Sirvi Autor "Luhamaa, Katre, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

Abort kui vastanduvate õiguste ja huvide konfliktsituatsioon - kas ka inimõigus?
(Tartu Ülikool, 2015) Aasa, Birgit; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
Cyber security as a possible legal good in the Constitutions of the Republic of Estonia and the Republic of Finland
(Tartu Ülikool, 2024) Pogosjan, Armani; Tikk, Eneken, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Elatisvõlgniku õiguste piiramine elatisnõude võlgnevusel
(Tartu Ülikool, 2017) Talk, Teele; Kull, Irene, juhendaja; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Euroopa Liidu liikmesriik põhiõiguste harta rakendajana selle artikli 51 lõike 1 kohaselt
(Tartu Ülikool, 2022) Toim-Moktefi, Marika; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kohtuotsuste tunnustamine ja sellest keeldumise alused
(Tartu Ülikool, 2025) Lints, Kairi; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Avaliku õiguse osakond
Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Virks, Karel; Luhamaa, Katre, juhendaja; Loik, Ramon, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö teemavalik „Euroopa Liidu õiguskaitse integratsiooni ja andmekaitse ühildamise võimalus lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel“ ja aktuaalsus tuleneb kolmest asjaolust. Esitaks, julgeolekuolukorra muutumine viimasel kümnendil. Euroopa julgeolekuolukord on viimasel kümnendil muutunud üha ebastabiilsemaks. Julgeolekuolukorra muutuste üheks läbivaks märksõnaks on terrorism, mistõttu on töö aktuaalsuse teiseks asjaoluks terroristliku tegevuse aktiivsuse tõus. Terroriste ja terroristlikke ühendusi leidub nii EL-s kui ka väljaspool EL-i piire ning nad on tõestanud oma võimet teostada rünnakuid ja vägivallaakte kõikidel kontinentidel ja mis tahes riigi vastu. Kolmandaks põhjuseks on esile kerkinud vastuolud ratsionaalse õigusloome poliitika ja isikute põhiõiguste kaitse vahel. Nimelt ei võeta ratsionaalse õigusloome poliitika kohaselt uusi õigusakte vastu enne, kui kehtivad aktid on täielikult rakendatud ja nende ebapiisavus tõendatud. Terrorirünnakud on aga pannud Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike ja nende liidreid mõtlema, kuidas tulevikus terrorirünnakuid tõhusamalt ennetada ja tõkestada. Ühe sellise meetmena jõustus 27. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/618, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (PNR direktiiv). Arvestades asjaolu, et PNR direktiivi vastuvõtmist takistasid põhiõiguste kaitsega seotud küsimused, mille tõttu oli takistatud ka EL-i õiguskaitse integratsioon, on magistritöö eesmärk uuringupõhiselt selgitada andmekaitse ja EL-i integratsiooni ühildamise võimalust lennureisijate broneeringuinfo korralduse näitel. Uuringu põhjal selgub, millised piirid seab EL-s tagatud andmekaitse EL-i õiguskaitseintegratsioonile üldisemalt ning kuidas tuleks neid piire tõlgendada ja rakendada lennureisijate broneeringuinfo korralduse riiklikul rakendamisel. Uuringu põhjal tehakse ka põhjendatud ettepanekud PNR direktiivi eesmärgipäraseks harmoniseerimiseks Eesti õiguskorda. Magistritöö põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul (inglise k case study). Kokkuvõtlikult on läbiviidud analüüsi järgi võimalik öelda, et vähemasti broneeringuinfo korralduse näitel on EL-i õiguskaitseintegratsiooni ja andmekaitse ühildamine võimalik. Magistritöös läbiviidud analüüs näitas, et andmekaitsega seotud põhiõigused ei takista Euroopa Liidu õiguskaitsekaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete riikideüleste kuritegude vastase võitluse korral. Olukorras, kus julgeoleku tagamiseks mõeldud meede riivab isikuandmete kaitset ja eraelu puutumatust peab regulatsioon ette nägema täiendavad andmekaitselised tagatised, kuid andmekaitse kui nö asi iseenesest ei välista liidu õiguskaitse integratsiooni terrorismi ja teiste raskete kuritegude korral. Seevastu kergemate õigusrikkumiste ennetamise, avastamise, tõkestamise ja uurimise puhul võivad isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse õigus olla EL-i õiguskaitse integratsiooni takistavateks põhiõigusteks, kuna näiteks broneeringuinfo kasutamise kontekstis oleks kasutatav meede ebaproportsionaalne.
