Sirvi Autor "Abram, Kristi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Multicomponent biomarker approach improves the accuracy of diagnostic biomarkers for psoriasis vulgaris
(2019-10-14) Reimann, Ene; Lättekivi, Freddy; Keermann, Maris; Abram, Kristi; Kõks, Sulev; Kingo, Külli; Fazeli, Alireza
Accurate biomarker-based diagnosis of psoriasis vulgaris has remained a challenge; no reliable disease-specific biomarkers have yet been identified. There are several different chronic inflammatory skin diseases that can present similar clinical and dermoscopy features to psoriasis vulgaris, making accurate diagnosis more difficult. Both literature-based and data-driven selection of biomarker was conducted to select candidates for a multicomponent biomarker for psoriasis vulgaris. Support vector machine-based classification models were trained using gene expression data from locally recruited patients and validated on 7 public datasets, which included gene expression data of other inflammatory skin diseases in addition to psoriasis vulgaris. The resulting accuracy of the best classification model based on the expression levels of 4 genes (IL36G, CCL27, NOS2 and C10orf99) was 96.4%, outperforming classification based on other marker gene combinations, which were more affected by variability in gene expression profiles between different datasets and patient groups. This approach has the potential to fill the void of clinically applicable diagnostic biomarkers for psoriasis vulgaris and other inflammatory skin diseases.
Nahahaigused
(Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015) Kaur, Sirje, toimetaja
The prevalence and risk factors of rosacea. Subjective disease perception of rosacea patients
(2010-08-24) Abram, Kristi
Rosaatsea on punetuse ja vistrikega kulgev krooniline näonaha haigus. Käesoleva töö eesmärkideks oli leida rosaatsea levimus Eesti üldrahvastikus, haiguse riskitegurid ning hinnata patsientide subjektiivset haigustunnetust sõltuvalt nende haiguskäitumisest. Uurimisgrupi moodustasid 348 juhuslikult valitud 30-77 aastast isikut üldrahvastiku hulgast ning 92 järjestikust rosaatsea tõttu dermatoloogile pöördunud patsienti vanuses 30-81 aastat. Rosaatsea sümptomite hindamiseks kasutati NRSEC (National Rosacea Society Expert Committee) diagnoosikriteeriume. Riskitegureid hinnati uuritavate poolt täidetud küsimustike alusel ja H. pylori antikehade võrdlemisel vereproovides. Depressiivsete sümptomite hindamiseks kasutati enesehinnangulist meelolu skaalat (EMS) ja subjektiivse haigustunnetuse hindamiseks visuaal-analoog-skaalat (VAS). Töö tulemused näitasid, et rosaatsea levimus Eestis ≥30-aastaste isikute hulgas on 22%, mis on kõrgem, kui senini arvatud. Rosaatsea riskiteguriteks on perekondlik eelsoodumus, päikesetundlik nahatüüp ja vanem iga. Rosaatsea raskemate vormide kujunemist soodustavad töötamine välitingimustes ning suitsetamine minevikus. Rosaatsea seos H. pylori infektsiooniga kinnitust ei leidnud. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus ei ole seotud haiguse raskusastmega. Subjektiivselt kõrgem haigustunnetus esineb naistel ja raviasutusse pöördunud isikutel. Depressiivseid sümptome esineb sagedamini kõrgema subjektiivse haigustunnetusega patsientide hulgas.