Sirvi Autor "Alas, Reet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Les valeurs du conditionnel français et estonien. Une étude contrastive basée sur les textes traduits et comparables
(2012-10-09) Alas, Reet
Kui meil enestel poleks vigu, siis meile ei pakuks nii suurt lõbu leida neid teistelt. Si nous n’avions point de défauts, nous ne prendrions pas tant de plaisir à en remarquer dans les autres. Prantsuse keeles ei ole selle François de La Rochefoucauld’ maksiimi kõrvallauses tingivat kõneviisi ning peallause algul puudub sidend „siis“, kuid arusaadav on see üldinimlikule nõrkusele viitav väide siiski ühtmoodi. Kindel kõneviis prantsuse versiooni kõrvallauses annab edasi just selle sama hüpoteetilise nüansi nagu eesti tingiv kõneviis ning tegelikult oleks ju eestikeelne tõlge mõeldav ka ilma korrelaadita „siis“. Nagu inimesed, nõnda on ka grammatilised kategooriad üldiselt defineeritavad just vastandustes üksteisele. Need vastandused on keeliti erinevad, kuid keele funktsioonid siiski suhteliselt universaalsed. Nii leiabki tõlkija pärast suuremat või väiksemat peamurdmist võimaluse, kuidas lähtekeeles väljendatu sihtkeeles kõige ladusamalt kõlaks. Käesoleva töö eesmärk on kaardistada eesti ja prantsuse keele tingiva kõneviisi vastavused tõlketekstides, saamaks selgemat aimu nende keelte konditsionaalide toimimisest. Laiendades La Rochefoucauld’ maksiimi võrdlevat aspekti lingvistikakonteksti, võib tõdeda, et just kõrvutamine teise keelesüsteemiga võib anda olulist infot uuritava keelenähtuse kohta. Kui ülaltoodud tingimuslause konstruktsioonid on kahes keeles küllalt sarnased, siis ülejäänud funktsioonide vaatlemisel leidub lisaks hulgaliselt lahknevusi. Need lahknevused võivad tuleneda nii süsteemsetest erinevustest keeles, kui olla motiveeritud stiililistest kaalutlustest või tõlkija isiklikest eelistustest. Nii näiteks on morfoloogilise tuleviku ning aegade ühildumise fenomeni puudumise tõttu mõeldamatu tõlkida eesti keeles tingivasse kõneviisi neid prantsuse konditsionaali vorme, mis sünnivad just nimetatud nähtuste koosmõjul. Samas, kui eesti keeles oleks teoreetiliselt võimalik kasutada kaudset kõneviisi ka ajakirjanduslikes uudistes (prantsuse keeles on üks sarnase grammatilise kirjeldusega konditsionaali kasutus selles kontekstis väga sage), siis seda nn kvaliteetuudistes ajakirjandustraditsioonide erinevuse tõttu siiski ei tehta. Nendele ja paljudele teistele põnevatele teemadele käesolev töö polüfoonilises võtmes keskendubki, ammutades võrdlusmaterjali nii tõlgitud kui sarnast tüüpi tekstidest koostatud korpustest.