Tartu Ülikooli DSpace

Otsinguliidesed nagu BASE ja DART-Europe pakuvad integreeritud juurdepääsu miljonitele kirjetele kogu maailmas. Sisu avamine kohalikule ja ülemaailmsele vaatajaskonnale on võimalik tänu OAI-PMH liidesele ja Google Scholari optimeerimistele. DSpace pakub püsivaid URL-e ja usaldusväärseid identifikaatoreid, sealhulgas valikulisi integratsioone Handel.net ja DataCite DOI-ga. Asub Tartu Ülikooli Raamatukogus.
 

Hiljutised sisestused

Kirje
Template-assisted mechanosynthesis (TAMS) for the production of bifunctional transition metal-based catalysts
(2024-07-15) Kosimov, Akmal; Kongi, Nadezda, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös uuriti bifunktsionaalsete siirdemetallipõhiste katalüsaatorite väljatöötamist, kasutades uudset malli abiga mehhanokeemilist sünteesimeetodit (TAMS). Doktoritöö eesmärk oli optimeerida katalüsaatormaterjale tsink-õhk akude jaoks, millel on kõrge energiatihedus, kuid on madal võimsustihedus ja piiratud stabiilsus, mis on tingitud aeglasest hapniku redutseerumisest ja eraldumise reaktsioonidest (ORR/OER). Uurimistöö keskendub koobalti-, raua- ja niklipõhiste katalüsaatorite sünteesimisele ja iseloomustamisele. Kiire pürolüüsiga täiustatud TAMS tasakaalustab ORR-aktiivseid üheaatomi/lämmastiku tsentreid ja OER-aktiivseid nanoosakesi, suurendades oluliselt katalüsaatori jõudlust. Täiustatud TAMS-protokoll annab suurema poorsuse ja parema elektrokeemilise aktiivsusega katalüsaatorid. TAMS-ist saadud katalüsaatorid näitasid paremat bifunktsionaalset ORR/OER aktiivsust ja suuremat eripinda, parandades aktiivsete tsentrite juurdepääsetavust ja katalüütilist efektiivsust. Materjalid edestasid kaubanduslikke plaatinarühma metallkatalüsaatoreid oma võimsustiheduse ja tsink-õhk akude pikaajalise stabiilsuse poolest. Väljatöötatud TAMS-i metoodika on säästlikum ja kulutõhusam, nõudes vähem energiat ja aega ilma mürgiseid jäätmeid tekitamata. See doktoritöö edendab elektrokeemilise energia salvestamise valdkonda, pakkudes meetodit suure jõudlusega ja jätkusuutlike katalüsaatorite tootmiseks metall-õhk akude jaoks.
Kirje
Moderniseerumine rahvaliku kirjalikkuse peeglis: 19. sajandi lõpu rahvaluulekogujad arhiivi ja avalikkuse äärealal
(2024-07-15) Kikas, Katre; Järv, Risto, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekirja hõlmatud kaheksa artiklit ning neid täiendav sissejuhatus käsitlevad rahvaluule suurkogumist 19. sajandi lõpukümnendi Eestis. Väitekirjas vaadeldakse Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni kogumiskampaaniate käigus loodud kirjalikke allikaid (nii käsikirjalisi arhiivitekste kui ka avaldatud meediatekste) osana tolleaegsest kirjakultuurist ning rahvaluule kogujaid kui osalisi tolleaegse avaliku kirjaruumi loomises ja käigushoidmises. Väitekirja keskmes on nn rahvalike kirjutajate võimalused määratleda rahvaluulekogumise kaudu endid kui kirjutajaid, katsetada erinevate (nii avalike kui privaatsete) kirjutaja positsioonidega ning osaleda ühiskonna moderniseerumises. Väitekirja peamisteks allikateks on Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni rahvaluule kogud – vaatluse alla tulevad mitte üksnes rahvaluule kirjapanekud, vaid selle keskmes on käsikirjakogude žanriline mitmekesisus – üleskirjutused, kirjad, märkused, elulood jne. Väitekirja lähteküsimuseks on olnud huvi selle vastu, mis motiveeris vähemharitud inimesi kogumistööga ühinema, ning sageli pikaks ajaks seotuks jääma. Leian, et just motiividele keskendumine võimaldab esile tuua rahvaluulekogumise seosed üldise kultuurikontekstiga – see ei olnud eraldiseisev (teaduslik) projekt, vaid miski, mille kaudu loodeti saavutada edenemist hoopis teistes valdkondades – või üldisemalt: mille kaudu loodeti moderniseerumist enda kasuks tööle panna. Just sellisest vaatepunktist võime näha silda 19. sajandi rahvaluulekogujate ning hoopis hilisemates ajastutes tegutsevate kirjutajate vahel – suur osa neist inimestest, kes tol ajal leidsid väljundi rahvaluulekogumises, leiavad hilisematel aegadel väljundi näiteks ajalehtede kirjasaatjate, blogijate, internetikommentaatorite, harrastus luuletajate või fännikirjanduse loojatena.
Kirje
The phonetic variation of plosives in Estonian
(2024-07-15) Ermus, Liis; Teras, Pire, juhendaja; Mihkla, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kui me räägime, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega millised nad on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi, olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Oma doktoritöös tegelesin sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel toimub kõnetraktis pidev õhuvool, siis sulghäälikute hääldamisel on eristatavad faasid: õhuvool katkestatakse, tekib sulg, heli kaob ja seejärel vallandub sulg väikse pahvatusega. Koartikulatsiooni tõttu võib nende faaside hääldus nõrgeneda ja vallandumisfaas võib ka kaduda. Väitekirjas uurisin, kuidas käituvad seotud kõnes eesti keele sulghäälikud /k p t/. Töös uurisin seotud kõne korpuste põhjal sulghäälikute hääldusvariantide ehk allofoonide esinemist ja seda mõjutavaid tegureid nagu häälduskoht ja välde. Leidsin et eesti keele lühikesed sulghäälikud häälduvad seotud kõnes isoleeritud hääldusega võrreldes palju nõrgemalt. See on tingitud ilmselt lühikestest kestustest, mille jooksul ei jõua kõneleja kõiki hääldusliigutusi täielikult teha või teeb mitu tükki korraga. Nõrgenemine esines nii spontaanses kui loetud kõneregistris. Pikki sulghäälikuid hääldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised ära ei kadunud, kuid päris helitud allofoonid olid vähemuses nii lühikeste kui pikkade häälikute puhul. Eri välteid eristas peamiselt hääliku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis mõnedes teistes keeltes eri väldetes erineb, oli eesti keeles kõigis pikkuskategooriates sama kestusega. Erinevused väldete vahel ilmnesid vallandumisfaasi spektris. Teises ja kolmandas vältes olevate sulghäälikute vallandumise spektris oli viiteid nende pisut tugevamale hääldusele. Samas vallandumise intensiivsus oli absoluutskaalal kõrgem hoopis lühikestes häälikutes. Töö tulemused kinnitasid universaalsete tendentside kehtimist eesti keeles, kuid lisaks andsid uut infot näiteks varem peaaegu uurimata vallandumisfaasi akustika kohta ja andsid ideid edasisteks uurimusteks.
Kirje
Rearing density effects on a commercially important insect species
(2024-07-15) Opare, Leonard Owuraku; Esperk, Toomas, juhendaja; Holm, Sille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Putukate kasutamine toidu ja söödana on viimasel ajal pälvinud järjest rohkem tähelepanu kui jätkusuutlik alternatiiv traditsioonilisele loomakasvatusele. Kuna putukate töönduslik tootmine on alles kujunemisjärgus, vajab kasvatusmetoodikate optimeerimine rohkeid lisauuringuid. Elukäiguteooria aitab mõista organismide keerukaid elutsükleid ja elukäiguomaduste evolutsiooni muutuvas keskkonnas. Piiratud ressursside tõttu on elukäiguomadused, sageli omavahel lõivsuhetes. Sellistel suhetel on määrav mõju organismide kasvule, paljunemisele ja elumusele erinevates keskkondades. Liigikaaslaste asustustihedusel kasvukeskkonnas on suur mõju putukate elukäigu kujundamisel. Kõrge vastsete asustustihedus viib reeglina väiksemate kehamõõtmete, kõrgema suremuse ja kas lühema või pikema vastseperioodini. Doktoritöös läbiviidud katsete tulemused näitavad, et optimaalsed tingimusedogakärblase Hermetia illucens (BSF) vastsetele on madal asustustihedus ja temperatuur umbes 27 °C. Nendes tingimustes kasvavad ogakärblased suuremaks, arenevad kiiremini ja nende keha on kõrgema rasvasisaldusega. Kõrge asustustihedus küll tugevdab immuunvastust, kuid viib ka kehamõõtmete vähenemise ja arenguaja pikenemiseni. Vastsetiheduse mõju BSF elukäigule sõltus temperatuurist, seenpatogeenist ja substraadi tüübist. Doktoritöö tulemused näitavad, et BSF-i puhul võib fermentatsioon lisaks otsestele positiivsetele mõjudele toidu omastamisel aidata ka leevendada kõrge vastsetiheduse negatiivseid mõjusid. Teisalt sõltub fermentatsiooni tõhusus substraadi tüübist ja teistest keskkonnatingimustest. Doktoritöö toob esile vajaduse pidada silmas ja hallata putukate kasvatamisel mitmeid keskkonnategureid samaaegselt. Nende interaktsioonide mõistmine võimaldab tootjatel optimeerida keskkonnatingimusi putukavastsete masskasvatamiseks. See omakorda loob eeldused söögiks ja söödaks kasvatatavate putukate toodangu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.
