DSpace at University of Tartu

Search interfaces such as BASE and DART-Europe provide integrated access to millions records worldwide. The availability of this content to local and global audiences, is possible thanks to the OAI-PMH interface and Google Scholar optimizations. DSpace issues permanent urls and trustworthy identifiers, including optional integrations with handle.net and DataCite DOI. Located at University of Tartu Library.
 

Recent Submissions

Item
Exploring the Impact of COVID-19 on Tartu Smart Bike Usage
(Tartu Ülikool, 2023) Loog, Karl Gustav; Pourmoradnasseri, Mozhgan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
COVID-19 pandeemial oli oluline mõju meie igapäeva elule, märgatavalt oli ka mõjutatud transpordisektor. Tartus võrdlemisi uus rattaringlus süsteem Tartu Smart Bike pakkus alternatiivseid transpordi võimalusi pandeemia ja liikumispiirangute vältel. Siiski on vähe uuritud, kuidas pandeemia mõjutas nende rataste kasutamist. Antud uuringu eesmärk on täita see lünk, analüüsides Tartu Smart Bike süsteemi avalikke andmeid perioodil 2020 kuni 2022, et teha kindlaks kas ja kuidas on rattaringlus muutunud. Uurimustöö tulemused näitavad teostatud sõitude omaduste muutuseid liikumispiirangute vältel. Rattasõidud on muutunud pikemaks nii vahemaa kui ka aja arvelt, kuid keskmine sõidukiirus on vähenenud, mis võib viidata, et rattaid kasutati rohkem vaba aja veetmiseks ja treeninguteks. Uuring tõstatab esile ka võimaluse kasutada Tartu Smart Bike andmeid jätkusuutlikuma ja tõhusama infrastruktuuri ja transpordisüsteemi arendamiseks.
Item
Pervasive Chatbots: Exploring User Perception Toward Human-assisted AI in Distributed Applications
(Tartu Ülikool, 2023) Hasanli, Tarlan; Flores, Huber, juhendaja; Olapade, Mayowa, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Digiajastul, mida iseloomustavad kiired tehnoloogilised edusammud, mängib seadmete ja andmehaldussüsteemide integreerimine pöördelist rolli kasutajakogemuse parandamisel. Siiski jääb keeruka tehnoloogia ja kasutaja mõistmise vahel pakiline väljakutse. See väitekiri uurib tehnoloogiliste uuenduste ja kasutaja kaasamise kriitilist ristmikku, keskendudes arvutuslikule ülekoormusele, võrgujagamisele, failijagamisele ja andurite andmehaldusele. Põhjaliku uuringu kaudu sukelduti kasutajate käitumisse, murede ja hoiakutesse, tuvastades peamised teemad, mis peegeldavad tegelikke kasutajavajadusi ja huve. Uuringust saadud ülevaated teisendati näidisküsimuste komplektiks, juhendades tõhusalt AI-toega vestlusroboti arendamist, mis on mõeldud kasutajakesksete murede käsitlemiseks. Uuring rõhutab tehnoloogilise disaini joondamise tähtsust inimmõistmise ja kasutatavusega, süvendades kasutajavajaduste teadlikkust. Tulemus kujutab endast olulist sammu intuitiivsemate ja kasutajasõbralikumate tehnoloogiate loomise suunas, ületades lõhet tipptasemel tehnoloogiliste arengute ja igapäevase kasutajate suhtlemise vahel. Kasutatud metoodika toimib juhendina kasutajate ülevaadete integreerimiseks tehnoloogia arendamisse, tagades, et uuendus püsib asjakohane, ligipääsetav ja kooskõlas laiema inimkogemusega.
Item
Informaatikaõpe III kooliastmes Tartumaa ja Valgamaa koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Lehesaar, Veronika; Luik, Piret, juhendaja; Saadjärv, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Using computer science and digital skills is a part of our everyday life. Despite this, the study of computer science varies across Estonia. The goal of the thesis was to describe the teachers’ vision of teaching computer science in the 3rd school level and based on this, give recommendations to improve the teaching of computer science. More precisely, teaching, supporting and hindering aspects were investigated as well as the role of computer science in the 3rd school level. Within the thesis, half-structured interviews were con-ducted with computer science teachers from Tartu county and Valga county, which was analysed with a qualitative inductive content analysis method. The teachers that participa-ted in the interviews discussed different topics related to the study of computer science, and brought out that it is important for children to learn to use digital competencies, which is hindered by the lack of tools and materials. The teacher’s interest to educate themselves and the childrens’ motivation to participate in lessons were brought out as supportive factors.
Item
Matemaatika- ja informaatikaõpetajate arvamus ettevõtlusõppest
(Tartu Ülikool, 2023) Tohver, Epp; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In the Estonian general education system, efforts have been underway for quite some time to promote entrepreneurship education and the development of students' entrepreneurial skills and competencies. Ideally, the entire educational institution should be involved in this, including not only the entrepreneurship education teachers but also teachers of all other subjects. In the master's thesis, mathematics and informatics teachers were examined to determine their opinions on entrepreneurship education. For this purpose, a web-based survey was conducted, involving teachers of all ages from all over Estonia. The results revealed that more than half of the participating teachers lacked a work environment focused on consciously developing entrepreneurial competencies. Over half of the teachers assessed their knowledge of entrepreneurship as either limited or non-existent. However, the majority of mathematics and informatics teachers approached entrepreneurship education in its broader definition, where the goal of entrepreneurship education, in addition to sharing knowledge about entrepreneurship, is to make students more creative, oriented towards opportunities, proactive, and innovative. The majority of teachers agreed that entrepreneurship education should be a mandatory subject in the high school level, while slightly less than half of them considered it necessary at the primary school level. More than two-thirds of mathematics and informatics teachers believed that developing entrepreneurial skills was feasible in their classroom. Most of the participants in the study believed that mathematics and informatics teachers need knowledge about entrepreneurship education, and a significant portion of them expressed willingness to participate in entrepreneurship-related training. The research holds practical value by contributing to the development and planning of entrepreneurship-related training for mathematics and informatics teachers, both in regular and continuing education.
Item
Gümnaasiumi valikkursuse “Maamõõtmispraktikum” koostamine
(Tartu Ülikool, 2023) Sügis, Kadri; Lepp, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In this master’s thesis, a secondary school facultative course, foremost geared toward Estonian waldorf school 10th and 11th grade students, “Land surveying practice” was created. The course may be of interest to other general education schools, where elementary knowledge of land surveying or practical approaches to mathematics are valued. The thesis describes the aims and outcomes of the course, the structure, the learning environment and equipment, discloses the contents, teaching methods, assessment approaches and provides descriptions of the learning processes. As an outcome of the thesis, the resulting course was carried out and documented with the students of Tartu Waldorfgümnaasium.
Item
Container-Based Microservice Placement Optimization in Cloud
(Tartu Ülikool, 2023) Chernetskyi, Volodymyr; Dehury, Chinmaya Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tänapäeval töötavad paljud rakendused konteinerite mikroteenustena, mis töötavad mitme masinaga klastrites pilvandmetöötluse keskkondades. Konteinerite ja masinate paigutuse kõrge kvaliteet suurendab läbilaskevõimet, vähendab latentsust ja parandab klastri ressursside kasutamist. Optimaalne paigutus saavutatakse keeruliste mitmemõõtmeliste optimeerimisülesannete lahendamisega. Kuid vastuseks pilvekeskkonna väga muutlikule olemusele valivad kaasaegsed konteinerihaldussüsteemid mitteoptimaalse paigutuse, eelistades kiiret otsustamist. Aja jooksul need kehvad otsused süvenevad, suurendades vajadust paigutuse ümberhindamise järele. Saadaolevad ümberhindamise lahendused muudavad konteinerite paigutust, pannes need uuesti läbi sama paigutusprotsessi, ilma et tulemused paraneksid. Selle probleemi lahendamiseks esitatakse selles lõputöös uudne paigutuse ümberhindamise algoritm, mis põhineb osakeste sülemi optimeerimise lähenemisviisil, keskendudes infrastruktuuri kulude optimeerimisele. Integreerides tsoonidevahelisi võrguliikluskulusid, saavutab pakutud algoritm kulude vähendamise, mis on suurem kui tavapäraste lahenduste abil, mis keskenduvad ainult ressursikulude arvutamisele. Algoritmi stabiilsust suuremõõtmelistes tihedalt piiratud diskreetsetes otsinguruumides suurendas osakeste positsiooni täiustatud lähtestamine. Empiirilised hinnangud näitavad pakutud algoritmi tõhusust, ületades traditsioonilisi optimeerimisprobleemide lahendajaid, ületades samal ajal täpsuse osas standardseid osakeste sülemi optimeerimise rakendusi.
Item
Testing a query-based system using meta-morphic Testing - a case Study of Optime OÜ
(Tartu Ülikool, 2023) Parelo, Karl; Torres, Alejandra Duque, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Automatiseeritud koodi testimine on tarkvaraarenduses juba pikalt olnud standardiseeritud. Siiski leidub firmasid, kes ei ole rahul oma praeguse testimise raamistikuga või ei ole leidnud oma projektile sobivat lahendust. Kui tegemist on päringusüsteemidega, mis tegelevad suurte andmehulkadega, siis on tavapäraste testimismeetoditega lahenduse leidmine veel keerulisem. Sellest probleemist motiveerituna uurib see lõputöö metamorfoosset lähenemist potensiaalse lahendusena päringusüsteemide testimisele. See uuring pakub ka väärtusliku kogemust firmadele, kes seisavad silmitsi sarnaste probleemidega enda päringusüsteemide testimisel.
Item
Analysis of iOS Jailbreak and Jailbreak-Enabling Vulnerabilities
(Tartu Ülikool, 2023) Aktuğ, Sarp; Rahkema, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
iOS jailbreak on protsess, mille käigus kasutatakse ära iOS operatsioonisüsteemis olevaid turvaauke, et üle kirjutada tootja poolt seatud ja sisseehitatud piiranguid. Protsessi käigus muudetakse ajutiselt, või püsivalt operatsioonisüsteemi osasid, et käivitada kood suuremate õigustega. Käesoleva uuringu eesmärk on edasi anda põhjalikud teadmised ja arusaam iOS Jailbreak’idest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse selle ajaloolist arengut Apple’i tooteperekonna erinevate seadmete ja operatsioonisüsteemi versioonide lõikes. Lisaks uuritakse Jailbreak’ide poolt ära kasutatud turvaauke. Uuring keskendub peamiselt: mõistmisele, mis on jailbreak, kuidas see toimimiseks turvaauke ära kasutab, milliseid turvaauke ärakasutatakse ja turvanaukude kategoriseerimisele.
Item
An approach for Designing Microservice-Based Applications using a Domain-Driven Design Approach and Clean Architecture Principles
(Tartu Ülikool, 2023) Ando, Daichi; Gharib, Mohamad, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Praegust tarkvarateenuste maastikku iseloomustab kasvav keerukus, mis eeldab kiire arenguga sammu pidamiseks kohanemisvõimelisi muudatusi tarkvara arhitektuuris. Kuna tarkvaraarhitektuur põhjalikult mõjutab koodikorraldust, on populaarsust kogunud mikroteenuste arhitektuuri kasutuselevõtt süsteemide jagamiseks hallatavateks teenusteks. Kuid arvukate väikeste teenuste arendamine ja haldamine kujutab endast väljakutset. Selle probleemi lahendamiseks tutvustatakse käesolevas magistritöös uudset lähenemisviisi, mis ühendab puhta arhitektuuri ja valdkonnapõhise disaini põhimõtted mikroteenuste arhitektuuri ülesehitamiseks. See metoodika kasutab sisendina ulatuslikke ärinõudeid ja toodab väljundina koodirepositooriumi prototüübi. Uurimuses antakse ülevaade sellest lähenemisviisist ja esitatakse praktiline kasutusjuhtum, kus seda rakendatakse tegeliku koodiga. Lisaks analüüsitakse selle lähenemisviisi tulemuslikkust, võrreldes seda traditsioonilise tarkvaraarhitektuuri paradigma MVC (Mudel, Vaade, Kontroller) abil.