Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Punase aruheina (Festuca rubra L.) vastus põuale ja mulla mikrobioomi roll põuataluvuse kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Laaspere, Lauri; Semtšenko, Marina, juhendaja Davison, John Alexander, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Kliimamuutuste tõttu prognoositakse maailmas põudade sagenemist ja intensiivistumist. Kuivast kliimast pärit taimedel ja mulla mikrobioomil on kujunenud erinevad kohastumused põuastressi üle elamiseks, samas kui niiskest kliimast pärit taimedel ja mullakooslustel puuduvad spetsiifilised kohastumused põua talumiseks. Siiski niiske kliimaga kohastunud organismid võivad omada head taastumisvõimet põuajärgsel perioodil tänu nende kiirele kasvustrateegiale. Samuti on taim-muld interaktsioonid tagasisidestatud, kus mulla mikrobioomil on oluline roll taimede põuataluvuse kujundamisel ja vastupidi, kuid taimede ja mullakoosluste kohastumuste koosmõju põuavastuse kontekstis on veel suuresti uurimata. Antud töös uuriti punase aruheina (Festuca rubra L.) näitel kuidas taimede ja mullakoosluste päritolu eri sademete hulgaga kliimast mõjutab taimede ja mikroobikoosluste aktiivsust põua ajal ja sellest taastumisel. Kuivast kliimast pärit mullakooslustega inokuleerimine tagas taimedel parema põuataluvuse, kus fotosünteesi tase oli kõrgem võrreldes niiskest kliimast pärit mullaga. Põuast taastumine oli kiirem kuivast kliimast pärit taimede ja mullakoosluste puhul. Taimede vastus põuale oli plastiline, kus põua järgselt tootsid taimed vähem kaitstud kudesid, samas juurte koetihedus oli suurem kuivast kliimast pärit taimedel, mis viitab taime päritolu mõjule. Kuivemast kliimast pärit mulla mikrobioom oli niisketes tingimustes vähem aktiivne ja reageeris põuajärgsele ressursside vabanemisele pikemalt kui niiskest kliimast pärit mikrobioom. Kuivemast kliimast pärit taimede kujundatud muldade respiratsioon oli stabiilsem pärast põuda, samas kui niiskematelt aladelt pärit taimed stimuleerisid tugevalt mullakoosluste aktiivsust põua järel läbi suurenenud orgaanilise süsinikuvoo mulda. Taimede ja mullakoosluste päritolu mõjutavad oluliselt teineteise vastust põuale. Sagenevad põuad võivad destabiliseerida põuale tugevalt reageerivaid taime- ja mullakooslusi, kus põuajärgne ressursside rohkus toob kaasa reaktsioone, mis on soodsad haruldasest põuast taastumisel, kuid mis viivad pikemas perspektiivis stressitaluvuse vähenemiseni. Mitme lühikeste ajaliste vahedega ja/või intensiivse põua järel võib koosluse püsimine ohustatud olla ning mullakooslus võib nihkuda, mõjutades omakorda laiemalt ökosüsteemi toimimist. Due to climate change, droughts are projected to become more frequent and severe worldwide. Plants and soil microbiomes originating from dry climates have developed various adaptations to tolerate drought stress, whereas plants and soil communities originating from wet climates lack specific adaptations for drought tolerance. However, organisms adapted to wet climates may possess better post-drought resilience due to their fast life history strategies. Plant-soil interactions are also driven by feedbacks, with both plants and soil microbiome playing a key role in shaping plant drought tolerance. However, these combined effects of both plant and soil community adaptations to drought remain largely unexplored. This thesis used red fescue (Festuca rubra L.) as a model species to investigate how plants and soil communities originating from climates with varying precipitation levels affect the activity of plants and microbial communities during drought and recovery. Inoculation with soil communities from dry climates provided plants with better drought tolerance, with photosynthesis levels remaining higher compared with soils from wet climates. Recovery from drought was faster in plants and soil communities originating from dry climates. Plant responses to drought were plastic, producing less protected tissues after drought. However root tissue density remained higher in plants from dry climates, indicating an effect of plant origin. Soil microbiomes originating from drier climates were less active under moist conditions and responded to post-drought release of resources more slowly than those from wet climates. Soils conditioned by plants from drier climates were more stable in their respiration following drought, whereas plants from wetter sites strongly stimulated soil microbiome activity following drought through increased organic carbon flux into the soil. The origins of both plants and soil communities jointly influence their responses to drought. Increasing drought frequency may destabilise plant and soil communities that respond strongly to drought, as post-drought resource pulses trigger responses that aid recovery from rare drought events but could erode stress tolerance over time. Consecutive droughts occurring at short intervals and/or high intensity might disrupt community stability and cause community shifts, that in turn, affect ecosystem functioning.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Geeni TMM roll lehe õhulõhede paigutuse kujunemises harilikus müürloogas (Arabidopsis thaliana) ja odras (Hordeum vulgare)
