Tartu Ülikooli
digitaalarhiiv ADA
ADA, Tartu Ülikooli digitaalarhiivi sisuks on peamiselt Tartu Ülikooli monograafiad, doktoritööd, üliõpilastööd, lõputööd, magistritööd, õppematerjalid, Tartu Ülikooli raamatukogus digiteeritud materjalid ning Tartu Ülikooli teadlaste isikuarhiivid. Digitaalarhiivis olevaid materjale hoitakse turvaliselt ja varustatakse püsilingiga. Teenuse haldamise ja arendamisega tegeleb Tartu Ülikooli raamatukogu.

Valdkonnad ADAs
Valige valdkond, et selle kogusid sirvida.
Hiljutised sisestused
listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Haridusküsimused Alkuini (u 735-804) luules(Tartu Ülikool, 2026) Maran, Siim; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutTöö fookuses on Yorki Alkuini (u 735–804) luule ja selles väljenduvad haridusküsimused eelkõige Karl Suure haridusreformide kontekstis. Eesmärk on uurida, millise määral vahendavad Alkuini tekstid tema arusaamu õppimisest, õpetamisest ja haridusest. Töös käsitletakse nii Alkuini omaeluloolisi elemente tema loomingus kui ka tema võimalikku rolli Karl Suure õukonna reformide kujundamisel. Uurimus tugineb eelkõige ingliskeelsetele allikapublikatsioonidele ning Alkuini elu ja kirjapärandit käsitlevale historiograafiale. Õpetlase loomingust on analüüsi keskmes „Yorki poeem“, Alkuini õpetaja Ælberhtiga seotud värsid, Piibli ümberkirjutuste sissejuhatavad carmen-id, Karl Suurele saadetud kirjades sisalduvad luuleread, mõistatused ning muinasjutuliste motiividega õpetlikud carmen-id. Töö põhjal võib järeldada, et Alkuinil oli tugev isiklik seos hariduse ja õpetamisega ning tema looming sobitus tihedalt Karolingide haridusreformide eesmärkidega. Alkuinist kujuneb pilt kui haritlasest, kelle õpetamiskogemus, teadmised ja huvi hariduse praktiliste küsimuste vastu võimaldavad näha temas üht Karl Suure reformide mõjukamat kujundajat.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Võimukäsitlus 6. sajandi Ida-Rooma ajalookirjutuses(Tartu Ülikool, 2026) Timmi, Talis; Kraus, Kerli, juhendaja; Selart, Anti, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutTöö eesmärgiks on uurida, kuidas avaldus Justinianus I (u 482–565) suhtes suunatud kriitika 6. sajandi idarooma ajalookirjutuses ning selgitada, kuidas see ilmestab muutusi ajaloo tõlgendamise ja kirjutamise viisis ja vormis. Uurimus keskendub Ioannes Malalase (u 491–578) „Kronograafiale“, Caesarea Prokopiose (u 500–565) teostele „Sõdadest“, „Ehitistest“ ja „Avaldamata“ ning Agathias Scholastikose (u 530–580) „Ajalugudele“. Töös jõutakse järeldusele, et 6. sajandi ajalookirjutus ei olnud pelgalt vahend sündmuste jäädvustamiseks, vaid ka oluline meedium autorite poliitiliste hinnangute, ideaalide ja võimukäsitluse vahendamiseks. Teoste tekstikriitilisest analüüsist selgub, et kuigi autorid kirjeldasid Justinianust erinevalt, ilmneb nende teostes laiem pinge keiserliku autokraatia tugevnemise ja traditsiooniliste valitsejaideaalide vahel. Justinianuse reformid, religiooni- ja sõjapoliitika ning tema arusaam keisrivõimust sundisid autoreid üha uuesti läbi mõtestama küsimust sellest, kust lõpeb legitiimne keisrivõim ja algab türannia. Autorid väljendasid oma hinnanguid nii otsese kriitika kui ka erinevate retooriliste võtete kaudu, kasutades näiteks vihjeid, fiktiivset otsest kõnet ning luues paralleele minevikusündmuste ja antiikautoritega.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Mineviku konstrueerimine ja dünastiline võim: Saali tavaõigus hiliskeskaegse Prantsusmaa troonijärglusargumentatsioonis(Tartu Ülikool, 2026) Verkmann, Kärt; Kraus, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutTöös uuritakse, kuidas kasutati hiliskeskaegsel Prantsusmaal varakeskaegsest Saali tavaõigusest pärinevaid norme naiste ja naisliinis pärinevate järeltulijate troonijärglusest välistamise põhjendamiseks. Uurimuses keskendutakse 14. sajandil ja 15. sajandi algusaastatel Prantsusmaa trooninõudluskriisi käigus kujunenud õiguslikule argumentatsioonile ning analüüsitakse, kuidas selle kaudu mõtestati ümber arusaamad troonijärglusest, kuningavõimust ning naiste rollist võimu pärandumisel. Töö tugineb varakeskaegsetele Saali tavaõiguse koodeksitele, nende käsikirjalisele traditsioonile ning hiliskeskaegsetele kroonikatele ja õigustekstidele, tõlgendades neid teemakohase historiograafia kontekstis. Analüüsi tulemusel jõutakse järeldusele, et Saali tavaõigusest tuletatud printsiipi ei kasutatud Prantsusmaal katkematu ajaloolise traditsioonina, vaid poliitilise ja õigusliku argumentatsiooni alusena, mille eesmärk oli põhistada Valois’ dünastia õiguspärasust ning välistada naiste ja naisliini kaudu esitatud konkureerivad trooninõuded.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , BATUNi roll Balti riikide iseseisvuse taastamisel rahvusvahelisel tasandil aastatel 1989-1991(Tartu Ülikool, 2026) Tikan, Oliver; Piirimäe, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituutBakalaureusetöö käsitleb Balti pagulasorganisatsiooni Baltic Appeal to the United Nations ehk BATUNi tegevusi aastatel 1989–1991, kui organisatsioon aitas Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumisele kaasa rahvusvahelisel tasandil. Uurimuse eesmärk on analüüsida, kuidas BATUN vahendas suhteid Balti rahvuslike liikumiste, Baltimaade ametlike esindajate ja lääneriikide diplomaatide vahel ning kuidas BATUN aitas Balti küsimust rahvusvaheliselt esile tuua ja suurendada sellele diplomaatilist toetust. Töös kasutatakse Läti Riigiarhiivis säilitatavaid BATUNi arhiivimaterjale, endiste liikmete poolt koostatud avaldamata käsitlust ning intervjuusid endiste BATUNi liikmetega. BATUNil oli oluline roll Balti küsimuse rahvusvahelisel nähtavaks tegemisel ja Balti esindajatele suhtluskanalite loomisel ajal, mil Eesti, Läti ja Leedu ametlik diplomaatiline võrgustik oli alles kujunemas. Siiski BATUN ei suutnud otseselt muuta lääneriikide ametlikku poliitikat, kuna riikide seisukohti kujundasid peamiselt laiemad geopoliitilised kaalutlused.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Зарядка капель жидкости в ионизированном воздухе(Tartu Riiklik Ülikool, 1959) Tammaru, Jüri; Reinet, Jaan, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Диагностика кохлео-вестибулярных расстройств при преходящих нарушениях кровообращения в вертебрально-базилярной системе (с автоматизированной обработкой ЭНГ, РЭГ и ЭКГ)(Tartu Riiklik Ülikool, 1984) Müürsepp, Jaak; Kalinovskaja, Inna, juhendaja; Loogna, Naomi, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , О некоторых иммунологических сдвигах в связи с лечением детей с хроническим тонзиллитом(1987) Põld, Anneli; Sibul, Salme, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Del manual internacional al aula estonia: un análisis comparativo de materiales de ELE (B1) y su adecuación al nuevo currículo nacional estonio(Tartu Ülikool, 2026) Treial, Dagmar; Kruse, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Romanistika osakondEste trabajo analiza tres manuales internacionales de ELE de nivel B1: Español en marcha Nueva edición 3, Nuevo Diverso Español B y Aula Internacional Plus 3 y evalúa su vinculación temática y metodológica con el currículo nacional estonio de bachillerato, con el propósito de orientar al profesorado en la elección del material y ayudarle a equilibrar las propuestas del manual con las exigencias curriculares. Los resultados evidencian diferencias metodológicas entre los manuales (enfoques orientados a la acción frente a los tradicionales), así como carencias en relación con el currículo estonio, destacando la escasez de textos auténticos y de mediación. Palabras clave: análisis de materiales didácticos, Español como Lengua Extranjera (ELE), nivel B1, Currículo nacional estonio (GRÕK), Marco Común Europeo de Referencia para las Lenguas (MCER)listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs , Development of patient safety competence in nursing: a multimethod study(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-10-02) Mägi, Liisi; Kangasniemi, Mari, juhendaja; Põlluste, Kaja, juhendaja; Lember, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondTervishoiu kvaliteedi seisukohalt on tähtis patsiendiohutus: tervishoiuteenust tuleb osutada niimoodi, et vigade ja välditava kahju tekke risk oleks võimalikult väike. Hinnanguliselt kogeb üks patsient kümnest tervishoiuteenuse käigus kahju, kuid umbes pooli nendest juhtumitest saab vältida. Kuna õed puutuvad patsientidega kokku kõige vahetumalt, on neil oluline osa patsiendiohutuse tagamisel. Patsiendiohutus ei olene ainult üksikisiku kliinilistest teadmistest ega oskustest, vaid ka sellest, kuidas suheldakse, tehakse meeskonnatööd, märgatakse ohtusid ning mõistetakse töökorraldust ja -keskkonna olusid. Nende teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit nimetatakse patsiendiohutuspädevuseks. Doktoritöös uuriti patsiendiohutuspädevuse kujunemist õenduses kliinilise töö ja hariduse kontekstis. Töö tarbeks on rahvusvaheline patsiendiohutuspädevuse hindamise mõõdik H-PEPSS tõlgitud eesti ja norra keelde ning valideeritud. Ühtlasi on uuritud Eesti õdede hinnangut enda patsiendiohutuspädevusele ja koostöise õppimise rolli õenduses. Tulemused kinnitavad, et H-PEPSS sobib patsiendiohutuspädevuse hindamiseks nii Eestis kui ka Norras. Eesti õed hindasid kõige kõrgemalt oma pädevust inim- ja keskkonnategurite mõistmises, kõige madalamalt hinnati meeskonnatöö pädevust. Ilmnes, et suurem töökogemus, magistriõpe ja varasem patsiendiohutusalane koolitus on seotud kõrgema hinnanguga oma pädevusele. Samuti näitasid tulemused, et eri tausta ja kogemusega õppijate koostöine õpe toetab suhtlemis-, meeskonnatöö- ja teiste mittetehniliste oskuste arengut. Selle õppe rakendamist võivad aga piirata hierarhilised suhted ja organisatsioonide vähene tugi. Tulemused osutavad vajadusele hinnata patsiendiohutuspädevusi süstemaatiliselt ja rakendada tõenduspõhiseid koostöiseid õppemeetodeid arendamaks mittetehnilisi pädevusi. Patsiendiohutuspädevus on elukestvalt arenev ja sotsiaalselt kujunev võimekus, mistõttu eeldab selle arendamine tervishoiu- ja haridusasutuste tihedat koostööd ning elukestva õppe järjepidevat toetamist.listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs , Developing CLIL materials for teaching local religious traditions in English(Tartu Ülikool, 2026) Novikova, Karina; Tammekänd, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut; Tartu Ülikool. Anglistika osakondReligious diversity is a significant concern in multicultural societies, and an understanding of history and religion can help diverse communities live and work together harmoniously. As such, the theme of religious education is expected to enable students to understand and tolerate cultural differences. The subject of religion can be difficult for students to absorb and discuss in a non-biased fashion. One approach to such a challenge is to present the subject material in a foreign language, which encourages students to be critical thinkers and interests students who might otherwise be uninterested in the subject. This approach allows students to develop their skills in the foreign language and the subject material simultaneously. The educational approach in which learning subjects are taught through a foreign language is known as Content and Language Integrated Learning (CLIL). This MA thesis aims to support teaching by creating materials for teaching local religious traditions in English to Year 8 students using the soft CLIL approach. The author tested the materials for six 40-minute lessons at Kreutzwaldi school. The thesis has two main chapters. The first chapter introduces CLIL, explaining what it is, its main ideas, and its strengths and challenges. It also provides an overview of how subjects such as history and religion can be taught, explains the role of language learning in CLIL, and offers guidelines for creating CLIL teaching materials. The second chapter describes how the materials were created and tested in the classroom. The materials themselves are in the appendices.











