Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.
Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
E-õppe materjalid
Tartu Ülikooli raamatukogu
Tartu Ülikooli muuseum
Humanitaarteadused ja kunstid
Loodus- ja täppisteadused
Meditsiiniteadused
Sotsiaalteadused
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
Haridus- ja Teadusministeerium
Tartu Ülikooli kirjastus
Hiljutised sisestused
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Genomic insights into the population histories of Munda- and Austronesian-speaking populations(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-08-31) Tätte, Kai; Metspalu, Mait, juhendaja; Kivisild, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAasia ja Vaikse ookeani piirkond on koduks sadadele põlisrahvastele, kelle keelte, kultuuride ja geneetilise mitmekesisuse kujunemist on mõjutanud kümnete tuhandete aastate jooksul toimunud ränded ja rahvastike omavaheline segunemine. Võrreldes Euroopaga on selle piirkonna geneetilist ajalugu siiski vähem uuritud ning paljud sealsed põlisrahvad on seni olnud ülegenoomsetest andmestikest puudu. Doktoritöös uuriti nelja seni genoomiuuringutes alaesindatud põlisrahva geneetilist kujunemist. Nendeks olid Lõuna-Aasia munda keelte kõnelejad, Taiwani põlisrahvad, Polüneesia Markiisaarte elanikud ning Mikroneesias asuva Kiritimati saare elanikud. Nende populatsioonide genoomide analüüs võimaldas rekonstrueerida muistseid rändeid, hinnates erinevate muistsete populatsioonide geneetilist panust tänapäeva rahvastesse. Tulemused näitasid, et munda keelte kõnelejad kujunesid suuresti Kagu-Aasia ja Lõuna-Aasia päritolu esivanemate soospetsiifilisel segunemisel 3000–4000 aastat tagasi. Taiwani põlisrahvad osutusid geneetiliselt lähedaseks teistele austroneesia keeli kõnelevate rahvastega Kagu-Aasia saarestikes ning Okeaanias, toetades käsitlust, et just Taiwanist sai alguse austroneesia rahvaste levik üle Vaikse ookeani. Markiisaarte elanike genoomid peegeldavad kaugete ookeanisaarte asustamisele iseloomulikku väikeste asutajapopulatsioonide ja isolatsiooni mõju. Gilberti saarestikust pärit Kiritimati saare elanike geneetika näitab, et Mikroneesia asustamine oli eriti keerukas protsess, hõlmates mitmeid rändelaineid, mis igale saarestikule erineva geneetilise ajaloo on toonud. Doktoritöö aitab paremini mõista rahvaste ajalugu geneetilisest vaatenurgast piirkondades, kus kirjalikke ajalooallikaid napib. Tulemused täiendavad teadmisi Aasia ja Okeaania rahvaste kujunemisest ning pakuvad väärtuslikku teavet nii geneetika, arheoloogia kui ka ajaloolise keeleteaduse jaoks.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Asarâs un zeribâ : liriski dsejoļi(Riia, 1897) Reitmaņu, Andrejslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Idealā laime : liriski dsejoļi(Rīga : apgahdiba J. A. Kukurs, 1900) Reitmaņu, Andrejslistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Des Christen Pilgerreise nach der himmlischen Stadt : nach dem Englischen(Eisleben : Klöppel, 1868) Bunyan, Johnlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Reklaamlausete tõlkimine Eesti tõlkebüroode näitel(Tartu Ülikool, 2026) Toomsalu, Markus; Loogus, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondTõlketeenust pakkuvad asutused, sealhulgas tõlkebürood ja reklaamiagentuurid, mängivad reklaamlausete vahendamisel olulist rolli, kuna nende kaudu jõuab suur osa tõlgitud reklaamlausetest nii Eesti kui ka rahvusvahelisele turule. Lisaks mõjutavad need asutused ka seda, milliseid tõlkemeetodeid ja -strateegiaid reklaamlausete tõlkimisel kasutatakse. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti tõlketeenust pakkuvad asutused tõlgivad ja lokaliseerivad reklaamlauseid nii teistest keeltest eesti keelde kui ka eesti keelest teistesse keeltesse. Samuti antakse ülevaade reklaamlausete tõlkimise praktikast Eesti tõlkemaastikul. Töös analüüsitakse reklaamlausete tõlkimise protsessi, tõlkimisel esinevaid probleeme ning nende lahendamiseks rakendatud lähenemisi. Uurimuse empiiriline osa põhineb Eesti tõlketeenust pakkuvatele asutustele saadetud küsitluse vastustel. Märksõnad: reklaamlaused, tõlkimine, reklaamitõlge, tõlkebürood, reklaamiagentuuridlistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Vene fraseologismide tõlkimisest I. Turgenevi romaani „Aadlipesa“ ja selle kolme eestinduse näitel(Tartu Ülikool, 