Sirvi Autor "Abel, Maiken" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kaitsemehhanismid reostunud elupaigas Purtse jõe hariliku trullingu (Barbatula barbatula) näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Abel, Maiken; Sepp. Tuul. juhendaja; Eriksson, Jon Andres, juhendaja; Meitern, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antud töö eesmärk on anda ülevaade reostunud elupaikades elutsevate elusorganismide kaitsemehhanismidest ning võimalikest kohastumustest. Töö eksperimentaalosas kasutati loodusliku eksperimendina ära Purtse jõe tugev reostustase alamjooksul. Kontrollpopulatsioonina oli kaasatud puhtama Kunda jõe alamjooksu populatsioon. Kaitsemehhanismide markeritena kasutati antioksüdant glutatiooni kontsentratsiooni maksas, tsütokroom P450 perekonna (CYP1A) ensüümide aktiivsust ning erinevusi geeniekspressioonis. Tulemustest ilmnes, et reostunud Purtse jõe alamjooksu populatsioonil on kõrgem antioksüdant glutatiooni kontsentratsioon. CYP1A ensüümide aktiivsused on kõrgemad puhta Kunda jõe kontrollpopulatsioonis. Geeniekspressiooni tulemused näitasid, et reostus mõjutab üldisemalt geene mis on seotud põletikuliste protsessidega, transkriptsiooni regulatsiooniga, kaasasündinud immuunsüsteemiga, raua homöostaasiga, oksüdatiivse stressiga, lipiidide biosünteesiga ning DNA ja kudede kahjustustega.
Reostunud elupaikadega seotud biokeemilised kaitsemehhanismid elusorganismidel: kohastumused, plastilised vastused ja nendega seotud lõivsuhted
(Tartu Ülikool, 2020) Abel, Maiken; Sepp, Tuul, juhendaja; Baines, Ciara, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade reostunud elupaikades elavate elusorganismide võimekusest kohaneda ja kohastuda reostunud elukeskkonnaga. Töö eksperimentaalosas hinnatakse reostunud Purtse jões ja puhtamas Kunda jões elava hariliku trullingu (Barbatula barbatula) seisundit ning võimalikke kaitsekohastumusi ja kaitsekohastumuste hinda. Kaitsemehhanismide uurimiseks kasutati maksa glutatiooni kontsentratsiooni. Tulemustest ilmnes, et reostunud jõe kalade maksades ei esinenud kõrgemat glutatiooni kontsentratsiooni, kuid reostunud jõe kaladel oli suurem maks. Kehapikkuses, massis ja konditsioonis olulist erinevust kalade vahel ei leitud. Sugude võrdluses selgus, et isastel isenditel on kõrgem glutatiooni tase maksas kui emastel isenditel