Sirvi Autor "Aidla, Anne" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Eesti teadus- ja arendusasutuste juhtimismustrid
(2014) Reino, Anne; Jaakson, Krista; Kase, Kaisa; Kivipõld, Kurmet; Orav, Piret; Aidla, Anne; Türk, Kulno; Ahonen, Maret
Antud uuringu eesmärgiks on esitada ülevaade ülikoolide juhtimismustritest, juhtimise võimalustest ning väljakutsetest teaduskirjanduse ja empiiriliste uuringute põhjal. Juhtimismustrite uurimise initsieeris Tartu Ülikool ning seetõttu kajastab nii probleemide fookus kui ka empiiriline materjal valdavalt Tartu Ülikooli ja selle allüksuste juhtimist, kuid võimalusel on võrdluseks kaasatud ka teisi Eestis tegutsevaid ülikoole. Raporti esimeses peatükis keskendutakse strateegia formuleerimise etapil lahendamist vajavatele küsimustele ning teises vaadeldakse konkreetsemaid juhtimisteemasid, mis tulenevad strateegia elluviimisest operatiivsel tasandil. Seejuures on lähtutud üldiselt- üksikule lähenemist ning alapeatükk 2.4 integreerib nii organisatsiooni, meeskonna kui ka indiviidi tasandid.
Õppejõud ja üliõpilane: Rollikäsitluse vaade
(Tartu Ülikool, 2014) Vadi, Maaja; Reino, Anne; Aidla, Anne
Üliõpilased ja õppejõud- need on pika ajalooga rollid, mis kõrgkoolide ning ühiskonna kui terviku arengu tõttu on pidevas teisenemises ühelt poolt; teiselt poolt, neis on midagi aegade jooksul olemuslikult muutumatut. Kui üliõpilane alustab oma õpinguid või õppejõud oma tööd, siis peavad nad mõlemad looma kujutluse miks, mida ja kuidas nad teevad ning seejuures arvestama vastandrolli ootusi. Selles protsessis on väga põimuvad indiviidi, organisatsiooni ja ühiskonna tavad ning arusaamad ja seda võib pidada keerukaks, mistõttu pole osapoolte vahelised pinged haruldased. Käesolev uurimus seab eesmärgiks välja selgitada millised on õppejõudude ja üliõpilaste rolliootused ning rollikujutlused, et nende alusel teha ettepanekuid kuidas rollide ebaselgusest tulenevat suhete pingelisust vähendada.
The impact of individual and organisational factors on academic performance in Estonian general educational schools
(2009-05-13T11:00:42Z) Aidla, Anne
The success of schools is often measured in terms of their academic performance. The national examination results are an important indicator of school academic performance in Estonia. However, an overemphasis on ranking schools based on the national examination results and training pupils to achieve good results in these exams has caused dissatisfaction among many members of society. This encourages finding additional ways to improve school academic performance. Therefore, the aim of this dissertation was to find out how individual and organisational factors are related to academic performance in Estonian schools. This knowledge can help school administrations and other interested parties to develop strategies for improving school academic performance. In the theoretical part of the dissertation a framework was created that connects organisational level phenomena (organisational culture and organisational performance) with individual level phenomena (personality traits of organisational members and attitudes of leaders). The empirical analysis showed that the organisational culture of the school and the attitudes of the school administration are related to school academic performance, but this relationship depends on the size and location of schools. Additionally, the results indicate that the attitudes of the school administration and the personality of school members may indirectly contribute to academic performance in schools mediated through organisational culture, but these relationships also depend on the size and location of schools. The study showed that it is not always necessary to over-concentrate on practicing for exams and tests in order to achieve better academic performance in schools. Instead, considering the personality traits of school members, the attitudes of school administrations and the specifics of organisational culture may open up new perspectives for improving academic performance in schools. Although the study was conducted using the example of Estonian schools, the results may be generalized for schools in other countries and other types of organisations. Hence, in the author’s opinion, the performance of organisations may be increased by considering the individuality of organisational members and also the specifics of organisational culture. Üldhariduskoolide edukust hinnatakse sageli nende õpisoorituse (ingl k academic performance) järgi. Üheks olulisemaks kooli õpisoorituse näitajaks Eestis on riigieksamitulemused. Samas on koolide riigieksamitulemuste põhjal pingeridadesse järjestamine ning liigne keskendumine riigieksamiteks harjutamisele põhjustanud paljude ühiskonnaliikmete hulgas rahulolematust. Seetõttu on mõistlik leida täiendavaid võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas individuaalsed ja organisatsioonilised tegurid on seotud õpisooritusega Eesti koolides. See teadmus aitab koolijuhtidel ja teistel huvigruppidel kujundada strateegiaid koolide õpisoorituse tõstmiseks. Doktoritöö teoreetilises osas loodi teoreetiline raamistik organisatsiooni tasandi (organisatsioonikultuur ja organisatsiooni sooritus) ja indiviidi tasandi (koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused) nähtuste seostamiseks. Empiiriline uurimus näitas, et kooli organisatsioonikultuur ja koolijuhtide hoiakud on seotud kooli õpisooritusega, kuid see seos sõltub kooli suurusest ja asukohast. Lisaks on koolijuhtide hoiakud ja koolitöötajate isiksuseomadused seotud organisatsioonikultuuriga ning mõjutavad seetõttu kaudselt kooli õpisooritust, kuid ka see seos on sõltuvuses kooli suurusest ja asukohast. Doktoritöö tulemused näitavad, et koolide kõrgema õpisoorituseni jõudmiseks ei ole tarvis liigselt keskenduda vaid eksamiteks ja testideks harjutamisele. Selle asemel tuleks arvesse võtta koolitöötajate isiksuseomaduste eripärasid, kujundada koolijuhtide hoiakuid ning organisatsioonikultuuri. Nimetatud valdkondade arendamine avab autori arvates uusi, seni kasutamata võimalusi koolide õpisoorituse edendamiseks. Kuigi uurimus viidi läbi Eesti koolide näitel, võivad saadud tulemused kehtida ka teiste riikide koolides ning võimalik, et ka teist tüüpi organisatsioonides. Autori arvates on seega võimalik organisatsioonide sooritust suurendada võttes arvesse organisatsioonikultuuri eripärasid ning organisatsiooniliikmete individuaalseid omadusi.
Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrghariduses
(2011) Mägi, Eve; Aidla, Anne; Reino, Anne; Jaakson, Krista; Kirss, Laura
Lähtudes Eesti üliõpilaskonnas seas levinud ulatuslikust töötamisest (51% täisajaga õppivatest üliõpilastest töötab viimase üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu andmetel täiskoormusega) ning selle otsesest mõjust ning seosest kõrghariduse kvaliteedi ja kõrgharidusele kulutavate ressursside efektiivse kasutamisega, on projekti eesmärgiks saada süvendatud teadmisi täiskoormusega üliõpilaste täiskoormusega töötamise mustrite ja motivatsiooni kohta. Üliõpilaste sügavam töötamise põhjuste analüüs on oluline nii kõrghariduse sisulise kvaliteedi kui ka ressursside otstarbekama kasutamise edendamise aspektist, samuti on oluliseks sisendiks kõrghariduspoliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks (paindlikum õpingute ja töötamise ühitamise võimaldamine, kõrghariduse sisulised nõudmised jne).