Matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse omandatus põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi õppivatel 2.-4. klassi õpilastel
Abstract
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse
komponentide omandatuse tase põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (LÕK) järgi õppivatel
2.-4. klassi õpilastel. Uurimise esimeses etapis sooritasid 2.-4. klassi õpilased rühmakatse
(kontrolltöö), mille tulemused näitasid, et üldjuhul matemaatika ülesannete lahendusedukus
klassiti suureneb. Samas leidis kinnitust, et kerge intellektipuudega õpilaste matemaatikaalaste
teadmiste omandamine on aeglane ja raskendatud. Uurimise teises etapis viidi 2. klassi
õpilaste ning kontrolltöö tulemuste põhjal 3. ja 4. klassi tugevamate ja nõrgemate õpilastega
läbi individuaalkatsed, et selgitada välja matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse
komponentide omandatuse tase ning leida seoseid matemaatika protsessuaalsete aluste ning
ainekavast tulenevate oskuste omandatuse taseme vahel. Individuaalkatsete ülesannete
tulemuste analüüsil selgus, et tugevama grupi õpilastel on nimetatud oskused omandatud väga
heal tasemel. Nõrgema grupi õpilaste vastavat oskuste taset võib nimetada heaks ning 2. klassi
laste taset rahuldavaks. Samas ilmnes, et matemaatiliste oskuste tegevusliku aluse
komponentide omandatuse tase on erinev nii indiviidi (õpilase) kui grupi (klassi) tasandil.
Seega näitavad käesoleva töö tulemused, et intellektipuudega õpilastel sõltub edukus
matemaatika õppimisel tegevusliku aluse komponentide omandatuse tasemest.