Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõhvi lasteaedade ja Alutaguse valla lasteaiaõpetajate kogemused tugiisiku rollist kaasavas hariduses
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Juhkov, Kati; Jõesaar, Laura; Roostar, Viivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
AS Eesti Raudtee hooldusprotsesside digitaliseerimine FSM platvormi kasutuselevõtu ja ERP-süsteemiga integreerimise kaudu
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Jaarma, Paul; Kitzmann, Harald, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
DSA Kuuking: a memory-safe Python DSA library with rust-powered concurrency via maturin
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Ivanov, Sergei; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puisniidu hooldamist kujundavad tegurid Eestis: kvalitatiivne uuring majandajate kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Lee, Saskia Meeri Eliis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Puisniidud kuuluvad Eesti kõige iseloomulikumate ja väärtuslikumate poollooduslike koosluste hulka. Vaatamata puisniitude suurele väärtusele on nende pindala Eestis viimase sajandi jooksul järsult vähenenud. Puisniitude säilitamine ei sõltu üksnes teadmisest, millised hooldusvõtted on ökoloogiliselt sobivad. Sama oluline on küsimus, kas leidub inimesi, kes on valmis ja suutelised neid alasid järjepidevalt hooldama. Magistritöö eesmärk on analüüsida puisniidu hooldamist ja hooldusega jätkamist kujundavaid tegureid Eestis, et toetada tõhusate ja pikaajaliste hooldus- ning kaitsemeetmete kujundamist. Töö põhines puisniitude hooldajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuudel, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Lõplikku valimisse kuulusid 20 puisniidu hooldajat PuisniiduLIFE projektist. Töö esimene põhijäreldus on, et puisniitude püsivat hooldamist toetavad hooldaja pühendumust kujundavad tegurid nagu kohatunnetus, pärandi hoidmine, ilu, kohusetunne ja tunnustus. Püsiv hooldus eeldab siiski ka praktiliste ja majanduslike eeltingimuste nagu tehnika, tööjõud, ligipääs, toetused ja majanduslik teostatavus täitmist. Teiseks näitas töö, et puisniitude hooldus ei põhine ühel selgel majandusmudelil. Hooldus võib olla seotud laiema põllumajandusliku või muu majandustegevusega, puisniidu saaduste kasutamisega või alles väljakujunevate teenustega, nagu turism, loodusharidus ja elamusteenused. Kolmandaks ilmnes, et hoolduse jätkamist mõjutavad ka isiklikud ja raskemini suunatavad tegurid, nagu kohatunnetus, perekondlik järjepidevus, elukorraldus ja hooldaja tervis, mida ei saa alati toetuste või poliitikaga mõjutada. Töö tulemuste põhjal koostasin puisniitude hoolduse jätkumist kujundavate tegurite kontseptuaalse mudeli, mis aitab mõista pühendumuslike, tingimuslike, regionaalsete ja väliste mõjutegurite rolli ja suhestumist omavahel. Sellest lähtudes sõnastasin soovitused, mis puudutavad toetussüsteemi paindlikumaks ja osaliselt tulemuspõhiseks muutmist, puisniidu poolt pakutavate looduse hüvede selgemat esile toomist, toodete ja biomassi väärtusahelate arendamist ning sobiva potentsiaaliga puisniitude toetamist ka väljaspool kaitstavaid alasid. Wooded meadows are among Estonia’s most characteristic and valuable semi-natural communities. Despite their high value, the area of wooded meadows in Estonia has declined sharply over the past century. The conservation of wooded meadows does not depend only on knowing which management practices are ecologically suitable. Equally important is whether there are people who are willing and able to manage these areas continuously. The aim of this master’s thesis is to analyse the factors shaping the management and continuation of management of wooded meadows in Estonia, in order to support the development of effective and long-term management and conservation measures. The study was based on semi-structured interviews with wooded meadow managers, which were analysed using qualitative content analysis. The final sample included 20 wooded meadow managers from the WoodmeadowLIFE project. The first main conclusion of the thesis is that the long-term management of wooded meadows is supported by factors that shape the caretaker’s commitment, such as sense of place, heritage preservation, aesthetic value, sense of duty and recognition. However, continuous management also requires practical and economic preconditions to be met, including machinery, labour, access, subsidies and economic feasibility. Secondly, the study showed that wooded meadow management is not based on one clear economic model. Management may be connected to wider agricultural or other economic activities, the use of products from wooded meadows, or emerging services such as tourism, nature education and experience-based services. Thirdly, the study found that the continuation of management is also influenced by personal and less easily directed factors, such as sense of place, family continuity, life circumstances and the health of the manager, which cannot always be influenced through support schemes or policy. Based on the results, I developed a conceptual model of factors shaping the continuation of wooded meadow management, which helps to understand the role of commitment-related, conditional, regional and external influencing factors and how they relate to each other within the wider system. On this basis, I formulated recommendations concerning the development of a more flexible and partly results-based support system, clearer communication of the ecosystem services provided by wooded meadows, the development of product and biomass value chains, and support for wooded meadows with suitable potential also outside protected areas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike fenoloogiline dünaamika Euroopa põllumajandusmaastike pärandniitudel
(Tartu Ülikool, 2026) Somelar, Raffael; Aavik, Tsipe, juhendaja Valdaru, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva magistritöö eesmärk on kirjeldada fenoloogilisi muutusi poollooduslike rohumaade taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustikes. Töö kirjanduslik osa annab ülevaate taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike olemusest ja ajalisest dünaamikast ning seda varasemalt käsitlenud teadustöödest. Töö sisaldab ka uurimuslikku osa, mis analüüsib taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike muutumist ühe suve kolme ajahetke vahel Euroopa põllumajandusmaastikes paiknevatel pärandniitudel, keskendudes parameetritele nagu sidusus, pesastatus ja modulaarsus ning dünaamikat kirjeldavatele parameetritele nagu liigilise koosseisu muutused ja interaktsioonide ümberühendumine. The aim of this master thesis is to describe phenological changes in plant-pollinator interaction networks of semi-natural grasslands. The literature review gives an overview of the dynamic nature of plant-pollinator interaction networks and related scientific works. The thesis also contains a study of plant-pollinator interaction network change in semi-natural grasslands in European agricultural landscapes across three time windows from a single summer, using structural parameters commonly used to describe interaction networks, such as connectance, nestedness and modularity, as well as looking at the beta diversity across the three time windows.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maakasutuse intensiivistumise mõju taim-muld tagasisidele
(Tartu Ülikool, 2026) Kängsep, Piia; Semtšenko, Marina, juhendaja Siim-Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Maakasutuse intensiivistumise ja kliimamuutuste koosmõju taimede ja mulla vahelistele interaktsioonidele on vähe uuritud ning nende interaktsioonide evolutsiooniline taust on jäänud suuresti tähelepanuta. Selles töös uurisin väetamise ja põua mõju taimede ja mulla vahelisele tagasisidele eri majandamisintensiivsusega rohumaadelt pärit kahe kõrrelise liigi ja mullakoosluste korral. Mullakooslused avaldasid üldjuhul negatiivset mõju taimekasvule, kuid negatiivse mõju ulatus sõltus taime ja mulla päritolust ning väetamise ja põua pärandmõjust. Vill-mesihein, olles kiirema kasvustrateegiaga, reageeris majandamisrežiimile ja mikrobioomi mõjule tugevamalt kui aeglasema kasvuga harilik sugapea. Eelnev põud muutis mullatingimusi mõlema liigi kasvuks soodsamaks, eriti intensiivse majandamise tingimustes. Rohumaade väetamine ja põuaperioodid loovad sobilikke tingimusi taimede domineerimiseks, mis võivad pärssida liikide kooseksisteerimist. The combined effects of land-use intensification and climate change on plant–soil interactions are still poorly understood, and the evolutionary background of these interactions remains largely unexplored. In this thesis, I investigated the effect of drought and fertilisation on plant–soil feedbacks involving plants and soils originating from grasslands with different management intensities. Two common grass species, Holcus lanatus and Cynosurus cristatus, were used as representatives of fast and slow growth strategies. Plant-soil feedback was generally negative but varied depending on plant and soil origin, as well as fertilisation and drought soil legacies. Holcus, being the faster-growing species, responded more strongly to management regime and microbiome effects than the slower-growing Cynosurus. Drought legacy generally enhanced the growth of both species, with stronger effects detected under intensive land use. Grassland fertilisation and increasing drought frequency create conditions that promote plant dominance, thereby supressing species coexistence.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Huulheina perekonna (Drosera L.) biootilised interaktsioonid Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Vassiljev, Monika; Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Eestis kasvavate huulheina perekonna liikidega kaasnevaid taimekooslusi ja hinnata arbuskulaarse mükoriisa esinemist nende liikide juurtes. Uuriti nelja taksonit: ümaralehist, pikalehist ja vahelmist huulheina ning hübriidi värd-huulheina. Välitööd viidi läbi kuues Eesti soos, kus hinnati taimeliikide katvusi ja koguti huulheinte juuri. Selgus, et vahelmise huulheina kasvukooslused erinesid teistest liikidest väiksema liigirikkuse ja samblakatvuse poolest. Värd-huulheina taimekooslused sarnanesid rohkem pikalehise kui ümaralehise huulheina kasvukohtadega. Ellenbergi indikaatorväärtuste ja häiringuindikaatorite põhjal hinnatud abiootilised tingimused liikide vahel statistiliselt oluliselt ei erinenud. Ühegi uuritud huulheina juurtest ei leitud arbuskulaarsele mükoriisale iseloomulikke struktuure. Tulemused viitavad sellele, et huulheinte kasvukohad võivad olla AM seente levikuks ebasobivad ning mükoriisa puudumine võib olla seotud ka huulheinte putuktoidulise eluviisiga. The aim of this master’s thesis was to investigate the plant communities associated with Estonian Drosera species and also assess the presence of arbuscular mycorrhiza in their roots. Four taxa were studied: D. rotundifolia, D. anglica, D. intermedia and the hybrid Drosera × obovata. Fieldwork was conducted in six Estonian mires, where plant cover was estimated and root samples of Drosera species were collected. The results showed that the communities associated with D. intermedia differed from the other species by having lower species richness and bryophyte cover. The plant communities associated with Drosera × obovata were more similar to those of D. anglica than to D. rotundifolia. Environmental conditions estimated using Ellenberg indicator values and disturbance indicator values did not differ significantly among species. No structures characteristic of arbuscular mycorrhiza were detected in the roots of any studied Drosera species. The results suggest that the habitats of Drosera may be unsuitable for the spread of arbuscular mycorrhizal fungi and that the absence of mycorrhiza may also be related to the carnivorous lifestyle of Drosera species.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Küberkuritegevuse tuvastamine ja ennetamine tehisintellekti abil
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Hristova, Arina; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vabamängu roll laste keeleoskuse arendamisel Elva valla lasteaedade näitel
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Hingla, Kristiin; Golubeva, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kuusalu vennastekoguduse palvemaja
(1935) Anonymous

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA