE korpuses
(Tartu Ülikool, 2026-06) Hein, Heidi; Lõo, Kaidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
De-Europeanisation after all? The impact of the Russo-Ukrainian war on the level of Europeanisation in Hungary’s national foreign policy during 2018–2024
(Tartu Ülikool, 2026) Matsar, Liisa Maria; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The aim of this research was to study the impact of the Russo-Ukrainian war on the level of de- Europeanisation on Hungarian national foreign policy. The state of Hungary has been under academic watch and one element much analysed is its de-Europeanisation (Hettyey 2020; Müller & Gazsi 2023; Agh 2022; Müller et al. 2025). However, while Hungary frequently clashed with EU foreign policy decisions, there is no academic consensus if Hungary’s national foreign policy has moved towards de-Europeanisation. The effect of the Russo-Ukrainian war is suggested to impact the national foreign policy. In this case, the war could have pushed Hungary to take further actions through foreign policy, which could go underneath the de-Europeanisation process. The research question raised was therefore: what impact did the full-scale Russo-Ukrainian war have on the Europeanisation of Hungarian foreign policy? This study was made with single case analysis using qualitative methods to analyse based on the table of elements of de-Europeanisation in foreign policy by previous studies of Müller et al. (2021:527) and Müller & Gazsi (2023:402). 13 different speeches, statements and press conferences were analysed in two parts: before the fullscale invasion and after. This study found that a war can push a state to strengthen its previous national foreign policy. The level of Europeanization was significantly lower after the outbreak of the full-scale invasion with Hungary's foreign policy showing more visible signs of de- Europeanization. Hungary kept on supporting previous values and norms, but it enhanced going more against the EU norms. Meanwhile, there was a stronger obstructive behaviour towards the common foreign policy process. It stated not to work alongside the CFSP and showed to act obstructively against anything other than policies supporting its own viewpoint. So, an external shock, such as the outbreak of war, can serve as a trigger of de-Europeanization.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Poliitilistest erimeelsustest tekkinud energiamajanduslikud probleemid kahe riigi vahel - Ukraina ja Venemaa näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Lepp, Kristo; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Energia on kujunenud kaasaegses rahvusvahelises poliitikas üheks olulisemaks majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu komponendiks. Riigid kasutavad energiavarude kontrolli ning energiatarne suunamist strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, muutes energia oluliseks geopoliitiliseks vahendiks. Eriti avaldub see piirkondades, kus riikidevahelised suhted on pingelised ning kus sõltuvus energiaimpordist või -ekspordist mängib määravat rolli poliitiliste otsuste kujundamisel. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, kuidas sõjale eelneval perioodil Venemaa ja Ukraina vahelised poliitilised erimeelsused kujunesid energiapoliitiliseks konfliktiks. Töös kasutatakse sündmusi, mis eelnesid konfliktile, sealhulgas kahe riigi energiasuhete arengut ning mis aitasid kaasa erinevate konfliktide eskaleerumisele. Tähelepanu pööratakse Venemaa tegevusele energiaressursside kasutamisel poliitilise survevahendina ning nende meetmete mõju Ukraina sisepoliitikale ja rahvusvahelisele positsioonile. Töö peamiseks uurimisküsimuseks on: kuidas kasutas Venemaa energiaressursse poliitilise mõjuvõimu suurendamiseks Ukraina üle? Sellele lisaks otsitakse vastuseid küsimustele, milline oli käsitletava kriisi olemus, millised olid selle peamised etapid ning millisel määral Venemaa poolt korraldatud energia rünnakud Ukrainat mõjutasid? Töö põhineb kvalitatiivsele juhtumiuuringule, mille raames analüüsitakse teadusartikleid, poliitikaanalüüse, rahvusvaheliste organisatsioonide raporteid ning välispoliitika ekspertide hinnanguid. Antud lähenemine võimaldab terviklikult mõista nii konflikti kujunemise põhjuseid kui ka selle laiemat poliitilist tähendust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transtsendentsus ja korrastatuse semioos. Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna kui ajaloolised konfiguratsioonid
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusik, Meelis; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö analüüsib korrastatuse kujunemist ja transformatsiooni kolme ajaloolise konfiguratsiooni – Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna – näitel. Lähtudes teadmussotsioloogilisest perspektiivist käsitletakse korrastatust semiootilise protsessina, mille keskmes on tähenduslik vahendus. Uurimus näitab, et korrastatus püsib seni, kuni see on veenev. Kui veenvus ja usutavus murduvad, siis algab korrastatuse transformatsioon, mille käigus kujunevad uued tähendusraamid. Ajaloolised murrangud ei teki seetõttu, et kord lakkab toimimast, vaid seetõttu, et see kaotab oma tähendusliku kandvuse. Teisisõnu: kriis ei seisne korrastatuse puudumises, vaid selle tähenduslikus ebapiisavuses. Sellest järeldub, et korrastatuse ajalugu ei ole lineaarne areng ega lagunemine, vaid korduv transformatsiooniprotsess, milles uued korrastatuse vormid tekivad varasemate tähenduskriiside pinnalt. Meta-teoreetilise järeldusena on välja toodud, et transtsendentne korrastatus ei ole seotud ühe kindla religioosse või metafüüsilise sisuga, vaid tähistab struktuurset mehhanismi, mille abil korrastatus esitab end universaalse ja enesestmõistetavana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Hoiakud LGBT+ inimeste suhtes: religioossus ja erakondlik eelistus Eestis ja Rootsis
(Tartu Ülikool, 2026) Salu, Karoliina; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev töö uurib lineaarsete regressioonimudelite abil seksuaalvähemustesse suhtumist kahes riigis, Eestis ja Rootsis. Vaadeldakse erinevate võimalike tunnuste seost sellelega, kuidas inimesed nendes riikides suhtuvad LGBT+ inimeste vabadusse elada nii nagu nad tahavad ning nende lapsendamisõigusesse. Ennekõike on vaatluse all inimese ideoloogilised vaated (vasak–parem paigutus, viimastel valimistel valitud erakond) ning üksikisiku religioossuse erinevad tasandid (belonging, behaving, believing), aga ka erinevad sotsiodemograafilised tegurid: vanus, sugu, haridustase ja elukoht. Tulemustest selgub, et Eestis ja Rootsis on erinevate tegurite seos seksuaalvähemustesse suhtumisega üsna hästi kooskõlas seniste tulemustega eriala teaduskirjanduses: üldjoontes suhtuvad positiivsemalt seksuaalvähemustesse nooremad ja naised, kes ideoloogiliselt on pigem vasakpoolsemad ja liberaalsemad. Lisaks on mõningane seos haridusega, Rootsis suhtuvad kõrgemalt haritud seksuaalvähemustesse positiivsemalt, ja religiooni mõnel tasandil, näiteks usuteenistustel osalemine ja kindlasse religiooni kuulumine. Samas ilmneb ka tõsiasi, et kuigi Rootsis on üldiselt suhtumine seksuaalvähemustesse keskmiselt positiivsem, ei ole uuritavate tegurite seos suhtumisega riigiti erinev. Seega on hoiakuid kujundavate tegurite seoste struktuur kahes riigis sarnane, ehkki üldine hoiakute tase erineb. Järelikult osutavad analüüsitulemused, et Eesti abieluvõrdsuse seadustamise 2023-2024 tugines sarnastele hoiakute mustrile, mis on ka Rootsis
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestikeelsele õppele üleminek: reformi planeerimine ja elluviimine võrdluses Lätiga
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusk, Karl-Robert; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Selles bakalaureusetöös võrreldakse Eesti ja Läti riigikeelsele haridusele ülemineku planeerimist ja elluviimist. Uurimisküsimusele vastamiseks rakendatakse kahte teoreetilist raamistikku: Richard Ruizi keelepoliitika orientatsioonide teooriat (1984) ning Paul Sabatieri ja Daniel Mazmaniani poliitika elluviimise raamistikku (1980). Andmeid koguti neljast poolstruktureeritud eksperdiintervjuust ning kirjalikest allikatest, sealhulgas seadustest, tegevuskavadest, seireraportitest ja ministrite sõnavõttudest. Uurimisstrateegiaks valiti võrdlev juhtumiuuring ning andmeanalüüs viidi läbi temaatilise analüüsi meetodil. Keeleideoloogiliste orientatsioonide analüüs näitas, et mõlemas riigis domineerib keelt probleemina käsitlev lähenemine: reformi põhjendatakse eelkõige hariduslõhe, tööturu ebavõrdsuse ja sotsiaalse eraldatusega. Keelt ressursina käsitlev orientatsioon esineb materjalis arvuliselt kõige sagedamini, kuid piirdub riigikeele oskuse väärtustamisega – vähemuskeelt ressursina kumbki riik ametlikus diskursuses ei käsitle. Keelt õigusena käsitlev orientatsioon toimib mõlemas riigis pigem legitimeeriva vahendina kui iseseisva poliitilise eesmärgina. Analüütiliselt olulisim erinevus kahe riigi vahel on julgeolekuargumendi roll: Lätis on see osa ametlikust retoorikast, Eestis aga pigem reformi kaudne kiirendaja. Poliitika elluviimise analüüsis ilmneb kahe riigi vahel selge asümmeetria. Eesti eelis seisneb mahukates elluviimist toetavates dokumentides, suuremas rahastuses ja piirkondlikes lisameetmetes. Läti tugevuseks on süsteemsem seire: hariduskvaliteedi amet on avaldanud mõlema üleminekuaasta kohta eraldiseisvad raportid, mida Eestis riiklikul tasandil tehtud ei ole. Mõlemas riigis esineb lõhe ametlike nõuete ja klassiruumi tegeliku praktika vahel, mis viitab sellele, et formaalne üleminek ei tähenda veel sisulist muutust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofiate seisukohad
(Tartu Ülikool, 2026) Krüüner, Anni; Ahmedov, Igor, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö analüüsib Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofia seisukohti, tuginedes õppejõudude viimase viie aasta atesteerimisaruannetele ja intervjuudele. Uurimistöö eesmärk on kaardistada õpetamisfilosoofia seisukohtade komponendid ja dimensioonid ning hinnata nende sõnastamisel tajutud mõju õppejõudude arengule. Teoreetiliseks aluseks on Schönwetter jt (2002) raamistik. Tulemused näitavad, et enim käsitletakse õpetamisfilosoofiates õpetamise määratlust, samas kui teised komponendid on vähem esindatud. Domineerib õpetamisega seotud uskumuste dimensioon, kuid praktikad ja eesmärgid jäävad tagaplaanile. Õpetamisfilosoofia sõnastamine toetab õppejõudude kriitilist eneseanalüüsi ja õpetamise kvaliteeti, kuid selle mõju isiklikule ja organisatsioonilisele arengule on praeguses vormis piiratud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religioosse retoorika kasutus poliitilises diskursuses Eesti ja USA näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Nielsen, Jens Erik; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas töös uuritakse religioosse retoorika kasutust poliitilises diskursuses, võrreldes Eestit ja Ameerika Ühendriike kui ühiskondliku religioossuse spektri vastandlikke äärmusi. Töö eesmärk on analüüsida, millisel määral ja millistes vormides kasutavad erakonnad mõlemas riigis religioosset retoorikat ning millised on selle domineerivad funktsioonid. Teoreetiline raamistik tugineb klassikalistele poliitikafilosoofilistele käsitlustele (Machiavelli, Calvin, Hobbes, Locke, Rousseau), mille põhjal eristatakse nelja religioosse retoorika tüüpi: metaterminoloogiline, institutsionaalne, väärtuspõhine-teoloogiline ja tsiviilreligioosne. Metoodiliselt kombineeritakse kvantitatiivset märksõnaanalüüsi (religioossete märksõnade indeks) ja kvalitatiivset sisuanalüüsi. Analüüsitav