Euroopa Liidu siseturu kaitsemeetmete mõju ausa konkurentsi taastamisele: Hiina Rahvavabariigist pärit kinnitusdetailide impordi kaasus
(Tartu Ülikool, 2016) Podekrat, Targo; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
26. jaanuaril 2009 jõustus Nõukogu määrus (EÜ) nr. 91/20091, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavatele Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“) pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes. Määruse eesmärk oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse siseturul. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida määruse tegelikku mõju EL turule ning lõpptarbijatele. Selleks analüüsitakse, kas määruse vastuvõtmise protsess oli läbipaistev ning vastas EL õiguse nõuetele, milline oli määruse mõju liikmesriikidele ning nende ettevõtetele; kas lõppkokkuvõttes saavutati määrusega soovitud eesmärk. Näidiskaasuseks on võetud Würth AS näide, lisaks on analüüsitud määrusest tulenenud mõju ühendusse eksportijatele, importijatele, lõpptarbijatele, Würth AS-i tegevusele ning ühenduse sektorile tervikuna. Töö keskse hüpoteesi järgi ei ole antud määruse kehtestamisel komisjon ega nõukogu korrektselt rakendanud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks ei ole laiemalt arvestatud ühenduse huvidega; arvesse on võetud vaid Euroopa Tööstuslike Kinnitusdetailide Instituudi poolt liidu tootjate nimel esitatud kaebust HRV-st pärit rauast või terasest kinnitusdetailide ja sellest tuleneva olulise kahju kohta. Tegelikult peab turgude reguleerimine lähtuma lõpptarbija heaolu suurendamise eesmärgist. See käib nii konkurentsi soodustamise kui ka selle piiramise kohta, mida toetab utilitarism, mis väidab, et parim lahendus on see, kui kasu saavad võimalikult paljud osapooled. Magistritöö käigus tehtud analüüs näitas, et kehtestatud dumpinguvastased meetmed ei ole ühenduse sektori olukorda märkimisväärselt parandanud, sest dumpinguvastane tollimaks kehtestati ainult HRV-st pärit teatud kinnitusdetailide suhtes. Küll muutus HRV-st pärit kinnitusdetailide osakaal ühenduse siseturul, mis langes antud määruse kehtivusaja jooksul 26%-lt 0,5%-ni, kuid asendus samal ajal teistest riikidest (peamiselt Malaisia, Vietnam, Taiwan ja Tai) pärit toodanguga. Sellest tulenevalt kaasnes automaatselt hindade tõus ühenduse turul, sest HRV-st pärit toodete import ei olnud enam kasumlik ning uutelt tootjatelt Kagu- Aasiast hangitud kaubad olid 30% - 40% kallimad kui HRV tootjate omad. Lõpptulemusena maksid määrusest tingitud hinnatõusu tegelikult kinni importijad ja ühenduse lõpptarbijad. Töös viidatakse ka komisjoni probleemsele tööle. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega, kus meetmete eesmärgiks oli ausa konkurentsi taastamine ühenduse turul, arvestati ainult väikese osa ühenduse tootjate huvidega ning jäeti tagaplaanile kreedo, mille nimel Euroopa Liit loodi- tagada tõrgeteta ühtne siseturg kaupade vabaks liikumiseks.
Euroopa parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6 sätestatud veterinaarravimite paralleelimpordi nõuete vastavus kaupade vaba liikumise põhimõttega
(Tartu Ülikool, 2020) Palm, Henri Oliver; Luhamaa, Katre, juhendaja; Lellep, Kaili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
International regulation on money laundering and financing of terrorism and its national impact: the phenomenon of de-risking influencing the fundamental rights of natural persons
(Tartu Ülikool, 2023) Toomeoja, Kersti; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Kaebeõiguse realiseerimine elektroonilise hääletamise vaidlustamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Valder, Nellika; Luhamaa, Katre, juhendaja; Kask, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Avaliku õiguse osakond
Kinnipeetavate töötingimuste vastavus rahvusvahelisele õigusele
(Tartu Ülikool, 2024) Kütson, Jana; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Kinnipeetavate usuvabadus Eestis
(Tartu Ülikool, 2010) Velling, Meris; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
Kinnise lasteasutuse teenusele suunamise menetluse lapsesõbralikkus
(Tartu Ülikool, 2022) Selter, Erika; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Karistusõiguse osakond
Kliimakohustuse täitmine energeetika sektoris
(Tartu Ülikool, 2023) Kokla, Hanna Maria; Luhamaa, Katre, juhendaja; Vili, Mirjam, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Lapse eraldamine perekonnast kui lapse huve tagav meede
(Tartu Ülikool, 2023) Nurme, Riinu; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Lapse õigus huviharidusele ja huvitegevusele kui üks osa õigusest haridusele ning selle õiguse tagatus Eestis
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Kaia; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Lapse perekonnast eraldamine vaimse tervise probleemiga vanemalt
(Tartu Ülikool, 2022) Laur, Merli; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Lapsesõbraliku õigusemõistmise kontseptsiooni järgimine Eestis kriminaal- ja tsiviilmenetluse näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Gornischeff, Kiira; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
Lapspatsiendi õigus olla kuuldud ja otsustada: nõusolekuõiguse võrdlev käsitlus Eestis, Saksamaal ja Inglismaal
(Tartu Ülikool, 2025) Mark, Sandra; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Avaliku õiguse osakond
Legal evalution of Nigerian limitations on same-sex marriage
(Tartu Ülikool, 2023) Saheed, Sodiq Itunu; Luhamaa, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool