Browsing by Author "Adov, Liina"

Now showing 1 - 5 of 5

Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Hariduse rahulolu mõõtmine: kontseptsioon, mõõtevahendi kirjeldus ja küsimustikud
(TÜ rakendusuuringute keskus RAKE, 2016) Lukk, Marika; Sammul, Marek; Tamm, Anni; Leijen, Äli; Adov, Liina; Aksen, Merli; Themas, Aivi
Koostatud hariduse rahulolu mõõtmise pakett on mõeldud laiahaardeliseks Eesti haridussüsteemi rahulolu mõõtmiseks, hõlmates kõiki seotud osapooli (õpilased, õpetajad, lapsevanemad, vilistlased, tööandjad) ja haridusastmeid (alusharidus, põhikool, gümnaasium, kõrg- ja kutseõppeasutused, täiskasvanuharidus). Materjal koosneb kolmest uuringuaruandest: teoreetiline üldise kontseptsiooni ja vahendite kirjeldus, rahulolu mõõtevahendite rakendamise kirjeldus erinevates sihtrühmades ning rahulolu mõõtmise küsimustikud kõigi sihtrühmade jaoks.
Koolikeskkonna mõju õpilase enesekohastele hoiakutele. Teadus-, eliit- ja tavakooli õpilaste enesetõhususe ja enesehinnangu võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012-03-06) Adov, Liina; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main aim of this study was to find out if it is possible to discover big-fish-little-pond (BFLP) effect about the students’ general and academic self-esteem and self-efficacy beliefs without comparing students on their academic performance. I compared students who study in academically selective highschools, non-selective highschools and who attend Tartu University’s Scienceschool (Tartu Ülikooli Teaduskool). Also I paid attention to gender differences in self-cognitions and in BFLP. The questionnaire was presented to students in an electronic form through the TÜPH. Self-cognitions where measured with the Estonian version of Rosenberg Self-esteem Scale (Pullmann & Allik, 2000), academic self-efficacy (Üpraus, 2009) and perceived self-efficacy scale (Rimm & Jerusalem, 1988). The results showed that the scienceschool students had on average the highest self-image and academically selective school students the lowest. In the case of selective and non-selective schools the BFLP effect was evident for general self-efficacy and self-esteem. Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.
Predicting teachers’ and students’ reported mobile device use in STEM education: the role of behavioural intention and attitudes
(2022-01-12) Adov, Liina; Pedaste, Margus, juhendaja; Leijen, Äli, juhendaja; Rannikmäe, Miia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Uuringud on näidanud, et nutiseadmete kasutamisel hariduses on potentsiaal toetada nii õpilaste õppeedukust, motivatsiooni, uute oskuste omandamist kui ka koostöö- ja eneseregulatsioonioskust. Kuigi tehnoloogia kättesaadavus on tugevas kasvutrendis, on tehnoloogia kasutamine hariduslikel eesmärkidel väljaspool distantsõpet jäänud madalale või mõõdukale tasemele. Seega ei taga tehnoloogia olemasolu veel selle kasutamist hariduslikel eesmärkidel. Uuringud on näidanud, et tehnoloogia kasutamine on tugevasti mõjutatud hoiakutest. Käitumise prognoosimisel tuuakse eraldi esile käitumiskavatsust (inimese valmisolekut teatud viisil käituda) kui n-ö vahesammu hoiakute ja käitumise vahel. Eeltoodut arvestades on doktoritöö eesmärk mõista hoiakute ja käitumiskavatsuse seost õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutuse prognoosimisel STEM-hariduse kontekstis. Andmeid koguti esimeses etapis küsimustike kaudu nii õpetajatelt kui ka õpilastelt ning teises etapis tehti õpetajatega intervjuud, et mõista nende kogemusi nutiseadmete ja laiemalt tehnoloogia vahendusel õpetamisega COVID-19-st tingitud eriolukorra algul. Tulemused näitavad, et nii õpilaste kui ka õpetajate seas prognoosivad hoiakud otseselt nutiseadmete kasutamist, mis viitab asjaolule, et hoiakud ei prognoosi üksnes kavatsust tehnoloogiat kasutada, vaid panustavad ka mõistmisse, kas ja millal viib kavatsus käitumiseni. Kokkuvõttes, doktoritöö tulemused osutavad, et sotsiaalse toe olemasolu, usk, et nutiseadmete kasutamisega tullakse toime, ja hinnang nutiseadmete kasulikkusele aitavad prognoosida nii õpilaste kui ka õpetajate käitumist, kusjuures sotsiaalse toe olemasolu paistab olevat olulisem õpetajate hulgas. Kui uuringu esimeses etapis hinnati käitumist nutiseadmete kasutuse sageduse alusel, siis intervjuude tulemused tõid esile vajaduse hinnata peale sageduse ka nutiseadmete kasutuse omapära. Nimelt ilmneb, et kuigi kõik õpetajad kasutasid tehnoloogiat igapäevaselt, siis kasutuse mitmekülgsus varieerus ning võis märgata kasutuse seoseid õpetajate hoiakutega ja valmisolekuga tehnoloogiat kasutada. Tulemustest lähtudes on doktoritöös esitatud mitmeid soovitusi nii nutiseadmete kasutuse uurijatele kui ka praktikutele, kes otsivad võimalusi toetada õpetajate ja õpilaste nutiseadmekasutust hariduslikel eesmärkidel.
Üliõpilaste enesekohaste hoiakute muutus esimese õppeaasta jooksul: tiigi efekt eesti kõrgkoolide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Adov, Liina; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu eesmärgiks käesoleva tööga oli selgusele jõuda, kas kõrgkooli keskkond on seotud üliõpilaste enesekohaste hoiakutega ehk kas tiigi efekt esineb kõrgkoolide näitel. Tiigi efekti kohaselt on sama võimekate õpilaste akadeemilised enesekohased hoiakud madalamad nõudlikumas koolikeskkonnas võrrelduna tavakeskonnas õppivate kaaslastega (Marsh, 1987). Varasemad samateemalised tööd on näidanud üliõpilaste enesekohaste hoiakute erinevust ka kõrgkooliti (Täht, Adov, Mägi, & Must, 2013). Käesolevas töös võrdlesin erinevusi üliõpilaste enesekohastes hoiakutes nii läbilõikelisel kui ka longituudsel põhimõttel. Lisaks varasemale akadeemilisele edukusele arvestasin osalejate isiksuseomaduste võimalikku mõju tiigi efekti avaldumisele. Käesoleva töö tulemused kinnitavad tiigi efekti esinemist Eesti kõrgkoolide üliõpilaste näitel. Tiigi efekti esinemine isiksuseomadusi (suurt viisikut) kontrolli all hoides annab alust arvata, et tegemist on kõrgkooli keskkonnast tuleneva mõjutusega. Oluline on arvestada, et vaadates tiigi efektile omaseid erinevusi enesekohastes hoiakutes vaid läbilõikeliselt, võivad jääda olulised muutused tähelepanuta. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasiarendused.