Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

Affective hauntings, absolute reality: space, time, experience and the haunted house narrative
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-07) Roostma, Helen; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdond
Väitekirja fookuses on tänapäevane kummitusmaja narratiiv. Eesmärk on süstematiseerida kummitusmaja narratiive, luues narratiivirežiimidel põhineva tüpoloogia, mis arvestab eri tüüpi kummitusmaja narratiivide eripäradega. Olenemata oma teistest omadustest on kummitusmaja aga alati olemuselt maja, mis kaldub normist kõrvale. Judith Butler (2004: 41) sõnab, et kuigi normid on tavaliselt peidetud ja raskesti märgatavad, on nad kõige selgemini nähtavad selle kaudu, millist mõju nad avaldavad. Normide tugev seotus oma kontekstiga on kummitusmaja narratiividest rääkides asjakohane, kuna kummitusmajad on loomuomaselt normide ja normatiivsusega vastuolus. Siiski, kuigi dominantset korda kummitab selle alternatiiv, nõuab see alternatiiv dominantset korda, millele vastanduda. Seetõttu väidetaksegi väitekirjas, et kummitusmaja on alternatiiv, mille kaudu on võimalik mõtestada normatiivset kodu ja peret, millele kujutatud mittenormatiivne kodu ja pere vastanduvad. Tuginedes uudsele lähenemisviisile, mis kasutab nii ruumi-, aja- kui ka kogemusteooriaid, leitakse väitekirjas, et kummitusmaja narratiive on võimalik jagada kolme narratiivirežiimi: gootika, kummastav ulme ja õudus. Kuigi need võivad esineda ühes tekstis samal ajal, võtab üks neist siiski dominantse positsiooni, mistõttu on igal narratiivirežiimil teistest eristuvad omadused ja eripärased narratiivsed atmosfäärid. Seetõttu tajutakse ka erinevaid kummitusmaja narratiive, millel ei pruugi peale kummitusmaja olla üksteisega midagi ühist, osana kummitusmaja narratiivi tekstidest. Väitekirjas esitatud empiirilise analüüsi käigus selgubki, et analüüsitavad romaanid suhestuvad läbi oma narratiivirežiimi varasemate tekstidega just äratuntavate ja eristatavate atmosfääride kaudu. Ruum, aeg ja kogemus, mida analüüsitavad romaanid kujutavad, on teineteisega sarnased oma narratiivirežiimide poolest ning narratiivirežiimid erinevad üksteisest märkimisväärselt. Väitekiri näitab, et narratiivirežiimidele tuginedes on võimalik süstematiseerida rikkalikke ja laialt levinud kummitusmaja narratiive ning ühendada uued tekstid oma eelkäijatega.
Visuaalse pildi ja sõnalise teksti suhe Piret Raua autoriraamatutes
(Tartu Ülikool, 2025) Tiidor, Tuuli-Liis; Neier, Agnes, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse eesti lastekirjanduses visuaalse ja verbaalse teksti sümbioosi, seda Piret Raua illustreeritud ja kirjutatud viiest teosest lähtuvalt: „Juurtega aed“, „Meri“ ja „Järve kiri“, „Sanna ja salakütid“, „Printsess Luluu ja härra Kere“. Analüüsitavad teosed jagunevad sihtgrupiti kaheks: väikelastele ja nooremale koolieale adresseeritud pildiraamatud. Töö eesmärk on uurida, milline on teksti ja pildi vahekord ning kuidas üks teist mõjutab. Uurimistöös selgus, et väikelastele adresseeritud teostes esines rohkem pilte kui sõnalist teksti ja eelkooliealistele adresseeritud teostes toetasid pildid verbaalset teksti. Piret Raua verbaalsetes tekstides esinesid samataolised teemad, humoorikas keel ja arenevad karakterid. Raua visuaalne stiil on detailne ja tuttav, põhimeediumina kasutab ta tušši ning tema käekirjaks on mustriline faktuur või usjad jooned.
