Sirvi Autor "Ainsaar, Mare, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 30

Arenenud riikide klassifitseerimine riikliku perepoliitika alusel aastal 2002
(2006) Riisalu, Helina; Ainsaar, Mare, juhendaja
Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuste teemadel Eestis aastatel 2009-2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel
(Tartu Ülikool, 2014) Aasna, Maarja-Liisa; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureuse töö teemaks oli „Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuse teemadel Eestis aastatel 2009 - 2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel“. Töö eesmärgiks oli uurida lastetoetuste ja vanemapuhkuste alast diskussiooni Eesti perepoliitikas aastatel 2009 - 2013. Lastetoetuste teemat kajastati meedias 12 korral ning vanemapuhkuse teemat 18 korral. Seega on mõlemad meetmed olulised. Eeldasin, et kajastuste arv näitab kaudselt ka teema olulisust erinevatel aastatel. Perioodil 2009-2013 võtsid aktiivsemalt sõna lastetoetuste ning vanemapuhkuste teemadel enam ajakirjanikud ning Riigikogu Liikmed. Aastatel 2009 – 2013 kirjuti lastetoetuste tõusust, et kolmekordistada lapsetoetust, reformida lastetoetuste maksmist. 2013.aastal muutusid lastetoetuste määrad. Rohkem kajastati lastetoetuste jaotust nii sünnijärjekorra järgi toetuse maksmisest kui ka laste arvu pealt maksmisest. Perioodil 2009 - 2013 ei kajastatud kolmes suuremas Eesti päevalehes lastetoetuste maksmist vanuse järgi ning vanemate sissetulekust sõltuvat lastetoetuse maksmist. Vanemahüvitise teemadel, seisid aktiivsemad kirjutajad vanemapuhkuse perioodi maksmise pikendamise, aga ka vanemahüvitise kärpe eest. Seisti ka selle eest, et vanemahüvitise süsteem paindlikumaks muuta eest, vanemahüvitise maksmine arstliku kontrolliga seostada ning vanemahüvitise piirmäär kaotada. Nii nagu lastetoetuste teema puhul, ei toimunud suuri muutusi ka vanemahüvitise teemal, välja arvatud 2013. aastal tehtud seaduse muudatus, mille kohaselt vanemahüvitis ei piira töötamist.
Eesti eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas osalemise toetamise rehabilitatsiooniprogrammi hindamine
(Tartu Ülikool, 2021) Padrik, Liina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti elanikkonna hoiakud pagulaste suhtes ja seda mõjutavad individuaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses
(Tartu Ülikool, 2018) Suija, Heleene; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli leida vastuseid kahele uurimisküsimusele, mis puudutavad tegureid, mis mõjutavad Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soove ning võimalikke erinevusi nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015) ning Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome (Themas jt, 2015) viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Analüüsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mõjutavad nende vanus, nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas üldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures kolme või enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas või kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme või enamat last sooviti aga seda vähem, mida vanemad olid vastajad või mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme või enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga. Nii meeste kui naiste laste saamise soove mõjutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades – meeste puhul on kolme või enamat last võrreldes ühe-kahe lapsega suurem tõenäosus soovida nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku läinud või lesk), kuid naiste puhul nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mõjutasid tööga seotud tegurite faktor, ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme või enamat last sooviti aga vähem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove mõjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning vähem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme või enama lapse saamise soov oli seotud ka nende õdede-vendade arvuga, samas tuleb tähelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis puudus küsimus õdede-vendade arvu kohta, mistõttu meeste tulemused pole selles osas naiste omadega võrreldavad. Üheks valdkonnaks, mida antud lõputöö ei käsitlenud, on nende inimeste analüüsimine, kes ei soovinud endale mitte ühtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad väärivad kindlasti lähemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste uuringute raames ka sellega tegelemise ette võtab.