(Tartu Ülikool, 2026) Laul, Eliisabeth; Hõrak, Hanna, juhendaja Timofejeva, Ljudmilla, juhendaja Laanemets, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Taimelehtedes on pisikesed avaused, õhulõhed, mida kasutab taim fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi omastamiseks ning vee transpireerimiseks. Õhulõhede arengu signaalirajas omab olulist rolli geen TOO MANY MOUTHS (TMM), mis mõjutab nii õhulõhede paiknevust kui tihedust ja seda lehe alumisel ja ülemisel küljel erinevalt. Kuidas TMM geen toimib põllumajanduslikult oluliste kõrreliste õhulõhede arengus, ei ole teada. Käesolevas töös uuriti geeni TMM rolli õhulõhede paigutumise kujunemisel nii odras (Hordeum vulgare) kui ka harilikus müürloogas (Arabidopsis thaliana). Selleks loodi tmm mutantsed odrad, ning komplementeeriti hariliku müürlooga tmm mutante terve TMM geeniga. Töös hariliku müürloogaga nähti olulist seost TMM geeni mõju ja lehe alumise külje õhulõhede tiheduse vahel. Samuti saadi tmm mutantsed ning häirunud TMM geeniga odrad, mille õhulõhede paiknevusest on aimata seda, et odra puhul TMM geeni funktsiooni kadu õhulõhede suhet märkimisväärselt ei mõjuta. Plant leaves contain small pores called stomata, which are used for the uptake of carbon dioxide necessary for photosynthesis and for the transpiration of water. The gene TOO MANY MOUTHS (TMM) plays a critical role in the stomatal development signaling pathway, influencing both stomatal patterning and density differently on the abaxial and adaxial leaf surfaces. However, the specific function of the TMM gene in stomatal development in agriculturally significant grass species remains unknown. In the present study, the role of the TMM gene in determining stomatal distribution was investigated in both barley (Hordeum vulgare) and Arabidopsis thaliana. To achieve this, tmm mutant barley lines were generated, and Arabidopsis tmm mutants were complemented with a wild-type TMM gene. The research involving Arabidopsis revealed a significant effect of complementation with the TMM gene on stomatal density of the abaxial leaf surface in the tmm mutants. Furthermore, the analysis of the obtained tmm mutant and TMM-disrupted barley lines suggests that the loss of TMM gene function in barley does not significantly impact stomatal distribution between leaf surfaces.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loopealsete ämblikukooslused ja nende dünaamika taastamise ja põua kontekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Petron, Anni; Helm, Aveliina, juhendaja Prangel, Elisabeth, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Selles magistritöös uuriti Lääne-Eesti loopealsete ämblikukoosluste liigilise ja funktsionaalse mitmekesisuse muutusi „Elu alvaritele“ projekti ning 2022. aasta lisaseire andmete põhjal, hindamaks nii taastamistegevuste kui ka 2018. aasta ekstreemse põua mõju koosluste dünaamikale. Tulemused näitasid, et kõik vaadeldavad arvukuse parameetrid – liigirikkus, aktiivsustihedus ning suguküpsete ämblike ja noorjärkude arvukus, langesid 2019. aastal nii taastamis- kui ka referentsaladel, mis viitab põua ulatuslikule mõjule. Taastamistegevuste tulemusel ühtlustus taastatud avatud alade, kadastike ja metsastunud alade liigirikkus, suguküpsete ämblike arvukus ning aktiivsustihedus. Taastatud aladel kulges koosluste taastumine põuast kiiremini kui taastamata referentsaladel, mis viitab taastamistegevuste positiivsele mõjule koosluste vastupanuvõimele häiringute suhtes. Mitmete funktsionaalsete tunnuste muutused peegeldavad taastamistegevuste mõju koosluse koosseisule. Funktsionaalsete tunnuste analüüs näitas, et kooslustes domineerisid maapinnal jahti pidavad ning hea levimisvõimekusega ämblikud. Taastamistegevuste järel suurenes koosluste keskmine kehasuurus kadastikes ja metsastunud aladel, mis peegeldab avatud elupaiku eelistavate, aktiivselt küttivate liikide osakaalu kasvu. Harva härmalõngadega levivate liikide osakaal kadastikes ja metsastunud aladel püsis taastamisjärgselt madalal, mis viitab varjulisemaid ja niiskemaid elupaiku eelistavate liikide piiratud taasasustamise võimekusele. Töö tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et pinnasepüüniste kasutamine kallutab tulemusi maapinnal liikuvate ämblike kasuks, mistõttu on täpsema ülevaate saamiseks vajalik pikemaajalisem seire ning täiendavate püügimeetodite rakendamine. The aim of this thesis was to examine changes in the species and functional diversity of spider communities on alvar grasslands in western Estonia, based on data from the "Life to Alvars" project and additional monitoring carried out in 2022, to assess the effects of both restoration activities and the extreme drought of 2018 on community dynamics. The results showed that all measured abundance parameters - species richness, activity density, and the abundance of adult spiders and juveniles declined in 2019 across both restored and reference sites, indicating the extensive impact of the drought. Following restoration, species richness, adult spider abundance, and activity density became more uniform across restored open areas, overgrown sites, and afforested sites. Recovery from the drought proceeded more rapidly on restored sites than on unrestored reference sites, suggesting that restoration activities enhanced community resilience to disturbance. Changes in several functional traits reflected the effects of restoration on community composition. Following restoration, mean community body size increased in overgrown alvars and afforested sites, indicating a growing proportion of actively hunting species associated with open habitats. The proportion of rarely ballooning species in alvar woodlands and afforested sites remained low after restoration, suggesting limited recolonisation capacity among species that prefer shaded and moist habitats. The results should be interpreted with the caveat that the use of pitfall traps introduces a bias towards ground-dwelling spiders. More comprehensive conclusions will require longer-term monitoring and the application of complementary sampling methods
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väetamise, juurte biomassi ja sordi vanuse roll kaera arbuskulaarse mükoriisa ja teramassi kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2026) Kari, Ann Inger; Hiiesalu-Vahter, Inga, juhendaja Torppa, Kaisa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas väetustase, sordi registreerimisaasta ja juurte biomass on seotud arbuskulaarse mükoriisa (AM) kujunemise ja teramassiga kaeral (Avena sativa). Potikatses võrreldi üheksat eri aegadel registreeritud Eesti kaerasorti madala ja kõrge väetustaseme tingimustes koos AM-seente inokuleerimisega ja ilma selleta. Tulemused näitasid, et AM kolonisatsioon kaera juurtes oli tõenäolisem madala väetustaseme korral ning vähenes juurte biomassi suurenedes. Sordi registreerimisaasta ei olnud seotud AM hulga muutustega AM-positiivsetes proovides. AM-seente mõju kaera teramassile sõltus nii väetustasemest kui ka sordist. Kõrge väetustaseme korral oli vanemate sortide puhul teramass suurem AM-seente töötluse korral, samas kui uuemate sortide puhul oli teramass suurem kontrolltöötluses. Madala väetustaseme korral oli teramass kõigi sortide puhul suurem kontrolltöötluses. Tulemused viitavad, et AM-seente mõju kaera saagikusele sõltub nii kasvutingimustest kui ka sordi aretusajaloost. This master’s thesis investigated how fertilization level, cultivar registration year and root biomass are associated with arbuscular mycorrhiza (AM) formation and grain mass in oat (Avena sativa). A pot experiment was conducted using nine Estonian oat cultivars registered in different years under low and high fertilization levels with and without AM fungal inoculation. The results showed that AM colonization in oat roots was more likely under low fertilization and decreased with increasing root biomass. Cultivar registration year was not associated with variation in AM abundance in AM-positive samples. The effect of AM inoculation on oat grain mass depended on both fertilization level and cultivar registration year. Under high fertilization, older cultivars had higher grain mass with AM inoculation, whereas newer cultivars had higher grain mass without AM inoculation. Under low fertilization, grain mass was higher without AM inoculation across all cultivars. The results indicate that the effects of AM fungi on oat yield depend on both environmental conditions and breeding history.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pestitsiidide mõju arbuskulaarsele mükoriisale looduslikes kooslustes
(Tartu Ülikool, 2026) Ojasoo, Jana Katre; Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Pestitsiidide mõju arbuskulaarsele mükoriisale looduslikes kooslustes Tänapäeva intensiivpõllumajanduses kasutatakse laialdaselt keemilisi pestitsiide, kuid nende mõju taimede ja teiste organismide (sh mittesihtorganismide) vahelistele suhetele on seni vähe uuritud. Käesoleva töö praktilises osas analüüsitakse pestitsiidide mõju hariliku keraheina (Dactylis glomerata) ja aasristiku (Trifolium pratense) kasvule, herbivooria ulatusele ja arbuskulaarse mükoriisa kolonisatsioonile ning hinnatakse nendevahelisi korrelatsioone. Töö tulemused näitasid, et hariliku keraheina puhul avaldas fungitsiid negatiivset mõju arbuskulaarse mükoriisa (AM) hüüfide ja vesiikulite kolonisatsioonile, aga ei mõjutanud taime biomassi. Aasristiku puhul tõstis fungitsiidi lisamine taime biomassi, kuid molluskitsiid vähendas AM-hüüfide kolonisatsiooni. See näitab, et pestitsiidide mõju mittesihtorganismidele on oluline ja varieerub samas koosluses taimeliikide vahel. Märksõnad: fungitsiid, insektitsiid, molluskitsiid, harilik kerahein, aasristik, herbivooria, arbuskulaarne mükoriisa The impact of pesticides on arbuscular mycorrhiza in natural habitats While chemical pesticides are widely used in intensive agriculture, little is known about their impact on the interactions between plants and other organisms, including non-target species. The aim of this bachelor thesis was to study the impact of pesticides on the growth, herbivory and arbuscular mycorrhizal fungal colonization in Dactylis glomerata and Trifolium pratense. The results of this thesis showed that in Dactylis glomerata, fungicide use negatively affected colonization by arbuscular mycorrhizal hyphae and vesicles but did not influence plant biomass. In Trifolium pratense, arbuscular mycorrhizal hyphal colonization was reduced by molluscicide, whereas fungicide increased plant dry mass. Therefore, pesticides had significant effects on non-target organisms, but the specific effects varied with plant species.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital twins for developing planetary surface mission autonomy
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-07) Islam, Quazi Saimoon; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tulevased robotmissioonid Kuule ja teistele taevakehadele peavad järjest enam toimima piiratud otsese juhtimisega Maalt. Sideviivitused, piiratud andmeedastus ja ebakindlad pinnatingimused tähendavad, et planeetide pinnal töötavad robotid vajavad suuremat autonoomsust, kuid need süsteemid tuleb välja töötada ja katsetada enne, kui sihtkeskkonnast on saadaval piisavalt seda iseloomustavaid andmeid. Doktoritöös uuritakse, kuidas digitaalseid kaksikuid ja simulatsioonidest saadud andmeid saab kasutada selliste autonoomsete süsteemide arendamise ja hindamise toetamiseks. Töö keskmes on ULYSSES, modulaarne simulatsiooniraamistik, mis ühendab planeetide kaugseireandmed, realistliku valgustuse, virtuaalsed kaamerad, kulgurimudelid ja füüsikalise vastasmõju maastikuga. Raamistikku kasutati Kuu keskkondade rekonstrueerimiseks ning sünteetiliste andmete loomiseks masinnägemise, missiooniplaneerimise ja liikuvusuuringute jaoks. Tulemused näitavad, et sünteetilised Kuu-pildid võivad olla kasulikud enamaks kui üksnes visualiseerimiseks. Simuleeritud piltidega treenitud tunnusetuvastusmudel töötas eriti hästi vähese tekstuuriga Kuu maastikul, kui seda testiti Apollo ja Yutu-2 missioonide piltidel. Simuleeritud komeedipilte kasutati ka pardal toimuva autonoomse pildivaliku uurimiseks, näidates, et masinõppemeetodid võivad oluliselt vähendada edastatavate andmete mahtu, säilitades teaduslikult olulised piirkonnad. Füüsikalist simulatsiooni täiendati terramehaanikapõhise ratta-pinnase vastasmõju modelleerimisega, mis parandas kulguri liikumise kujutamist pehmel pinnasel. Kuu-orbiidimissiooni uuringus mõjutas simulatsioon ka usaldusväärseks pinnarekonstruktsiooniks vajaliku kaamerasüsteemi ülesehitust. Kokkuvõttes näitab töö, et digitaalsete kaksikute ja realistlike simulatsiooniraamistike kasulikkus ei sõltu üksnes sellest, kui tõetruud need välja näevad, vaid sellest, kas need taastoodavad arendatava või katsetatava ülesande jaoks vajalikku teavet ja füüsikalist käitumist.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Heksaammiinkoobalt(III) kompleksiooni elektrokeemiline redutseerimine vismuti monokristalli tahkudel
(Tartu Ülikool, 2004) Härk, Eneli; Lust, Enn, juhendaja; Jäger, Rutha, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Hapniku elektrokeemiline redutseerumine õhukesekilelistel kuldelektroodidel
(Tartu Ülikool, 2001) Sarapuu, Ave; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tenno, Toomas, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Prototroopne tautomerism fosfooniumühendites
(Tartu Ülikool, 2001) Tämm, Kaido; Burk, Peeter, juhendaja; Mölder, Uldo, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Peroksodisulfaataniooni elektrokeemiline redutseerumine Cd(0001) monokristalli tahul
(Tartu Ülikool, 2001) Thomberg, Thomas; Lust, Enn, juhendaja

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA