Sirvi Autor "Agan, Ahto" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Interactions between invasive pathogens and resident mycobiome in the foliage of trees
    (2023-03-07) Agan, Ahto; Drenkhan, Rein, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Kliimamuutuste ja ulatusliku globaalse kaubanduse tagajärjel on Euroopas üha enam probleeme invasiivsete haigustekitajatega. Invasiivsetest seenhaigustest olulisimat kahju on põhjustanud saaresurma tekitav Hymenoscyphus fraxineus, kes on Kaug-Ida päritolu ja oma looduslikus levilas mandžuuria saarel (Fraxineus mandshurica) tagasihoidlik lehtede patogeen. Euroopas on aga seen ohtlik, vaid 5% siinsetest puudest on haigusele resistentsed. Doktoritöös selgus, et H. fraxineus osakaal saare lehtedes muutub kogu kasvuperioodi jooksul ja on suurim kasvuperioodi lõpus sügisel, kui saarelehtede kaitsevõime on madal. Euroopas samuti saare lehtedel elav lagundajaseen Hymenoscyphus albidus on ohutu saare lehtedele, kuid selle liigi arvukus on agressiivse võõrliigi H. fraxineus tõttu vähenenud. Siiski selgus, et ka H. albidus on võimeline sügisel kahjustama saare lehti. Olulise tulemusena leiti invasiivset seenpatogeeni H. Fraxineus 1978. ja 1992. aasta Tallinna botaanikaaia võõramaiste saareliikide herbaareksemplaridelt, mis näitab, et liik oli Euroopas olemas vähemalt 14 aastat enne oluliste kahjustuste ilmnemist Poolas ja Leedus ning 19 aastat enne seene senist esmaleidu Eestis. Erinevate seenpatogeenid kahjustavad ka harilikku mändi (Pinus sylvestris). Olulisemateks männiokkas elavateks haigustekitajateks on punavöötaudi tekitaja (Dothistroma septosporum) ja männi-pudetõve tekitaja (Lophodermium seditiosum). Uurides selgus, et punavöötaudi tekitaja osakaal on suurim suvel võrreldes kevadel ja sügisel kogutud okastega. See kinnitab, et liigi eosed levivad alates kevadest ja tõrjuda saab haigustekitajat ennetavalt samuti alates kevadest. Männi-pudetõbe esines okastes vähe, kuna polnud liigi puhanguaastat. Kumbki patogeen seente liigirikkust okastes oluliselt ei mõjutanud, kuid üllatuslikult mõjutas okkal elav seen Lophodermium conigenum okastes elavate seente liigirikkust. Seose olulisus männiokaste seeneelustikus vajab edasisi uuringuid. Doktoritöö tulemused kinnitavad, et erinevate haigustekitajate tõrjel ning seire metoodikate arendamisel tuleb arvestada liigi bioloogiast tulenevate eripäradega.