Sirvi Autor "Aaviksoo, Berit" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
  • Pisipilt
    Kirje
    Riigi otsustusruumi ahenemine: kodakondsus nüüdisaegses Euroopas
    (2013-02-08) Aaviksoo, Berit
    Kodakondsus on väidetavalt föderaliseeruvas Euroopas erakordselt aktuaalne teema. Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, kas ja millisel määral on nüüdisaegsed Euroopa Liidu riigid, sh Eesti, ilma jäänud õigusest teha otsustusi kodakondsusega seonduvates küsimustes. Teisisõnu uuriti, kas riikide vaba otsustusruum selles valdkonnas, mida traditsiooniliselt riiklusega seostatakse, on säilinud, ahenenud või sootuks kadunud. Selle eesmärgi saavutamiseks vaadeldi neid piiranguid, mida riikide otsustusõigusele asetavad erinevad avaliku õiguse ”kihid”, s.o klassikaline rahvusvaheline õigus, regionaalne ehk Euroopa Nõukogu kujundatud õigus ning riigiülene ehk Euroopa Liidu õigus. Doktoritöö tulemusel selgus, et kui veel 2008. aastal oli võimalik järeldada, et kodakondsuse instituut kujutab endast riikliku suveräänsuse n-ö viimast kantsi ehk valdkonda, kus riigivälise õiguse mõju riigisisesele õigusele on pigem tagasihoidlik, siis vahepealsed arengud annavad põhjust sellest väitest taganeda. Nii on nüüdisaegsed Euroopa Liidu liikmesriigid oma kodakondsuse alastes valikutes aina kasvaval määral seotud nende piirangutega, mida neile asetavad rahvusvahelised inimõiguste kaitse organid, Euroopa inimõiguste konventsiooni kontrolliorgan Euroopa Inimõiguste Kohus ning – ja ennekõike – Euroopa Liidu õiguskorra valvur Euroopa Kohus. Muuhulgas jõuti järeldusele, et lisaks otsesele viisile ehk piirangute kaudu, mida riigiväline õigus riigisiseste kodakondsusreeglite kujundamisele asetab, on riigi otsustusruumi ahenemine toimunud ka kaudselt, s.o erisuste kaotamise teel riigikodanike ja välismaalaste, ennekõike riigi pikaajaliste elanike staatuse vahel. Seda kodakondsusküsimuse aspekti on töö autori hinnangul seni alahinnatud. Iseäranis kehtib doktoritöös püstitatud hüpotees riigi otsustusruumi ahenemisest Euroopa Liidu kontekstis. Veelgi enam – autori arvates annavad Euroopa Kohtu aastatel 2010-2012 kodakondsuse valdkonnas tehtud otsused põhjust järeldada, et vähemasti kodakondsuse küsimuses seisab Euroopa Liit kindlal Euroopa föderaliseerimiskursil. Töös analüüsitud arenguid tuleks seetõttu euroopastumise üle peetavates aruteludes tõsiselt arvestada.