2026) Sarapuu, Oksana; Kupp-Sazonov, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondSee magistritöö uurib fraseologismide tõlkimist vene keelest eesti keelde. Analüüsitav materjal pärineb Ivan Turgenevi romaanist „Aadlipesa“ ning selle kolmest eestikeelsest tõlkest: Henrik Visnapuu (1927), Friedrich Kõlli (1954) ja Virve Krimmi (1983) käsitlustest. Töö käigus otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele: - Milliseid tõlkemeetodeid on tõlkijad fraseoloogiliste üksuste vahendamisel kasutanud? - Kuidas erinevad tõlkijate valitud meetodid Turgenevi transformeeritud fraseologismide ja tavapäraste püsiväljendite tõlkimisel? - Millisel määral on need valikud võimaldanud säilitada autori originaalstiili ja ekspressiivsust? Märksõnad: fraseologismid, vene-eesti tõlge, Ivan Turgenev, võrdlev analüüs.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Ajalooliste reaalide, kujundlike väljendite ja nimede eesti-inglise inim- ja masintõlke analüüs Oskar Lutsu „Kevade“ näitel(Tartu Ülikool, 2026) Poobus, Kaidi; Borovikova, Marika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondMagistritöö eesmärk on uurida Oskar Lutsu romaani „Kevade“ ingliskeelses versioonis „Spring“ valitud tekstikatkendites esinevate ajalooliste reaalide, kujundlike väljendite ja (hüüd)nimede puhul rakendatud tõlkemeetodeid. Inimtõlget kõrvutatakse masintõlkesüsteemi Google’i tõlke väljundiga, et mõista süsteemi suutlikkust tõlkida ilukirjandustekste eesti-inglise keelesuunal. Lisaks vaadeldakse masintõlke muutumist ajas nelja kuu jooksul. Eesmärgist lähtuvalt on magistritöö uurimisküsimused järgmised: milliseid tõlkemeetodeid on rakendatud „Kevade“ tõlkes? Milline on masintõlke väljund teoses esinevate (hüüd)nimede ning ajalooliste reaalide ja kujundlike väljendite puhul? Kas ja mil määral erineb masintõlke väljund eri ajahetkedel? Uurimistöös kasutatav korpus koosneb 41 keelendist, mille põhjal antakse ülevaade rakendatud tõlkemeetoditest ning analüüsitakse masintõlke väljundit. MÄRKSÕNAD Luts, Oskar, tõlkemeetodid, masintõlge, ilukirjandus, tõlkiminelistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Estonia through cultural and interlingual translation: auto- and hetero-Images in Lennart Merís Hõbevalge and Silverwhite(Tartu Ülikool, 2026) Põldmaa, Kady; Doorslaer, Luc van, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondAs translation studies and imagology help show how cultures become visible across languages, this thesis examines how national and cultural images in Lennart Meri’s Hõbevalge (1976) are translated into English in Silverwhite. The study asks how auto-images and hetero-images are transferred and what kinds of translational patterns emerge in this process. First, the introduction of the thesis presents the topic, aim, key terms, and structure. Then, the theoretical chapter outlines the background of the novel and its author and introduces the connections between translation studies and imagology. The methodology chapter explains the selection principles for the image-events that make up the corpus and the adapted model based on a translation framework by Holmes (1988). The corpus and paratexts are examined in the analysis chapter through the adapted Holmesian model to trace imagological transfer in translation. Keywords: translation studies, imagology, auto-images, hetero-images, paratexts.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Udmurdi luuletaja Ašaltši Oki luuletuse „Сюрес дурын“ („Tee ääres“) venekeelsete tõlgete võrdlus(Tartu Ülikool, 2026) Pihlik, Laura; Lotman, Maria-Kristiina, juhendaja; Kuznetsov, Nikolai, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakondSiinse magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas on tõlkijate valikute tõttu muutunud luuletuse „Сюрес дурын“ tähendus ja struktuur selle neljas venekeelses tõlkes. Selleks analüüsiti kõigi viie teksti sisu- ja väljendusplaani ning leiti, et üheski tõlkes pole edasi antud kõiki lähteteksti omapärasid. Mõni tõlkija on keskendunud rohkem tähenduslikule poolele, mõni struktuurile, mõni on tähtsamaks pidanud meetrumit, mõni kõlakordusi. Kuigi tõlkijate hulgas oli ka neid, kes ei rääkinud udmurdi keelt emakeelena, ei saa öelda, et nemad lähtetekstist rohkem eemaldunud oleksid. Tundub, et aspektid, millele tõlkijad keskendusid, muutusid pigem vastavalt ajale, mil tõlge tehtud oli. luuletõlge, tõlgete võrdlus, Ašaltši Oki, udmurdi luule