Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vennastekoguduse liikumisega seotud inimesed ekskursioonil
(1960) Anonymous
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Väetamise, juurte biomassi ja sordi vanuse roll kaera arbuskulaarse mükoriisa ja teramassi kujunemisel
(Tartu Ülikool, 2026) Kari, Ann Inger; Hiiesalu-Vahter, Inga, juhendaja Torppa, Kaisa, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas väetustase, sordi registreerimisaasta ja juurte biomass on seotud arbuskulaarse mükoriisa (AM) kujunemise ja teramassiga kaeral (Avena sativa). Potikatses võrreldi üheksat eri aegadel registreeritud Eesti kaerasorti madala ja kõrge väetustaseme tingimustes koos AM-seente inokuleerimisega ja ilma selleta. Tulemused näitasid, et AM kolonisatsioon kaera juurtes oli tõenäolisem madala väetustaseme korral ning vähenes juurte biomassi suurenedes. Sordi registreerimisaasta ei olnud seotud AM hulga muutustega AM-positiivsetes proovides. AM-seente mõju kaera teramassile sõltus nii väetustasemest kui ka sordist. Kõrge väetustaseme korral oli vanemate sortide puhul teramass suurem AM-seente töötluse korral, samas kui uuemate sortide puhul oli teramass suurem kontrolltöötluses. Madala väetustaseme korral oli teramass kõigi sortide puhul suurem kontrolltöötluses. Tulemused viitavad, et AM-seente mõju kaera saagikusele sõltub nii kasvutingimustest kui ka sordi aretusajaloost. This master’s thesis investigated how fertilization level, cultivar registration year and root biomass are associated with arbuscular mycorrhiza (AM) formation and grain mass in oat (Avena sativa). A pot experiment was conducted using nine Estonian oat cultivars registered in different years under low and high fertilization levels with and without AM fungal inoculation. The results showed that AM colonization in oat roots was more likely under low fertilization and decreased with increasing root biomass. Cultivar registration year was not associated with variation in AM abundance in AM-positive samples. The effect of AM inoculation on oat grain mass depended on both fertilization level and cultivar registration year. Under high fertilization, older cultivars had higher grain mass with AM inoculation, whereas newer cultivars had higher grain mass without AM inoculation. Under low fertilization, grain mass was higher without AM inoculation across all cultivars. The results indicate that the effects of AM fungi on oat yield depend on both environmental conditions and breeding history.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pestitsiidide mõju arbuskulaarsele mükoriisale looduslikes kooslustes
(Tartu Ülikool, 2026) Ojasoo, Jana Katre; Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Pestitsiidide mõju arbuskulaarsele mükoriisale looduslikes kooslustes Tänapäeva intensiivpõllumajanduses kasutatakse laialdaselt keemilisi pestitsiide, kuid nende mõju taimede ja teiste organismide (sh mittesihtorganismide) vahelistele suhetele on seni vähe uuritud. Käesoleva töö praktilises osas analüüsitakse pestitsiidide mõju hariliku keraheina (Dactylis glomerata) ja aasristiku (Trifolium pratense) kasvule, herbivooria ulatusele ja arbuskulaarse mükoriisa kolonisatsioonile ning hinnatakse nendevahelisi korrelatsioone. Töö tulemused näitasid, et hariliku keraheina puhul avaldas fungitsiid negatiivset mõju arbuskulaarse mükoriisa (AM) hüüfide ja vesiikulite kolonisatsioonile, aga ei mõjutanud taime biomassi. Aasristiku puhul tõstis fungitsiidi lisamine taime biomassi, kuid molluskitsiid vähendas AM-hüüfide kolonisatsiooni. See näitab, et pestitsiidide mõju mittesihtorganismidele on oluline ja varieerub samas koosluses taimeliikide vahel. Märksõnad: fungitsiid, insektitsiid, molluskitsiid, harilik kerahein, aasristik, herbivooria, arbuskulaarne mükoriisa The impact of pesticides on arbuscular mycorrhiza in natural habitats While chemical pesticides are widely used in intensive agriculture, little is known about their impact on the interactions between plants and other organisms, including non-target species. The aim of this bachelor thesis was to study the impact of pesticides on the growth, herbivory and arbuscular mycorrhizal fungal colonization in Dactylis glomerata and Trifolium pratense. The results of this thesis showed that in Dactylis glomerata, fungicide use negatively affected colonization by arbuscular mycorrhizal hyphae and vesicles but did not influence plant biomass. In Trifolium pratense, arbuscular mycorrhizal hyphal colonization was reduced by molluscicide, whereas fungicide increased plant dry mass. Therefore, pesticides had significant effects on non-target organisms, but the specific effects varied with plant species.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digital twins for developing planetary surface mission autonomy
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-07) Islam, Quazi Saimoon; Pajusalu, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tulevased robotmissioonid Kuule ja teistele taevakehadele peavad järjest enam toimima piiratud otsese juhtimisega Maalt. Sideviivitused, piiratud andmeedastus ja ebakindlad pinnatingimused tähendavad, et planeetide pinnal töötavad robotid vajavad suuremat autonoomsust, kuid need süsteemid tuleb välja töötada ja katsetada enne, kui sihtkeskkonnast on saadaval piisavalt seda iseloomustavaid andmeid. Doktoritöös uuritakse, kuidas digitaalseid kaksikuid ja simulatsioonidest saadud andmeid saab kasutada selliste autonoomsete süsteemide arendamise ja hindamise toetamiseks. Töö keskmes on ULYSSES, modulaarne simulatsiooniraamistik, mis ühendab planeetide kaugseireandmed, realistliku valgustuse, virtuaalsed kaamerad, kulgurimudelid ja füüsikalise vastasmõju maastikuga. Raamistikku kasutati Kuu keskkondade rekonstrueerimiseks ning sünteetiliste andmete loomiseks masinnägemise, missiooniplaneerimise ja liikuvusuuringute jaoks. Tulemused näitavad, et sünteetilised Kuu-pildid võivad olla kasulikud enamaks kui üksnes visualiseerimiseks. Simuleeritud piltidega treenitud tunnusetuvastusmudel töötas eriti hästi vähese tekstuuriga Kuu maastikul, kui seda testiti Apollo ja Yutu-2 missioonide piltidel. Simuleeritud komeedipilte kasutati ka pardal toimuva autonoomse pildivaliku uurimiseks, näidates, et masinõppemeetodid võivad oluliselt vähendada edastatavate andmete mahtu, säilitades teaduslikult olulised piirkonnad. Füüsikalist simulatsiooni täiendati terramehaanikapõhise ratta-pinnase vastasmõju modelleerimisega, mis parandas kulguri liikumise kujutamist pehmel pinnasel. Kuu-orbiidimissiooni uuringus mõjutas simulatsioon ka usaldusväärseks pinnarekonstruktsiooniks vajaliku kaamerasüsteemi ülesehitust. Kokkuvõttes näitab töö, et digitaalsete kaksikute ja realistlike simulatsiooniraamistike kasulikkus ei sõltu üksnes sellest, kui tõetruud need välja näevad, vaid sellest, kas need taastoodavad arendatava või katsetatava ülesande jaoks vajalikku teavet ja füüsikalist käitumist.
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Heksaammiinkoobalt(III) kompleksiooni elektrokeemiline redutseerimine vismuti monokristalli tahkudel
(Tartu Ülikool, 2004) Härk, Eneli; Lust, Enn, juhendaja; Jäger, Rutha, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Hapniku elektrokeemiline redutseerumine õhukesekilelistel kuldelektroodidel
(Tartu Ülikool, 2001) Sarapuu, Ave; Tammeveski, Kaido, juhendaja; Tenno, Toomas, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Prototroopne tautomerism fosfooniumühendites
(Tartu Ülikool, 2001) Tämm, Kaido; Burk, Peeter, juhendaja; Mölder, Uldo, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Peroksodisulfaataniooni elektrokeemiline redutseerumine Cd(0001) monokristalli tahul
(Tartu Ülikool, 2001) Thomberg, Thomas; Lust, Enn, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Amperomeetrilises biosensoris kulgevate mittestatsionarsete protsesside modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2001) Velling, Siiri; Tenno, Toomas, juhendaja; Tammeveski, Kaido, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vennastekoguduse liikumisega seotud inimesed
(1928-06-25) Osol, Karl; Lomp, Armin; Anonymous

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA