DSpace at University of Tartu is a repository for all electronic materials

search interfaces such as BASE and DART-Europe provide integrated access to millions records worldwide
open up this content to local and global audiences, thanks to the OAI-PMH interface and Google Scholar optimizations
issue permanent urls and trustworthy identifiers, including optional integrations with handle.net and DataCite DOI

Located at University of Tartu Library

 

Communities in DSpace

Select a community to browse its collections.

Recent Submissions

Thumbnail Image
Item
Niedere Grössenrechnung : in acht Abtheilungen
(Mitau : J. F. Steffenhagen & Sohn, 1846) Paucker, Magnus Georg von
Thumbnail Image
Item
Fünf Aufgaben aus der Statik
(Mitau, 1853) Blaese, Gustav Heinrich
Thumbnail Image
Item
Anhang zum Leitfaden für den geometrischen Anschauungsunterricht
(Dorpat : Karow, 1865) Spalving, Jacob
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Übersicht der Weltgeschichte zunächst für seine Schüler zusammengestellt
(Mitau : Neumann, 1852) Pfingsten, Ernst A
Thumbnail Image
Item
The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area
(2023-12-06) Kurpniece, Milda; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti ja liivi keeltel on palju ühist, üks nendest sarnastustest on eraldi vorm, mida kasutatakse kaudsete käskude, nõuete jms väljendamiseks: jussiiv, ehk möönev kõneviis. Kuigi esimesest pilgust võib tunduda, et eesti ning liivi möönev kõneviis on peaaegu identset, nt „nǟgõ“ on eesti keeles „nähku“, siiski eesti ja liivi jussiivil on nii mõnigi erinevus. Esiteks liivi möönev kõneviis muutub arvus, nt „nǟgõ“ on ainsuse vorm, mida kasutatakse kõikide ainsuse isikutega ja „nǟgõd“ on mitmuse vorm, mida kasutatakse kõikide mitmuse isikutega. Lisaks sellele liivi jussiivi kasutatakse peaaegu alati koos partikliga „laz“, mis eesti keeles oleks „las“, näiteks öeldakse liivi keeles „laz ma nǟgõ“ ehk „las ma näen“ või „mina nähku“. Samuti erinevalt eesti keelest kasutatakse liivi jussiivi täissihitist genitiivis, mitte nominatiivis. Liivi jussiiv erineb eesti jussiivist mitte ainult morfoloogiliselt ja süntaktiliselt vaid ka semantiliselt. Nimelt edastatakse liivi keeles jussiivi abil mitte ainult käske, nõudmisi, õhutusi, lubasid, soove, mööndust, vaid ka otstarvet ning küsimusi. Näiteks saab liivi keeles öelda: „Se vȯzā um nei ūnd, perīnai um tōnd immer kierõ, laz tuoi pūoļ ka ūg“, mida eesti keeles öeldaks niiviisi: „See liha on niiviisi praadinud ja perenaine on tahtnud ümber keerata, et teine pool ka praeks“. Liivi keeles sidesõna „et“ asemel saab kasutada jussiivi partikliga „laz“. Üllatav on see, et liivi keele kasutus sarnaneb pigem läti keele kasutuse kui eesti keele kasutusega. Liivi keele jussiiv on eriline ka sellepärast, et kõiki liivi jussiivi isiku vorme kasutatakse kõikides selle funktsioonides. Ehk saab liivi jussiivig väljendada nii käsku, kui ka otstarvet ja küsimust nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Nii eesti, kui ka maailma keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu. See teeb liivi keele jussiivi ühelt poolt huvitavaks, aga teiselt poolt unikaalseks.
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Katalog der Buch- und Antiquariatshandlung
(Dorpat, 1892) Vares, Martin
Thumbnail Image
Item
Quatrième Catalogue du cabinet de musique de François Kluge à Dorpat
(à Dorpat : Imprimé chez Henri Laakmann, 1848) Anonymous
Thumbnail Image
Item
Gedichte
(Mitau : Comm. Reyher, 1846) Stahl, Otto von
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
Thumbnail Image
Item
No Thumbnail Available
Item
XVIII Kirjepäev. Salvestus
(2023-29-11) Tartu Ülikooli raamatukogu
Thumbnail Image
Item
Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal
(2023-12-05) Kann, Lauri; Tannberg, Tõnu-Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
1905. aasta revolutsioon on oluline pöördepunkt paljude Vene impeeriumis elanud rahvaste ajaloos. Nii impeeriumi keskuses kui ka äärealadel toimusid arengud, mis avaldasid hiljem mõju nii keisririigi kokku varisemisele kui uute riikide tekkimisele. Paraku oli nii Eestis kui tollases Vene keisririigis laiemalt 1905. aasta revolutsiooni osaks ka vägivald. 1905. aasta revolutsioon ei olnud küll ligilähedaseltki nii ohvriterohke kui 1917. aasta oktoobripöördele järgnenud segadused, kuid siiski hukkus selle revolutsiooni sündmustes Vene impeeriumis tuhandeid inimesi. Väitekiri keskendubki vägivallale 1905. aasta revolutsioonis. Traditsiooniliselt on 1905. aasta revolutsiooni Eestis vaadeldud ennekõike Vene impeeriumi sisekubermangude taustal. Väitekiri paigutab Eestis aset leidnud revolutsioonisündmusi Vene keisririigi lääneosa ehk Soome, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukraina konteksti. Väitekiri keskendub inimohvritega revolutsioonisündmustele Eesti linnades 1905. aastal otsides vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Peatähelepanu nii Eesti kui ka teiste maade puhul on suunatud meelavalduste pihta tulistamistele. Meeleavalduste pihta tulistamisi on varasemalt üksiksündmustena uuritud, kuid võrdlevast perspektiivist ei ole neid sündmusi seni vaadeldud. Väitekiri toetab seisukohta, et keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju kogu revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.
Thumbnail Image
Item
XVIII kirjepäev 2023
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2023-11-29) Mälton, Kadi; Somelar, Meelis; Zettur, Piret; Lillevälja, Airi-Ulrike; Felding, Riina; Aja, Urve; Kivimägi, Agu