materjal hõlmab Eesti 2023. aasta riigikogu valimiste ja USA 2024. aasta presidendivalimiste kampaaniakõnesid ning mõlema riigi parlamendiarutelusid religiooniga seotud seadusandlikel teemadel. Tulemused näitavad, et religioosse retoorika kasutus erineb kahe riigi vahel nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt. USAs on see intensiivsem eelkõige kampaaniakõnedes ning vabariiklased kasutavad seda märkimisväärselt rohkem kui demokraadid, toetudes peamiselt institutsionaalsele ja väärtuspõhisele-teoloogilisele retoorikale. Eestis on olukord vastupidine ehk religioosne retoorika on kampaaniakõnedes marginaalne, kuid parlamendiaruteludes oluliselt sagedasem. Eesti erakondade hulgas tekib domineeriva retoorikatüübi põhjal kaks gruppi: institutsionaalse dominandiga kriitilist suunitlust esindavad Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond ning väärtuspõhise-teoloogilise dominandiga Isamaa ja EKRE. Nende vahele jääb institutsionaalse dominandiga, kuid mittekriitilise retoorikaga Keskerakond. Analüüs näitab, et religioosse retoorika mõju ei sõltu niivõrd selle hulgast kui funktsioonist ning et selle kasutust kujundab ühiskondlik kontekst ja konkreetne poliitiline küsimus. 3
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neli õppemängu maailmavaatelise kirjaoskuse toetamiseks III kooliastmes ja gümnaasiumis
(Tartu Ülikool, 2026) Kotli, Enel; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti tulemusena valmisid põhikooli III astmes ja gümnaasiumis kasutatavad õppemängud, mis mitmekesistavad usundiõpetuse tunde ning toetavad maailmavaatelist kirjaoskust. Teoreetilises osas käsitletakse maailmavaatelise kirjaoskuse olemust ja mängustamise võimalusi tähendusliku õppimise toetamisel, tuginedes Martha Shaw kontseptsioonile. Loodud mängud on õpetajale koheselt kasutatavad ega vaja täiendavat sisuloomet, kuid nende põhimõtteid saab hõlpsasti edasi arendada ja uute õppematerjalide loomisel rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rakendamislõhe: Eesti avaliku sektori töötajate tehisintellekti kasutamise analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Kotšnova, Jana; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöö uurib, kuidas Eesti avaliku sektori töötajate tajutud tehisintellekti (TI) riskid erinevad akadeemilises kirjanduses kaardistatud riskidest ning kuidas need riskitajud mõjutavad töötajate käitumismustreid TI kasutamisel. Uurimuse fookusasutuseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kus viidi läbi 11 poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuude analüüs tugineb Slovici (1987) riskitaju psühhomeetrilisele paradigmale, mille raames hinnati osalejate riskitaju positsiooni hirmu ja tundmatuse dimensioonides, ning inimese ja automatiseeritud süsteemi koostoime raamistikule (Sheridan, 1992; Parasuraman & Riley, 1997; Parasuraman et al., 2000), mille abil klassifitseeriti osalejate käitumine automatiseerimise tasemete järgi. Tulemused näitavad, et osalejate riskiteadlikkus koondus peamiselt nähtavate riskide ümber: andmelekke ja hallutsineerimise risk olid laialdaselt teadvustatud, samas kui algoritmilise kallutatuse, läbipaistvuse puudumise ja küberrünnakute riskid jäid enamiku osalejate riskitajust välja. Lisaks kirjanduses kaardistatud riskidele tõid osalejad esile kaks täiendavat riskikategooriat: inimliku vea riski ning valdkonnateadmiste puudumisest tuleneva riski. Analüüs näitas ka, et riskitaju ja käitumine ei ole lineaarses seoses: keskmise teadlikkuse ja suurema kasutamiskogemusega osalejatel ilmnes tendents kontrolli vähendada, samas kui madalama või sügavama teadlikkusega osalejate järelevalve oli kõrgem. Enamik osalejatest ei poolda tehisintellekti kasutamist piiravaid meetmeid, kuid toetab kasutuspraktikate ja tööriistade ühtlustamist riigi tasandil.

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA