University of Tartu Digital Archive ADA

ADA, the digital archive of the University of Tartu, mainly contains research monographs, doctoral theses, student theses, teaching materials, materials digitised in the University of Tartu Library and personal archives of researchers at the University of Tartu. The materials in the digital archive are stored securely and each publication is given a permanent address. The service is managed and developed by the University of Tartu Library.

Communities in ADA

Select a community to browse its collections.

Doctoral theses since 2004. MSc, PhD (ETD)

E-learning materials

University of Tartu Library

University of Tartu Museum

Arts and Humanities

Science and Technology

Medical Sciences

Social Sciences

Estonian Academy of Music and Theatre

Estonian Research Council and other institutions

Ministry of Education and Research

University of Tartu Press

Recent Submissions

listelement.badge.access-status Open Access ,
Mathematics anxiety as an obstacle to mathematics learning: individual and school-related factors associated with mathematics anxiety
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Aaviste, Getriin; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Matemaatikal on oluline roll nii hariduses kui ka igapäevaelus, kuid paljude õpilaste jaoks seostub selle õppimine püsivate negatiivsete emotsioonidega, sealhulgas matemaatikaärevusega. Kõrge matemaatikaärevus võib vähendada õpilaste enesekindlust, motivatsiooni ja õpitulemusi ning mõjutada ka nende edasisi haridus- ja karjäärivalikuid. Käesolevas doktoritöös uuriti, millised individuaalsed ja koolikeskkonnaga seotud tegurid on seotud matemaatikaärevuse ja matemaatika õppimisega. Doktoritöös käsitletakse viie uuringu tulemusi, mis põhinevad Eesti algkooliõpilaste, PISA 2022 uuringus osalenud 15-aastaste õpilaste ning gümnaasiumilõpetajate andmeid. Uuringutes käsitleti psühholoogilisi tegureid, nagu enesetõhusus ning sotsiaal-emotsionaalsed oskused, samuti koolikeskkonnaga seotud tegureid, nagu tajutud matemaatikaõpetaja toetuse tajumine, matemaatikatundide kvaliteet ja kooli kuuluvustunne. Tulemused näitavad, et matemaatikaärevus kujuneb psühholoogiliste, sotsiaal-emotsionaalsete ja hariduslike tegurite koosmõjul nii õpilase kui ka kooli tasandil. Üheks kõige olulisemaks matemaatikaärevusega seotud teguriks on enesetõhusus, kuid olulist rolli mängivad ka stressikindlus, emotsioonide kontroll ja järjepidevus. Tulemused viitavad sellele, et õpilaste enesekindluse, emotsioonide juhtimise oskuste ning keeruliste õppimisolukordadega toimetuleku toetamine võib aidata vähendada matemaatikaärevust. Doktoritöö rõhutab lisaks ka koolikesskonna olulist rolli. Õpilased, kes tajuvad suuremat õpetaja toetust, kõrgemat matemaatikatundide kvaliteeti ja tugevamat kooli kuuluvustunnet, kogevad vähem matemaatikaärevust. Lisaks näitasid mitmetasandilised analüüsid, et matemaatikaärevust aitavad selgitada nii õpilaste individuaalsed omadused kui ka koolidevahelised erinevused. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et matemaatikaärevuse vähendamiseks ei piisa üksnes matemaatiliste teadmiste arendamisest. Sama oluline on toetada õpilaste enesekindlust, sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning kujundada positiivset õpikeskkonda. Doktoritöö aitab paremini mõista, kuidas koolid saavad toetada nii matemaatika õppimist kui ka õpilaste heaolu.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Seto rahvaluule kirjakultuuri osana: kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Toomeos-Orglaan, Kärri; Järv, Risto, juhendaja; Beyer, Harold Joachim Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Üldlevinud arvamuse kohaselt olid setod kuni 1920. aastateni valdavalt kirjaoskamatud. Sellest seisukohast on lähtunud enamik seto kultuurikirjeldustest. Uurijate keskendumine laulukultuurile tõstis esiplaanile kirjaoskamatud seto naised, kellest said ideaalsed suulise kultuuri esindajad. Jakob Hurda kogust leiame kahe seto mehe kirillitsas kirja pandud setomurdelised tekstid, mis näitavad setode kirjakultuurilist kogemust 19. sajandi lõpukümnenditel hoopis teises valguses, muutes arusaama nii setode kirjaoskusest kui selle ajaloost. Väitekirja keskmes on kirjaoskuse piirid ja kultuuriline hierarhia setode kirjaoskust ja/või selle puudumist puudutavates küsimustes. Sellega seoses tuntakse huvi, milliseid kirjaoskuse vorme setod tundsid, kuidas ja mil määral mõjutas kirjakultuur seto suulist jutupärimust 20. sajandi alguses ning kuidas mõjutasid rahvaluulekogujate isiklikud eesmärgid, väärtushinnangud ja institutsionaalsed ootused üleskirjutuste sisu ja vormi. Analüüsi lähtekohaks on kultuuriantropoloog Brian Streeti kirjaoskuse käsitlus, milles eristatakse kahte peamist mudelit: autonoomset ja ideoloogilist. Autonoomse mudeli järgi nähakse kirjaoskust tehnoloogilise oskusena, millel on ühiskonna arengule iseeneslik ja universaalne mõju. Streeti hinnangul toetab selline vaade kultuurilist üleolekut, õigustades kirjaoskajate sekkumist kirjaoskamatute ühiskondade arengusse. Ideoloogiline mudel seevastu rõhutab, et ühiskondlikke protsesse ei kujunda mitte kirjaoskus iseenesest, vaid sellele omistatud tähendused, kasutusviisid ning kirjaoskuse kaudu loodavad võimusuhted. Streeti ideoloogilisest mudelist lähtudes rõhutab ka Johannes Fabian, et kirjaoskust ei tule mõista üksnes tehnilise oskusena, vaid sotsiaalse praktikana, mis toimib kindlas kultuurilises ja ideoloogilises kontekstis. Sellest vaatenurgast ei ole kirjaoskuse olemasolu ega puudumine kunagi neutraalne fakt, vaid selle kaudu tõlgendatakse ja kujundatakse ühiskondlikke võimusuhteid, väärtushinnanguid ning norme. Väitekirjas on kirjaoskuse ideoloogiline mudel seotud koloniaaldiskursusest pärineva „teise“ mõistega. Ehkki eestlaste ja setode suhteid ei ole 19. sajandil põhjust koloniaalseteks nimetada, võib selle aja seto kultuurikirjeldustes ja -käsitustes näha jälgi toonastest koloniaalsetest ideoloogiatest, mis kujundasid seda, kuidas kultuuriliselt „teist“ kirjeldati.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Human-centered autonomous drone systems
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Olapade, Mayowa Olaide; Flores Macario, Huber Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Autonoomsed droonid, teenindusrobotid ja mehitamata sõidukid on üha enam muutumas igapäevase keskkonna osaks, leides rakendust näiteks pakkide kohaletoimetamisel, põllumajanduses ja keskkonnaseires. Kuna need süsteemid muutuvad üha võimekamaks iseseisvalt tajumises, navigeerimises ja tegutsemises, puutuvad nad ka inimestega üha tihedamalt kokku. Teadusuuringud on aga seni keskendunud peamiselt autonoomsete süsteemide tehnilise võimekuse parandamisele, pöörates vähem tähelepanu sellele, kuidas inimesed neid tajuvad ja nendega interakteeruvad. Käesolevas lõputöös uuritakse, kuidas inimkesksed lähenemised saavad toetada autonoomsete droonide arendamist ja kasutuselevõttu, keskendudes kolmele etapile: enne kasutuselevõttu, kasutuselevõtu ajal ja pärast kasutuselevõttu. Selleks püstitatakse uurimisküsimus: kuidas hinnata kuidas inimesed tajuvad autonoomseid droone juba nende kasutuselevõtmise eelselt, ning kuidas hõlbustada inimeste interaktsioone nende droonidega? Uurimisküsimuse lahendamiseks käsitletakse kolme peamist väljakutset: inimeste tajude hindamine enne droonide füüsilist kasutuselevõttu, loomuliku suhtluse võimaldamine kasutuselevõtu ajal ning inimeste ja droonide koostöö toetamine pärast kasutuselevõttu. Nende väljakutsete lahendamiseks pakutakse välja kolm inimkeskset lähenemist. Esiteks võimaldab SHOWTIME hinnata inimeste taju droonide käitumise suhtes enne droonide tegelikku kasutuselevõttu, kasutades selleks generatiivsed simulatsioone ja pervasiivsed kuvarid, mille abil saab simuleeritud droonikäitumist näidata realistlikus keskkonnas, kiirendades ja hõlbustades selle uurimist, kuidas inimesed droone tajuvad, seejuures kasutamata füüsilisi droone. Teiseks teeb AgrI-BoT droonidega suhtlemise loomulikumaks, kombineerides vestluspõhised suured keelemudelid (LLM) ja servtöötluse. Põllumajandusseire näitel võimaldab süsteem kasutajatel anda droonidele korraldusi ja nendega suhelda loomulikus keeles. Kolmandaks toetab Pervasive Chatbots inimeste ja autonoomsete droonide vahelist koostööd pärast kasutuselevõttu, võimaldades operaatoritel ja teistel seadmekasutajatel suhelda droonidega eri seadmetes paiknevate vestlusliideste kaudu. Need kolm lahendust näitavad, kuidas inimkesksust saab arvestada autonoomsete droonide igas kasutuselevõtu etapis. Need võimaldavad hinnata inimeste taju enne droonide reaalset kasutuselevõttu, toetavad loomulikumat suhtlust droonide kasutuselevõtu ajal ning võimaldavad jätkuvat hõlpsat koostööd ka pärast kasutuselevõttu. Töö aitab kaasa autonoomsete droonisüsteemide arendamisele, mis on lisaks arenevale tehnilisele võimekusele ka ohutumad, inimestele paremini mõistetavad ning lihtsamini kasutatavad ja aktsepteeritavad.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Eesti kohapärimus ja pühad paigad: arhiivimuistenditest maastikukogemuseni
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-09-15) Remmel, Mari-Ann; Arukask, Madis, juhendaja; Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Väitekiri keskendub sissejuhatavalt eesti kohapärimuse eri aspektidele, puudutades selle uurimislugu, seonduvaid mõisteid, folkloorimotiive ja tähenduslikke paiku. Edasine fookus on erinevatel, eeskätt looduslikel pühapaikadel, nende määratlemisel ja väärtustamisel nii uurimisobjektina kui muinsuskaitsepraktikas. Sünteesivalt on kombineeritud erinevaid vaatenurki ja allikmaterjale: arhiiviandmetest ja kaartidest väliuuringuteni. Tööst järeldub, et arusaam looduslikest pühapaikadest võiks olla senisest avaram. Pärimuse tõlgendamisel tuleks arvestada eri ajastutele ja uskumussüsteemidele viitavad tasandeid, sh vanemat, mütoloogilist ja animatistlikku pärimuskihti, samuti põimumisi kristlusega. Põhjendatakse, miks mitut tüüpi kohamuistendid (nt kalevi jälgedega kividest, rändavatest järvedest, puudeks muutunud inimestest, kuningate istutatud puudest) võivad osutada kunagistele pühapaikadele, isegi kui otsesõnalised rituaaliteated puuduvad. Samuti peituvad vihjed paiga kunagisele sakraalsele tähendusele toponüümides. Pühapaiga ja püha mõiste tavapärasest ulatuslikuma käsitluse aluseks on laiemad teoreetilised lähtekohad. Eesti allikmaterjali näitel on esile toodud sellised püha mõistega seonduvad märksõnad nagu liminaalsus, anomaalsus, eraldatus, ohustatus ning ühiskonda reguleeriva püha korra mõiste koos sellega kaasnevate reeglite ja keeldudega. Pühapaikade puhul väärib tähelepanu ka nende asukohaloogika, milles ilmnevad korduvad mustrid (nt vesikondade piirid, veekogude kaldad, asustusüksuste piirid, maastiku reljeefi üleminekualad, süvised jm). Eraldi on vaadeldud hiietoponüümika seoseid vee ja veekogudega. Pühapaiku vaadeldakse ökoloogilis-sakraalse võrgustiku sõlmpunktidena, sidusa ja tasakaalustatud süsteemina, millel on tähtsus ka tänapäeval. Töö pakub täiendavaid lähtekohti niisuguste paikade ja nende piiride määratlemiseks. Uurimus sisaldab ka tähelepanekuid pärimuse levikuteede, kestlikkuse ja muutuste osas. Lisaks on nähtavaks tehtud kohapärimuse regionaalsed eripärad, mis võivad anda olulist teavet mineviku elukeskkonna, tavade ja kohaliku identiteedi kujunemise kohta.
listelement.badge.access-status Open Access ,
Pikavere vennastekoguduse palvemaja
(2000) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
Vennastekoguduse liikumisega seotud inimesed Pärnus
(1920) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
Vaivere vennastekoguduse palvemaja
(2000) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Lääne praostkonna sinod
(1960) Anonymous
listelement.badge.access-status Open Access ,
Kullamaa vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäev
(1961-08-27) Anonymous
listelement.badge.access-status Restricted ,
Abikaasade vahelised varalised õigused ja kohustused seadusjärgse vararežiimi järgi
(Tartu Ülikool, 2006) Reino, Kristel; Göttig, Triin, juhendaja