Koroonaviirused
Koroonaviirused
kuuluvad Coronaviridae sugukonda,
Coronavirus perekonda.
Kliiniliselt olulised liigid on inimese koroonaviirus ja SARS-koroonaviirus. Viiruse nimi tuleneb päikesekrooni-taolisest välimusest.
Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/File:Coronaviruses_004_lores.jpg
- Suurus 80-160 nm
- Kapsiid helikaalne
- Välisümbrisega
- Genoom (+)ssRNA
Päikesekrooni-taoline välimus tuleneb viiruse
välisümbrise nuia-kujulise välimusega pinna-glükoproteiinidest S, mis on 20 nm
pikad ja 5–11 nm laiad.
Spike glycoprotein - oga glükoproteiin, envelope small membrane protein - ümbrise väike membraanivalk, membrane protein - membraanivalk, hemagglutiin-esterase - hemaglutiniini esteraas, nucleoprotein - nukleoproteiin, genomic RNA - genoomne RNA.
Allikas: http://ruleof6ix.fieldofscience.com/2012/09/a-new-coronavirus-should-you-care.html
Inimese koroonaviirus on teisel kohal nohu
tekitajana (esikohal on rinoviirus). Koroonaviirus-nohu korral on inkubatsiooniperiood pikem kui rinoviirusliku
nohu korral (keskmiselt 3 päeva). Harva võib viirus tekitada ka pneumooniat või
ägestada kroonilisi kopsuhaigusi (astmat ja bronhiiti).
SARS-koroonaviirus tekitab
SARS-i (Severe Acute Respiratory Syndrome).
SARS avastati esmakordselt 2002. aasta novembris Hiinas,
Guangdongi provintsis. Suurem haigusepuhang oli 2002.a. lõpust kuni 2003.a.
suveni. Patsientidel oli atüüpiline pneumoonia – palavik >38°C, lihasvalu, köha,
valus kurk, letargia ning ka seedetrakti nähud. Ebatavaline oli selle haiguse
puhul suur suremus – ligi 10% (sealhulgas ligi 50% üle 65-aastaste seas).
Mitmete viroloogialaborite jõupingutuse tulemusena identifitseeriti
haigusetekitaja kui SARS-koroonaviirus (SARS-CoV). Haigus põhjustas WHO
andmetel üle 8000 haigusjuhu ja üle 900 surmajuhtumi kokku 37 riigis. Kuigi hiljem
ei ole juhtumeid esinenud, ei pruugi see viirus olla lõplikult kadunud, vaid
võib persisteerida looduslikes (loomsetes) reservuaarides. SARS’i peiteaeg on
suhteliselt pikk – 2-3…10-13 päeva.
Koroonaviirused
levivad piisknakkuse teel. Eelkõige haigestuvad lapsed. Kõige rohkem
koroonaviirusinfektsioone esineb kevad-talvisel perioodil, mil nad moodustavad
10% - 15% ülemiste hingamisteede infektsioonidest. Antikehad esinevad kõigil
täiskasvanutel, samas on reinfektsioonid tavalised.
Laboratoorseid
teste rutiinselt ei kasutata. Antikehi vereseerumis määratakse
epidemioloogilistel eesmärkidel.
SARS’i
diagnoosimiseks töötati välja PCR test, samuti kasutati ELISA meetodit
antikehade määramiseks ning viiruse kasvatamist koekultuuris.
Koroonaviirusinfektsioonid
tavaliselt ei vaja ravi.
SARS’i
korral kasutati peamiselt toetavat ravi (palavikuvastane, hapnik). Umbes 10-20
% patsientidest vajas kunstlikku hingamist. Katsetati ka viirusevastaseid
ravimeid ja glükokortikoide. Samuti oli väljatöötamisel vaktsiin, mida praegu
teadaolevalt edasi ei arendata.