Show simple item record

dc.contributor.advisorRaudkivi, Markus
dc.contributor.advisorVelling, Siiri
dc.contributor.authorKull, Laura Maria
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondet
dc.date.accessioned2020-06-02T06:40:40Z
dc.date.available2020-06-02T06:40:40Z
dc.date.issued2020
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/67560
dc.description.abstractRessursside vähenemise tõttu tuleb aina rohkem tegeleda ringmajandusega ja seetõttu ka reoveesette taaskasutusega, kuna sete on kõrgete toitaineväärtuste tõttu hea väetis põllumaal. Inimtegevuse tagajärjel jõuavad settesse aga ka saasteained, mille sattumine väetise läbi keskkonda võib ohustada loodust ja viia antimikroobse resistentsuse tekkimisele mikroorganismides. Reoveesettes sisalduvaid ravimijääke seaduse alusel ei kontrollita ega piirata ja seetõttu puuduvad piisavad teadmised nende hulgast settes ja pikaajalisest mõjust keskkonnale. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärkideks oli (1) analüüsida Eestis levinumate settekäitlusmeetodite efektiivsust ravimijääkide eemaldamisel settest ja (2) hinnata väikelinna puhastis toodetud reoveesettekomposti ohtu ravimijääkide keskkonda sattumise kontekstis. Töös uuriti proove kümnest Eesti reoveepuhastist nii töötlemata kui ka töödeldud (komposteeritud või humifitseeritud) settest. Komposti ja humifikatsiooni puhul olid proovid võetud ka erinevate aastate lõikes. Töös analüüsiti kokku 33 SPE ja ASE meetodil ettevalmistatud proovi HPLC-MS/MS masinaga. Uuriti järgnevate paljukasutatavate toimeainete jääke: sulfametoksasool, sulfadimetoksiin, tsiprofloksatsiin, norfloksatsiin, ofloksatsiin, metformiin, diklofenak ja karbamasepiin. Metformiini jaoks ei olnud valitud metoodika sobilik ja seega selle ravimi sisalduse kohta proovides andmed puuduvad. Uuritud antibiootikumid (SMX, SDM, CIP, NOR, OFL) olid kõigis proovides pigem madalates kontsentratsioonides, samas DIC ja CBZ kõikusid tugevalt olenevalt proovist, kuid olid siiski kõigis proovides kõrgema sisaldusega. Ka lõpp-produktides oli nende ainete kontsentratsioon kõrge ja nende põllumajandusliku kasutusega võib kaasneda suur mõju pinnase mikroobikooslustele ja antimikroobse resistentsuse teke. Töö autor leiab saadud tulemuste põhjal, et Eesti settekäitlusmeetodid on efektiivsed uuritud ravimijääkide sisalduse vähendamisel, kuid mitte täielikul lagundamisel. Lisaks ei täheldatud humifikatsiooni puhul olulist mõju karbamasepiini lagundamisele. Uuritud ravimijääkide sisaldused olid analüüsitud lõpp-produktides sageli kõrgemad kui kirjanduses väljapakutud ohutu sisaldus antimikroobse resistentsuse tekke vältimiseks (1 μg/kg kuivaine kohta). Seetõttu leiab töö autor, et Eesti väikepuhastite sette kasutamine väetisena võib ohustada keskkonda ja ravimijääkide potentsiaalset mõju ja levikut tuleks edaspidi uurida.et
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subjectreoveeseteet
dc.subjectravimijäägidet
dc.subjectHPLC-MSet
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.titleErinevate reoveesette käitlustehnoloogiate mõju ravimijääkide sisaldusele reoveesetteset
dc.typeThesiset


Files in this item

Thumbnail
Thumbnail

This item appears in the following Collection(s)

Show simple item record

openAccess
Except where otherwise noted, this item's license is described as openAccess