Kirje
The effect of anthropogenic disturbance on soil fungal communities
(2024-07-15) Liu, Siqiao; Koorem, Kadri, juhendaja; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev doktoritöö uurib, kuidas inimtekkelised häiringud nagu näiteks võõrtaimede lisandumine looduslikesse kooslustesse, põllumajanduses kasutatavad mürkained ning künd mõjutavad mullaseente kooslusi. Kuna mullaseened mõjutavad otseselt taimede kasvu ning osalevad toitaineteringes, siis on neil võtmeroll ökosüsteemi funktsioonide säilitamisel ning on ülioluline hinnata, kuidas mullaseente kooslused inimmõju tagajärjel muutuvad. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et võõrtaimede lisandumine looduslikesse koolsustesse ei toonud kaasa olulist muutust mullaseente liigirikkuses ning mitmekesisuses. Samas võimaldas võõrtaimede ning kohalike taimede tunnuste erinevust arvestav mõõdik tuvastada mullaseente koosluse koosseisus toimunud muutusi, mis võivad aja jooksul suureneda. Keemiliste häiringute mõju sõltub väga tugevalt häiringust, nii näiteks mineraalne väetis ning pestitsiidide kasutamine on mullaseentele pärssiva, samas kui orgaanilise väetise kasutamine hoopis soodustava mõjuga. Mitme keemilise häiringu samaaegsel esinemisel on neil suurem negatiivne mõju samas kui mehhaanilise häiringu esinemine võib keemilise häiringu, näiteks pestitsiidi, negatiivset mõju hoopis leevendada. Need tulemused viitavad sellele, et mitme samaaegse häiringu mõju on raskesti ennustatav ning vajab veel uurimist. Samas näitasid antud doktoritöö tulemused, et mullaseente, täpsemalt taimedega vastastikku kasulikus kooselus elevate krohmseente olemasolu soodustab taimkatte taastumist pärast väikeseskaalalist häiringut. Seega on krohmseentel oluline roll liigirikka ning produktiivse taimkatte säilitamisel. Parem teadmine sellest, kuidas inimtegevus mullaseente kooslusi mõjutab on oluline selleks, et üha suureneva inimmõju juures ökosüsteeme paremini säilitada ning taastada.
Kirje
Microbes and climate change: insights from plant-microbe interactions in rice phyllosphere and soil microbiomes in subarctic grasslands
(2024-07-12) Devarajan, Arun Kumar; Truu, Marika, juhendaja; Truu, Jaak, juhendaja; Ostonen, Ivika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimtegevuse, eriti fossiilsete kütuste põletamise ja tööstuse tõttu, on kasvuhoonegaasid tase atmosfääris märkimisväärselt suurenenud. See põhjustab kliimamuutusi, nagu globaalne soojenemine, põud ja ekstreemsed ilmastikunähtused. Prognoosid näitavad, et 2100. aastaks võib globaalne temperatuur tõusta 3–5 °C, millel võivad olla pöördumatud tagajärjed ökosüsteemidele. Kliimamuutuste tagajärjel väheneb paljudes maailma piirkondades sademete hulk ja õhuniiskus, mis viib mulla niiskuse vähenemiseni ja seega põllukultuuride, eriti teraviljade, saagikuse vähenemiseni. Mikroorganismid on olulised ökosüsteemide funktsioneerimisel, osaledes ainete ringes ja säilitades mulla stabiilsust. Taimede ja mikroorganismide kooseksisteerimine hõlmab nii mutualistlikke kui ka parasiitlikke suhteid. Mikroorganismid elavad nii lehtede pinnal (epifüütsed mikroobid) kui ka taime sees (endofüüdid) ja juurte ümbruses (risosfääri mikroobid). Reaktsioon kliimamuutustele ei toimu taim-mikroob-muld süsteemis sünkroonselt, sest muutused mõjutavad taimi ja mulda erinevalt. Doktoritöö eesmärk oli uurida taimedega seotud mikroobikoosluste omadusi kliimamuutuste kontekstis. Töö tulemused põhinevad kahel kompleksel uurimusel. Esimene uuring keskendus põuakindla riisi lehtedelt eraldatud bakterite võimele suurendada riisitaimede osmotolerantsust ja saagikust põua tingimustes. Uuringute tulemused näitasid, et kõrge osmotolerantsus oli iseloomulik peamiselt Bacillus perekonda kuuluvatele bakteritele, mis säilitasid taimedele kasulikul tasemel taimehormoonide sünteesi osmootse stressi tingimustes. Eriti efektiivne oli Bacillus megaterium tüvi PB50, mis parandas taimede stressitaluvust. Teises uuringus uuriti mulla soojenemise mõju risosfääri ja juurevaba mulla mikroobikooslustele subarktilistel rohumaadel. Leiti, et mulla soojenemine mõjutas oluliselt mikroobikoosluse struktuuri ja funktsioneerimist. Pikemal soojenemisel täheldati muutusi denitrifikatsiooniga seotud geenide osakaalus nii risosfääris kui juurevabas mullas, mis võib suurendada N₂O emissiooni mullast. Need uuringud aitavad paremini mõista kliimamuutuste mõju taim-mikroob-muld süsteemidele ja võimaldavad ennustada ning vähendada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid põllumajandusele.
Kirje
Mechanical properties of nanocomposites with artificial periodic structure
(2024-07-12) Piirsoo, Helle-Mai; Tamm, Aile, juhendaja; Jõgiaas, Taivo, juhendaja; Kukli, Kaupo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Mikroelektromehaanilised süsteemid (MEMS) on vajalikud komponendid elektroonikaseadmetes nagu nutitelefonid ja nutikellad. MEMS-andurid ja -täiturid koosnevad mikrostruktuuridest ja nanomaterjalidest, mis peavad mehaaniliselt vastu pidama deformatsioonile ja kulumisele. Antud töö raames uuriti, kuidas on võimalik mõjutada nanomaterjali mehaanilisi omadusi luues kihilise struktuuriga nanokomposiite, edasise võimaliku perspektiiviga hakata uurima ka nende funktsionaalsust MEMS-seadmetes. Valmistati kahe – ja kolmekihilised üksikutest Al₂O₃ ja Ta₂O₅ komponentkihtidest koosnevad õhukesed tahkiskiled. Kasutati aatomkihtsadestamise meetodit, mis võimaldas täpselt kontrollida Al₂O₃ ja Ta₂O₅ kihtide paksusi 70 nm kogupaksusega komposiitkiledes. Komponentkihtide paksus ja sadestamise järjekord mõjutasid komposiitkile mehaanilist kõvadust, mis korreleerub materjali kulumiskindlusega. Uurimistöö jooksul sadestatud komposiitkiled kõvenesid veelgi peale lõõmutamist Ta₂O₅ kihtide kristalliseerumise järel. Mehaanilisi omadusi mõjutas kristalliseerumiseks kasutatud temperatuur, 700 ja 800 ºC, ja kristalliitide orientatsioon. Orientatsioon sõltus samuti komponentkihtide paksusest ja järjekorrast. Teiste uuritud ja sadestatud materjalikihtide kohta saab öelda, et ainult 20 nm kogupaksustega kahekihiliste SnO₂/ZrO₂ komposiitkilede kõvadus ja elastsusmoodul, mis kirjeldab materjali vastupidavust deformatsioonile, sõltusid oluliselt kihtide sadestamise järjekorrast. Al₂O₃ lisamisel ZrO₂ kilesse tihendati ZrO₂ struktuuri, kõvendades materjali. Al₂O₃ kihtide sadestamisel polükristallilisele grafeenile kompenseeriti grafeeniliblede vahelisi joondefekte, parandades süsinikkihi pidevust ja mehhaanilist elastsust. Uuringud näitasid, et õhukeste oksiidkilede mehaanilisi omadusi on võimalik mõjutada kunstliku perioodilise kihilise struktuuriga. Mehaaniliselt vastupidavate komposiitkilede väljatöötamine võiks võimaldada arendada vastupidavamaid, võimsamaid ja väiksemaid MEMS seadeldisi.
Kirje
Turismiharidusteenuse arendamine Tartu Ülikooli Pärnu kolledži näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Heinsoo, Britt; Kandelin, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kirje
Töörahulolu ja personali motivatsioon Hestia Hotel Seaporti näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Šamarina, Anna; Tomasberg, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kirje
Personali arendamine hotellis Mercure Tallinn näitel
(Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, 2024) Timakova, Aleksandra; Tamm, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Pärnu Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond