Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

disserid2
Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)
eope
E-õppe materjalid
raamatukogu2
Tartu Ülikooli raamatukogu
muuseum
Tartu Ülikooli muuseum
humanitar
Humanitaarteadused ja kunstid
reaal
Loodus- ja täppisteadused
medika
Meditsiiniteadused
sotsiaal
Sotsiaalteadused
emta2
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
teadusagentuur
Eesti Teadusagentuur ja teised asutused
ministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
kirjastus
Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Maakasutuse intensiivistumise mõju taim-muld tagasisidele
    (Tartu Ülikool, 2026) Kängsep, Piia; Semtšenko, Marina, juhendaja Siim-Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Maakasutuse intensiivistumise ja kliimamuutuste koosmõju taimede ja mulla vahelistele interaktsioonidele on vähe uuritud ning nende interaktsioonide evolutsiooniline taust on jäänud suuresti tähelepanuta. Selles töös uurisin väetamise ja põua mõju taimede ja mulla vahelisele tagasisidele eri majandamisintensiivsusega rohumaadelt pärit kahe kõrrelise liigi ja mullakoosluste korral. Mullakooslused avaldasid üldjuhul negatiivset mõju taimekasvule, kuid negatiivse mõju ulatus sõltus taime ja mulla päritolust ning väetamise ja põua pärandmõjust. Vill-mesihein, olles kiirema kasvustrateegiaga, reageeris majandamisrežiimile ja mikrobioomi mõjule tugevamalt kui aeglasema kasvuga harilik sugapea. Eelnev põud muutis mullatingimusi mõlema liigi kasvuks soodsamaks, eriti intensiivse majandamise tingimustes. Rohumaade väetamine ja põuaperioodid loovad sobilikke tingimusi taimede domineerimiseks, mis võivad pärssida liikide kooseksisteerimist. The combined effects of land-use intensification and climate change on plant–soil interactions are still poorly understood, and the evolutionary background of these interactions remains largely unexplored. In this thesis, I investigated the effect of drought and fertilisation on plant–soil feedbacks involving plants and soils originating from grasslands with different management intensities. Two common grass species, Holcus lanatus and Cynosurus cristatus, were used as representatives of fast and slow growth strategies. Plant-soil feedback was generally negative but varied depending on plant and soil origin, as well as fertilisation and drought soil legacies. Holcus, being the faster-growing species, responded more strongly to management regime and microbiome effects than the slower-growing Cynosurus. Drought legacy generally enhanced the growth of both species, with stronger effects detected under intensive land use. Grassland fertilisation and increasing drought frequency create conditions that promote plant dominance, thereby supressing species coexistence.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Huulheina perekonna (Drosera L.) biootilised interaktsioonid Eestis
    (Tartu Ülikool, 2026) Vassiljev, Monika; Koorem, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
    Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida Eestis kasvavate huulheina perekonna liikidega kaasnevaid taimekooslusi ja hinnata arbuskulaarse mükoriisa esinemist nende liikide juurtes. Uuriti nelja taksonit: ümaralehist, pikalehist ja vahelmist huulheina ning hübriidi värd-huulheina. Välitööd viidi läbi kuues Eesti soos, kus hinnati taimeliikide katvusi ja koguti huulheinte juuri. Selgus, et vahelmise huulheina kasvukooslused erinesid teistest liikidest väiksema liigirikkuse ja samblakatvuse poolest. Värd-huulheina taimekooslused sarnanesid rohkem pikalehise kui ümaralehise huulheina kasvukohtadega. Ellenbergi indikaatorväärtuste ja häiringuindikaatorite põhjal hinnatud abiootilised tingimused liikide vahel statistiliselt oluliselt ei erinenud. Ühegi uuritud huulheina juurtest ei leitud arbuskulaarsele mükoriisale iseloomulikke struktuure. Tulemused viitavad sellele, et huulheinte kasvukohad võivad olla AM seente levikuks ebasobivad ning mükoriisa puudumine võib olla seotud ka huulheinte putuktoidulise eluviisiga. The aim of this master’s thesis was to investigate the plant communities associated with Estonian Drosera species and also assess the presence of arbuscular mycorrhiza in their roots. Four taxa were studied: D. rotundifolia, D. anglica, D. intermedia and the hybrid Drosera × obovata. Fieldwork was conducted in six Estonian mires, where plant cover was estimated and root samples of Drosera species were collected. The results showed that the communities associated with D. intermedia differed from the other species by having lower species richness and bryophyte cover. The plant communities associated with Drosera × obovata were more similar to those of D. anglica than to D. rotundifolia. Environmental conditions estimated using Ellenberg indicator values and disturbance indicator values did not differ significantly among species. No structures characteristic of arbuscular mycorrhiza were detected in the roots of any studied Drosera species. The results suggest that the habitats of Drosera may be unsuitable for the spread of arbuscular mycorrhizal fungi and that the absence of mycorrhiza may also be related to the carnivorous lifestyle of Drosera species.
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Küberkuritegevuse tuvastamine ja ennetamine tehisintellekti abil
    (Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Hristova, Arina; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Vabamängu roll laste keeleoskuse arendamisel Elva valla lasteaedade näitel
    (Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Hingla, Kristiin; Golubeva, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kuusalu vennastekoguduse palvemaja
    (1935) Anonymous
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Alushariduse õpetajate hinnangud enda pädevustele kakskeelsete laste õpetamisel Tamsalu lasteaed Krõll näitel
    (Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Heinsalu, Siiri; Rootamm-Valter, Jelena, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Kaarel Laanemets. Rindportree
    (1900) Anonymous
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Tallinna Kaarli kirik
    (1980) Anonymous