Eesti vanemapuhkuste kasutamisel ilmnenud probleeme
(Tartu Ülikool, 2024) Roosileht, Triinu; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti, Rootsi ja Tšehhi elanikkonna hoiakud varjupaigapoliitika suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu (2014) andmetel
(Tartu Ülikool, 2017) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ethnic identity and acculturation among binational Estonian-foreign families and individuals
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-11-17) Ceballos Rodríguez, Gabriel Alberto; Ainsaar, Mare, juhendaja; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimase paarikümne aasta jooksul on kaherahvuseliste paaride, perekondade ja inimeste arv olnud mitmes Euroopa riigis tõusuteel. Eesti on huvitav paik, kus uurida kaherahvuselisi inimesi ja nende perekondi, sest nad ei ole mitte üksnes jäänud teiste vähemusrühmade varju, vaid ka segarahvuselisuse uurimisel on rõhk olnud peamiselt paaridel ja üksikisikutel, kellel on ühelt poolt eesti- ja teiselt poolt venekeelne taust. Selles uurimuses pööratakse tähelepanu neile kaherahvuselistele eesti ja välispäritolu inimestele ning perekondadele, kes ei ole eesti- ja venekeelt rääkivad. Töö eesmärk on uurida viise, kuidas kaherahvuselised eesti ja välispäritolu inimesed ning nende perekonnad suhestuvad rahvusliku identiteedi ja kultuurilise kohanemise mõistetega. Uurimistöös kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivsetest uuringutest selgub, et Eestis mõjutavad kaherahvuseliste inimeste arvu reeglipärad, mis on iseloomulikud kahe peamise rahvusrühma ehk etniliste eestlaste enamuse ja suure venekeelse vähemuse vahelisele dünaamikale. Siiski tundub, et muust kahest rahvusest inimestel on rahvusliku identiteedi ja lõimumisega aina keerulisem ja vähem lineaarne side, mis eristab neid teistest rahvusrühmadest. Kvalitatiivsed intervjuud 40 lapsevanemaga, kelle lapsed on kahest rahvusest, näitasid kolme mehhanismi, mis on tingitud vanemate rahvusliku identiteedi tugevnemisest pärast lapsevanemaks saamist. Lisaks mõjutab väärtust, mille küsitletud omistasid rahvuslikule identiteedile, veel üks tegur, mida kutsutakse identiteedi keerukuseks ja mis seostub identiteedi paljude vormidega, mille abil lapsevanemad kirjeldavad iga tuvastatud rahvusrühma alusel oma laste rahvuslikku identiteeti – näiteks „põhiliselt eestlane“, „pooleldi eestlane“, „maailmakodanik“. Kokkuvõtvalt, selle väitekirja eesmärk on juhtida tähelepanu Eesti ühiskonnas kaherahvuselistele peredele ja inimestele, kes ei ole eesti- ja vene keelt rääkivad ning panustada kaherahvuseliste inimeste ja perekondade globaalsesse uurimisse.
Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise hindamismetoodika analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Liblik, Alice; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Euroopa riikide perepoliitikate võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Mändmets, Liis; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Finantsettevõtte panus sotsiaalselt vastutustundlikkesse tegevustesse
(Tartu Ülikool, 2025) Kivisikk, Pilleriin; Ainsaar, Mare, juhendaja; Pakk, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Swedbanki motivatsiooni ja tegevusloogikat sotsiaalselt vastutustundlike projektide elluviimisel aastatel 2020–2024. Uuring tugines kvalitatiivsetele intervjuudele Swedbanki ESV- ja partnerlussuhetega tegelevate ekspertidega ning panga aastaaruannetes ja teistes avalikes allikates kajastatud andmetele. Töö keskne uurimisküsimus oli: milline on Swedbanki motivatsioon sotsiaalselt vastutustundlike projektidega tegelemiseks? Analüüs näitas, et Swedbanki sotsiaalne vastutustundlikkus on seotud strateegilise juhtimise, organisatsioonikultuuri ja väärtuspõhiste praktikatega. Sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtted on lõimitud juhtimise, personalipoliitika ja koostöösuhete kujundamisse. Intervjuud näitasid, et neid tegevusi ei käsitleta juhusliku või lisanduva panusena, vaid kui osa läbimõeldud ja süsteemsest lähenemisest. Empiirilises osas vaadeldi viit fookusvaldkonda: haridus, ettevõtlikkus, mitmekesisus ja kaasatus, jätkusuutlik ühiskond ning sport. Hariduses ilmnes ulatuslik partnerlus haridusasutustega ning töötajate osalus külalisõppe ja mentorluse kaudu. Ettevõtlikkuse toetamise näideteks olid osalus Prototroni, sTARTUp Day, ESG-koolituste ja naisettevõtluse arendamise programmides. Mitmekesisuse puhul tõusid esile praktilised sammud, nagu ligipääsetavuse parandamine ja vaimse heaolu toetamine. Jätkusuutliku ühiskonna raames toodi esile koostööalgatusi, mis soodustavad vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku osalust. Spordi toetamisel ilmnesid partnerlussuhted, mis keskenduvad noorte kaasamisele ja tervise edendamisele. Swedbanki ESG- ja aastaaruannetes kasutatakse sagedamini terminit „sotsiaalne jätkusuutlikkus“, mis viitab sellele, et vastutustundlikkus ei ole käsitletav kui pelgalt vabatahtlik või lisanduv tegevus, vaid osa organisatsiooni laiema mõjuraamistiku ja kestlikkuse strateegiast. Töö tulemused näitavad, et Swedbanki lähenemine sotsiaalsele vastutusele järgib rahvusvahelisi standardeid ja akadeemilisi käsitlusi, olles samas kohandatud Eesti oludele. Kokkuvõttes võib järeldada, et Swedbank ei tegutse üksnes finantsteenuste pakkujana, vaid ka sotsiaalsete muutuste suunajana, kelle roll hariduse, ettevõtlikkuse, mitmekesisuse ja kestliku arengu toetajana on Eesti ühiskonnas järjest olulisem.
Immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu perestruktuurist lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Inimeste hinnangud eluga rahulolule on mõjutatud erinevatest asjaoludest. Subjektiivne eluga rahulolu moodustub erinevate eluvaldkondade rahulolust, näiteks rahulolust perekonnaelus, isikute vahelistes suhetest, tervisest, enda potentsiaali rakendamisest, majanduslikust olukorrast (Campell 1981). Inimesed hindavad tihti õnnelikkust ja rahulolu võrreldes mingi kujuteldava standardiga või teiste inimestega, mis omandatakse teisi jälgides või võrreldes iseenda hetkesituatsiooni varasemaga. Kui selle tulemusena leitakse, et ollakse teistest jõukam, ilusam, populaarsem, siis on alus suhteliseks rahuloluks (Kidron 2007), sellisest seisukohast lähtus ka antud töö. Käesolevas töös võrreldi immigrantide ja riigis sündinute heaolu lähtuvalt perestruktuurist ja majanduslikust olukorrast. Analüüsi tulemusena selgus, et immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu on oluliselt erinev ja see erinevus tuleneb eelkõige sellest, et immigrantidel ja põliselanikel on erinev majanduslik toimetulek. Varasemates immigrantidega seotud uuringutes on palju tähelepanu pööratud sellele, millest majanduslikud erinevused on tingitud. Peamiselt on leitud, et immigrantide madalam sissetulek sõltub eelkõige riigikeele oskamisest (Lepik 2010; Lindermann ja Vöörmann 2010), mille mitteoskamine piirab oluliselt võimalusi osaleda aktiivselt tööturul ja pääseda ligi tasuvamatele töökohtadele. Samuti on leitud, et sissetulek on oluliselt madalam neil, kellel puudub Eesti kodakondsus (Kasearu ja Trumm 2008). Laste olemasolu suurendab eluga rahulolu, kuid vähe. Sama kehtib ka partneriga kooselu kohta. Kui partneriga koos ei elata, siis vähenevad rahulolu hinnangud vähesel määral.
Immigrantide kohalike kommunikatsioonikanalite loomist soodustavad ja raskendavad asjaolud Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Ernits, Hanna; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Koduste ja töötavate naiste üldoskused Eestis ja Rootsis PIAAC andmetel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Rebas, Angela; Ainsaar, Mare, juhendaja
Magistritöö eesmärk on analüüsida koduste ja töötavate Eesti ning Rootsi naiste üldoskuste erinevusi, tuua välja oskuste võimalikud mõjutajad ja pakkuda välja lahendusi. Oskuste analüüsi taustateooriateks on inimkapitali ja elukestva õppe teooriad. Eesmärgini jõudmiseks analüüsitakse seni kõige ulatuslikuma täiskasvanute üldoskuste uuringu PIAAC andmeid. PIAAC uuring viidi läbi 24-s riigis üle maailma eesmärgiga teha paremaid poliitikaotsuseid. Magistritöös on põhiprobleemiks seatud naiste üldoskuste vähenemine tööturult eemal olles. Naised on analüüsitavaks sihtrühmaks, sest nemad jäävad enam tööturult eemale kui mehed. Koduseks jäädakse peamiselt perekondlikel põhjustel. Magistritöö uurimus on kvantitatiivne. Kasutatakse lineaarset regressioonanalüüsi, et tuua välja olulisimad üldoskuste mõjutajad. Lisaks on tehtud lihtvõrlused iga üldoskuse kohta 9 naise tausta iseloomustava tunnusega, et täpsemalt uurida mõjutajaid Eesti ja Rootsi naistel erinevate hõiverühmade vahel. Analüüsist selgub, et Eesti naiste oskused on erinevate hõiverühmade vahel suhteliselt sarnased. Rootsi naistel on tulemuste vahed töötavate ja koduste naiste võrdluses palju suuremad. Tulemused näitavad, et lisaks hõivele on oluline silmas pidada erinevaid eluloolisi tunnuseid, näiteks päritolu või haridus, mis võivad oskusi rohkem mõjutada. Seetõttu on oluline tähelepanu pöörata naistele, kellel on madalam haridus ja kes on mujal sündinud. Töötavate naiste oskuste võrdlus on oluline teema edasiseks uurimiseks, eriti just soolise palgalõhe ning naiste vähese kõrgemate positsioonide hõivamise tõttu. Ka koduste ja töötavate naiste võrdluses saab PIAAC uuringu andmeid kasutada edasiseks uurimiseks, sest taustaküsimustik on väga mahukas ja võimaldab võrdlusi erinevatest probleemipüstitustest, millest antud magistritöö on vaid üks lähenemine.
Lapsevanemate osalus lasteaiatasu katmisel Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Sõukand, Mona; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, millised tegurid mõjutavad, kui palju panustasid lapsevanemad 2014. aastal lasteaiatasude maksmisesse. Antud eesmärgi saavutamiseks kasutasin Mare Ainsaare ja Kadri Soo poolt 2015. aastal kogutud andmeid, mida kordineeriti Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt, et välja anda „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“, mille Sotsiaalministeerium oli tellinud. Tausttunnused sain Eesti Statistikaameti avalikust andmebaasist. Andmete analüüsimiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodi. Minu neljast hüpoteesist said kinnitust kaks:  rahvaarvu poolest suuremates kohalikes omavalitsustes peavad lapsevanemad maksma suurema osa lasteaiakoha kogukuludest;  linnades peavad lapsevanemad maksma suurem osa lasteaiakoha kogumaksumusest kui valdades. Kinnitust ei saanud hüpoteesid, et lasterohkemates omavalitsustes on lapsevanemate panus väiksem ja, et jõukamates omavalitsustes peavad lapsevanemad katma suurema osa lasteaiatasust. Töö tulemustest lähtuvalt soovitab autor edasi uurida lasteaiakoha kogumaksumuse seoseid kohalike omavalitsuste jõukuse ja vaesuse näitajatega, et paremini mõista, kas ja kuivõrd turujõud mõjutavad lasteaiakoha tasu kujunemist. Samuti soovib autor väga, et riigi tasemel uuritakse uuesti lasteaiatasude teemat, sest antud töös kasutatavad andmed on 2014. aasta kohta. Samuti on vahepeal toimunud suur haldusreform, mille tulemusel väga paljud vallad liideti kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt ning oleks väga põnev teada, milliseks kujunesid nende liitmiste tagajärjel lasteaiatasud.
Laste väärtus naiste jaoks Eestis ja Saksamaal
(Tartu Ülikool, 2014) Kesselmann, Liisa-Evi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Measuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-09) Maasing, Helina; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Viimastel aastatel on Euroopas kasvanud mure sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast. Ka Eestis on sisseränne suurenenud, mistõttu tõusetub küsimus: kas ja kus võiksid tekkida pinged kohalike ja sisserändajate vahel? Käesoleva doktoritöö eesmärk ei olnud konflikti ennustada, vaid hinnata ühiskondlikku haavatavust ehk seda, millistes piirkondades võivad sisserändega seotud sotsiaalsed pinged kergemini tekkida ja süveneda. Uurimistöö raames loodi indeks MICRI (ingl k measure of immigration-related conflict risk) – tööriist, mille abil mõõta sisserändega seotud konflikti riski riiklikul ja kohalikul tasandil. Indeks põhineb 17 teaduslikult valitud näitajal, mis hõlmavad nii objektiivseid tegureid (nt töötus, sisserände määr) kui ka subjektiivseid tegureid (nt tajutud ebaõiglus, usaldamatus institutsioonide vastu, negatiivsed hoiakud immigrantide suhtes). MICRI eripära on selle võime tuvastada piirkondlikke riske, mida paljud rahvusvahelised mõõdikud hinnata ei võimalda. Tulemused näitavad, et kuigi Eesti üldine sisserändega seotud konflikti risk on väike, pole see ühesugune kogu riigi ulatuses. Kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsusüksuses. Peamised riski suurendavad tegurid on vähene usaldus riiklike institutsioonide vastu, rahulolematus eluga, tajutud ebaõiglus, negatiivsed hoiakud ja stereotüübid immigrantide suhtes ning sisserändega seoses tajutav majanduslik oht. Lisaks toob MICRI esile, et Eestis ei tulene konflikti risk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid laiemast sotsiaalsest rahulolematusest. Immigratsioon võib toimida täiendava pinget suurendava tegurina. MICRI ei ole kristallkuul, vaid varajase hoiatuse süsteem, mis aitab mõista, kas pinnas on piisavalt kuiv, et tiku tõmbamisel mets süttiks. Seega aitab MICRI täita olulise tühimiku ennetuse, mitte tagajärgedega tegelemise tasandil. Kuigi MICRI on töötatud välja Eesti kontekstis, on seesama metoodika kohandatav ka teiste riikide puhul.
Meeste ja naiste poliitiline orientatsioon ning hinnangud perepoliitika vajalikkusele Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Rand, Reili; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud töö eesmärgiks oli saada teada, kuivõrd ühtivad Eesti inimeste toetus erakondadele, nende suhestumine vasak-parempoolsel skaalal ja hinnangud perepoliitika vajalikkusele. Aluseks võeti inimeste enda määratlus isiklike eelistuste osas vasak- ja parempoolsusel ning ideoloogiate kooskõla konkreetsete perepoliitiliste küsimuste puhul. Tulemustest selgus, et on inimeste erakondlik valik 2007. aasta valimistel lähtus suuresti isiklikust hinnangust positsioneerimisel vasak-parem skaalal. Töö autor oli hüpoteesi püstitades antud küsimuses küll skeptiline ning eeldas, et seos on pigem vähene, ent tulemused valiku tegemisel on aga statistiliselt tõenäolises seoses isikliku hinnanguga. Töö autori jaoks oli huvitav, et mees- ja naisvalijate perepoliitiliste tunnuste puhul esinesid suured erinevused. Üldiselt selgus, et naiste puhul esineb erakondliku valiku ning perepoliitilisi eelistusi kandvate tunnuste vahel oluliselt vähem korrelatsioone. Samuti selgus, et erakondade perepoliitilistes programmid on vasak-parempoolsuse skaalal väga erinevad. Üheski erakonna programmis ei täheldatud eraldi käsitluse all samasooliste partnerlusküsimusi, kuigi antud teema on oluline väärtuse edasiandja. Töö üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et analüüsis toetutakse 2007. aasta Riigikogu valimistele, seetõttu on järelduste tegemisel oluline silmas pidada, et seitse aastat on poliitikas pikk aeg ning antud perioodi jooksul on poliitilised jõud läbinud teatavad sisemised muutused. Üldiselt on välja toodud, et kõik Eesti erakonnad on muutunud parempoolsemateks aga perepoliitiliselt võib välja tuua ideoloogiliste hoiakute segunemist. Eraldi tasub siinkohal kindlasti välja tuua ka SDE ja IRLi (käesoleval aastal ka Reformierakonnal) esimeeste vahetumine võrdluses analüüsitava aastaga, mis on omakorda muutnud ka erakondade nägu. Töö autor leiab, et uuringut saaks edasi arendada ka teiste väärtuste ja seisukohtade alusel, mis aga eeldaks eraldi andmekogusid. Samuti oleks põnev antud teemat edasi uurida ka riikidevaheliselt ja seda ida- ja lääneriikide võrdluses, see tähendab, et kas esineb erinevusi postkommunistlike ning pika demokraatiaga riikide vahel.
Normid ja väärtused Eesti meeste laste saamise soovide mõjutajana
(Tartu Ülikool, 2015) Ojap, Joonas; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Õiglasest hüvede jaotamisest aru saamine immigrantide ja Eestis sündinud inimeste seas
(Tartu Ülikool, 2021) Teidearu, Hedi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut