Show simple item record

dc.contributor.authorAllik, Mihkel
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Õigusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetoolet
dc.contributor.otherLaffranque, Julia, juhendajaet
dc.date.accessioned2010-08-13T12:16:58Z
dc.date.available2010-08-13T12:16:58Z
dc.date.issued2010-08-13
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/15180
dc.descriptionTeadusmagistritööet
dc.description.abstract1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt Euroopa Liidu välistegevuse institutsionaalset raamistikku. Üks lepingu peaeesmärke oli tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning liidu muu välistegevuse kooskõla ja järjepidevus. Kuid teisalt suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi pädevus nii liidu kaasseadusandjana kui ka poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsioonide teostajana. Käesolev magistritöö analüüsib Lissaboni lepinguga kaasnenud õiguslikke võimalusi nende kahe eesmärgi saavutamisel ja ühitamisel, otsides vastest küsimusele, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi aluslepingutest tulenevaid pädevusi tõlgendada ja rakendada nii, et see muudaks liidu välistegevust tõhusamaks.et
dc.language.isoenet
dc.subjectmagistritöödet
dc.subjectEuroopa Liidu õiguset
dc.subjectEuroopa Liitet
dc.subjectEuroopa Parlamentet
dc.subjectLissaboni lepinget
dc.subject.otherdissertatsioonidet
dc.subject.otherETDen
dc.subject.otherdissertationen
dc.subject.otherväitekiriet
dc.titleEuropean Union external action under the treaty of Lisabon: institutional aspects and the role of the European Parliamentet
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record