Looduse kujutamine Shakespeare'i ja Uku Uusbergi lavastuses "Nagu teile meeldib"
(Tartu Ülikool, 2025) Leinasaar, Tea; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
William Shakespeare'i on teatriteaduses põhjalikult uuritud, kuid iga uus uurimisnurk võimaldab näha klassikat uue pilguga. Bakalaureusetöö „Looduse kujutamine Shakespeare’i näidendis ja Uku Uusbergi lavastuses „Nagu teile meeldib““ annab oma panuse Shakespeare’i näidendite uurimisse. Töö eesmärk on semiootiliselt analüüsida looduse kujutamist Shakespeare’i näidendis ja Uusbergi lavastuses. Selleks kasutan semiootilist teksti- ja etendusanalüüsi ning võrdlevat analüüsi. Pööran tähelepanu looduse kujutamisele nii õukonnas kui ka Ardeni metsas, looduspoeetikale ning sellele, kuidas näidend ja lavastus omavahel sarnanevad ja erinevad.
Transgressiivsuse tajumine Ringo Ramuli lavastuse "Päevaraamat" näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Plato, Greta; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Passive and active liquid mediation in natural and synthetic morphing systems
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-06) Sarokin, Yauheni; Must, Indrek, juhendaja; Aabloo, Alvo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed kohandavad oma jäikust ja kuju, jaotades vett ümber. Taimede struktuurid võivad suunata vett nii, et see tekitab kohaliku paisumise just siis ja seal, kus seda vaja on — see on jätkusuutlik lähenemine muutuva keskkonnaga kohanemisele. Samuti on nõudlus kantava tehnoloogia järele, mis toetab keha liikumist lokaalselt, ilma raskete ja kohmakate väliste seadmeteta. Hoolimata taimedest inspireeritud vedelikel põhinevate mehhanismide potentsiaalist pakkuda kõrgelt integreeritud struktuurides robotfunktsionaalsust ja suuremat kandja mugavust, ei ole praktilisi insenertehnilisi süsteeme, mis moduleeriksid mehaanilist käitumist lokaalse paisumise abil, siiani välja töötatud. Käesolevas töös tutvustatud vedeliku ümberpaiknemise jälgimise meetodid võimaldasid selgitada nii taime- kui tehisstruktuurides toimuvaid vedeliku–maatriksi vastastikmõju mehhanisme. Väitekiri näitas hüdratsiooni ajaloo olulisust süsteemide reageerimisvõimes. Ilmsiks tulnud vedelikumahtude gradiendid toovad esile, kuidas konfiguratsioonimuutused võimenduvad süsteemi mehaaniliselt kõige olulisemates osades, võimaldades pundumise kiiruse ja ulatuse optimeerimist. Rakendades looduslikest vedelikuvahendatud süsteemidest pärinevaid põhimõtteid ja integreerides aktiivse vedeliku juhtimise, realiseeriti selles töös sünteetiline muutuva jäikusega süsteem, mis suudab vajaduse korral punduda. Seega ei edenda väitekiri üksnes vedelikuvahendatud kehalise tarkuse teooriat, vaid pakub ka suuniseid vedelikuvahendatud pehmerobootikasüsteemide jaoks.
Töötajale iseloomulikud tunnused tööõiguse rakendusala piiritlemise alusena
(Tartu Ülikool, 1996) Tavits, Gaabriel
Eesti tööseaduste täiustamisest integreerumisel Euroopasse
(Tartu Ülikool, 1996) Erikson, Merle
Eesti rahvatantsu arengu ajaloost ENSV-s (1944. - 1965.a.)
(Tartu Riiklik Ülikool, 1968) Ebrok, Arnold; Moosberg, Hilda, juhendaja; Tartu Ülikool
Üliõpilasliikumisest kapitalistlikes maades
(Tartu Riiklik Ülikool, 1970) Kaasik, Jaan; Tartu Ülikool
Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu organisatsioonilisest tööst seitseaastaku ülesannete täitmise kindlustamisel
(Tartu Riiklik Ülikool, 1970) Tamm, Lukiina; Urm, Inna; Kõiv, Nikolai; Tartu Ülikool

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA