Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA

ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs

Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.

Doktoritööd al. 2004. MSc, PhD (ETD)

E-õppe materjalid

Tartu Ülikooli raamatukogu

Tartu Ülikooli muuseum

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Teadusagentuur ja teised asutused

Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu Ülikooli kirjastus

Hiljutised sisestused

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lapsevanemate ootused koostööle lasteaiaõpetajaga seoses lapse kohanemisega lasteaias
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Belova, Alina; Vaglaots, Jana; Tuuling, Lehte, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis
(2026) Veenre, Anu; Kõlar, Anu, juhendaja
Artikliväitekiri „Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis” („Estonian Music in the 1970s: Stylistic Developments, Works’ Reception, and Institutional Organization of Professional Music in Late Soviet Context”) käsitleb eesti uut heliloomingut hilisnõukogude ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis, kirjeldades lähemalt loomeelu institutsionaalset korraldust, mis kujundas professionaalse muusika stiilisuundi ja retseptsiooni. Uurimisprobleem lähtub küsimusest, milliseks kujunesid 1970. aastate eesti heliloomingu peamised tendentsid ideoloogiliselt reguleeritud ja ühiskondlikult stagneeruvas, ent kunstiliselt üha mitmekesistuvas kultuuriruumis. Samuti uuritakse, kuidas mõjutasid institutsionaalsed praktikad ja põlvkondlikud hoiakud heliloojate loometegevust ja muusika vastuvõttu. Töö eesmärk on avada eesti muusikat kolmest üksteist täiendavast vaatepunktist, mida analüüsitakse doktoritöö aluseks olevas kolmes teadusartiklis (A1–A3). Nendeks on (A1) eesti kunstmuusika uute stiilisuundade kujunemine ning seosed erinevate muusikaväljadega, nagu varajane muusika, rahvamuusika, rokkmuusika suunad ja mitte-lääne muusikatraditsioonid; (A2) ühe teose – heliloojate Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühisautorsuses valminud Malera Kasuku klaveritrio – näitel põlvkondliku mõttekaasluse, postmodernistliku mängulisuse ja ühisautorsuse tähendus; ning (A3) Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute kui keskse institutsionaalse mehhanismi roll uue heliloomingu hindamisel ja heliloojate tööalase heaolu kujundamisel 1970ndatel. Nende teemade koosvaatlus võimaldab esile tuua heliloojate erinevaid strateegiaid nõukogude võimu ja kunstiloomingut kujundanud ideoloogiliste ning institutsionaalsete raamidega suhestumiseks, samuti kirjeldada loovisikute ambivalentseid seoseid võimustruktuuridega. Metodoloogiliselt ühendab väitekiri kultuurilise muusikateaduse, retseptsiooniuurimusliku ja institutsiooniajaloolise lähenemise. Kolmest artiklist esimene (A1) toetub polüstilismi mõiste laiendatud, kultuurilisele käsitlusele ning analüüsib erinevate muusikaväljade vastastikmõju hilisnõukogude Eestis. Artikkel toetub Aleksei Jurtšaki (2006) ja Peter J. Schmelzi (2009) töödele hilisnõukogude (muusika)kultuurist, eelkõige loovisikute toimetulekustrateegiate kirjeldamisel nõukogude režiimiga suhestumisel. Teises artiklis (A2) kasutatakse juhtumiuuringu meetodit, analüüsides arhiivimaterjalide ja meediakajastuste põhjal Malera Kasuku klaveritrio sünnilugu, esit(l)usi ja retseptsiooni; teoreetilise raamina rakendatakse 5 postmodernistliku mängulisuse kontseptsiooni (nt Kramer 2002; Viires 2006) ning põlvkondlikkuse sotsiaalteaduslikke käsitlusi (Aarelaid-Tart 2012a, 2012b; Nugin jt 2016;). A3 tugineb Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute protokollidele, mida analüüsitakse kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodil, kuna see võimaldab koosolekute kõneainese, teoste hindamiskriteeriumide ja sõnavõttude retoorika põhjal teha järeldusi arutelude vaimse õhustiku kohta. Väitekiri näitab, et (1) 1970. aastad kujunesid Eesti uue heliloomingu seisukohalt stiilikirevaks kümnendiks, mida toetas mitme heliloojate põlvkonna samaaegne kõrge loomeaktiivsus. Perioodi uusi stiilisuundi iseloomustab erinevate muusikaväljade mõjude ilmumine professionaalses heliloomingus; põlvkondlik ühisidentiteet on märgatav aga enim 1940. aastate lõpul sündinud heliloojate puhul, kelle loomingus avalduvad mängulised loomepraktikad. (2) Retseptsioonilooliselt järeldub uurimusest, et Malera Kasuku klaveritrio mängulisus ei ole üksnes ajalooliselt huvitav asjaolu, vaid on kujundanud teose vastuvõttu ja esitamist aktiivselt tänaseni. (3) Institutsiooniajalooliselt näitab uurimus, et heliloojate liidu töökoosolekud osutusid hilisnõukogude ajal ambivalentseks suhtlusruumiks: ühelt poolt toimisid need ideoloogilise järelevalve mehhanismina, teisalt aga kolleegiaalse arutelu ja professionaalse eneserefleksiooni platvormina, mille praktiline mõju heliteoste edasisele käekäigule oli 1970. aastateks muutunud osaliselt formaalseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The spread of English in digital communication: English borrowings in Estonian TikTok youth discourse
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Bekker, Eva; Orehhova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development of digital songbook web application for European historical songs
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Baryshpol, Sviatoslav; Sääsk, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sõnumid ja hoiakud eestikeelsetes keelemeemides
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Babich, Veronika; Aja, Urve, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte arusaamad polariseerumisest: tähendus ja mõju Eesti kontekstis
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Avdoshina, Daria; Kivimäe, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Keeleõpetaja väärtuste edasikandjana
(Tartu Ülikooli Narva kolledž, 2026) Antje, Anu; Lees, Agnit; Küün, Elvira, juhendaja; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Профессионализация марийских журналистов в преддверии XXI века
(Tartu Ülikool, 2003) Салмиянов, Геннадий; Лаук, Эпп, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
TRIPS-leping ja elutähtsate ravimite kättesaadavus - kas TRIPS-leping takistab ravimite kättesaadavust?
(Tartu Ülikool, 2009) Raudsepp, Inga; Kalvi, Anne, juhendaja
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Kontrolli-tasakaalu teooria ja selle empiirilise kontrollimise võimalikkus
(Tartu Ülikool, 2011) Jaakma, Helin; Ginter, Jaan, juhendaja

Tartu Ülikoolidigitaalarhiiv ADA

Valdkonnad ADAs

Hiljutised sisestused

Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA