Candida albicans poolt põhjustatud haigused

1. Limaskesta infektsioonid.
Candida albicans on üks neist liikidest, kes moodustab inimese normaalse mikrofloora. Ta elab inimese nahal ning suuõõne, söögitoru, seedetrakti ja genitaaltrakti limaskestadel. Haigusi, mida C. albicans põhjustab nimetatakse lööveteks. Mõned näited:
  • Suu kandidoos ehk soor - pärmiseentest põhjustatud suu limaskesta põletik, mis võib tekkida pikaajalise antibiootikumiravi tõttu. Haigus avaldub valgete laigutaoliste katukolletena põse limaskestal, igemetel ja keelel. Soor esineb eelkõige vastsündinutel ja vanadel inimestel.
  • Vulvovaginaalne kandidoos - tupe limaskesta põletik. Haigus avaldub vooluse esinemisena (valge, piimjas), punetuse ja kihelusena tupes. Arvatakse, et 75% naistest on elu jooksul vähemalt korra seda kandidoosi põdenud.
  • Naha kandidoos - põletik nahavoltide piirkonnas, kus niiskus tekitab infektsiooniks soodsa keskkonna (kubeme-, tuharavoldid, rindade alusel, sõrme- ja varbavahedes). Haigus algab punetuse tekkega, hiljem võivad koldes tekkida vesiikulid.
Limaskesta infektsiooni nakatanute riskirühma kuuluvad HIV-positiivsed patsiendid (80% tekib suupiirkonna kandidoos), laia toimespektriga antibiootikumiravi saajad ja patsiendid, kellel on T-lümfotsüütide aktivatsiooni häired.
 
2. Süsteemsed infektsioonid.
C. albicans'i poolt põhjustatud ägedaid ja kroonilisi infektsioone nimetatakse süvakandidoosiks. Tavaliselt esinevad need haigused immunopuudulikkusega ja nõrgestatud organismiga patsientidel. Süsteemsed infektsioonid on tavaliselt endogeense tekkega. Mõned näited:
  • Gastrointentestinaalne kandidoos - seedetrakti kandidoos võib esineda pahaloomuliste kasvajate korral. Võivad tekkida ka limaskesta haavandid.
  • Endokardiit, müokardiit, perikardiit -nendesse haigustesse haigestujate riskigruppi kuuluvad südameklapi rikete ja proteesidega patsendid ning süstivad narkomaanid. Ravi on väga keeruline ning tihti ei piisa antifungaalsest ravist. Vajalik on kirurgiline sekkumine. Haigus kulgeb mittespetsiifiliste sümptomite tekkega, mis on sarnased bakteriaalsele endokardiidile (palavik, kaalu kaotus, väsimus, isutus).
  • Kandideemia - vereringe nakkus. Seda esineb näiteks veresoonte kateetritega patsientidel. Haiguse sümptomiks on kõrge palavik, külmavärinad ja vererõhu langus. Sümptomid on väga sarnased bakteriaalsele infektsioonile ning seetõttu on seda süsteemset infektsiooni raske diagnoosida, mis põhjustab ka kõrge patsientide suremuse (>40%).
Terve inimese puhul kaitsevad süsteemsete infektsioonide eest neutrofiilid. Patsientid, kellel on neutrofiilide arv vähenenud, kuuluvad riskirühma. Riskirühma kuuluvad ka pahaloomuliste kasvajatega patsiendid, kirurgilist ja intensiivravi saavad patsiendid. Normaalse kaitsebarjääri vigastus võimaldab pärmirakkudel sattuda vere- ja lümfiringesse. Suur oht haigestuda on organite transplantatsiooni ning südame, kopsu, ja seedetrakti kirurgilise lõikuse järgselt.