Suhteline ilmajäetus ja rahulolek Eestis ja Rootsis: empiirilise võrdluse katse

Abstract

Minu seminaritöö eesmärgiks oli analüüsida relatiivse deprivatsiooni ja relatiivse gratifikatsiooni väljendumist võrdlevalt Eestis ja Rootsis. Maade valikut inspireerisid ühelt poolt riikide kuulumine eri heaolumudeli rühma ning teiselt poolt Eesti ja Rootsi suur erinevus sotsiaalse ebavõrdsuse (Gini koefitsient) näitajas. Lähtudes Wilkinsoni ja Picketti (2007) teooriast käsitlen relatiivset deprivatsiooni kui ebavõrdsetes ühiskondades levinud probleemi. Relatiivne deprivatsioon (RD) ehk suhteline ilmajäetus ja relatiivne gratifikatsioon (RG) ehk suhteline rahulolek on vaadeldavad indiviidi vajaduste rahuloleku skaala kahe otspunktina, millest esimesega on laialt Eesti uurijad tegelenud (Kutsar, 1995, 1997; Trumm ja Kasearu, 2009), teine aga on põhjendamatult tähelepanuta jäänud. Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmetel; andmed analüüsisin statistikapaketiga SPSS 20. Analüüsist selgus, et võrdsustavas Rootsi ühiskonnas on RD grupp väiksem kui oluliselt ebavõrdsemas Eestis; mõlemas riigis on RD grupp kogenud RG grupiga võrreldes rohkem ilmajäetust; RD grupi keskmised enesetundehinnangud on mõlemas riigis negatiivse suunaga ning RD grupp on RG grupiga võrreldes keskmiselt sotsiaalpoliitiliselt võrdsustavama hoiakuga. Abstract