ADA :: sirvimine Autor "Altnurme, Riho, juhendaja" järgi

Kirje

Ateismi ajaloost Eestis (XIX sajandi lõpust kuni aastani 1989)

(2004) Remmel, Atko; Altnurme, Riho, juhendaja

Kirje

Avatud sõna- ja sakramendiosadus. Ristitud laste ja noorte armulaua admissioon: kontekstid ja arusaamad Eesti luterlikus kirikus 1917–2005

(2022-09-12) Vilumaa, Hedi; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Omal ajal öeldi tabavalt, et lastega tegelemine kirikus ei ole mingi mugav jalutuskäik, vaid pigem takistusjooks. Ajalugu uurides selgub, et protestantlik kirik on pikka aega jaganud oma ristitud noorliikmetele küll Jumala sõna, kuid mitte armulauda. Sellisena ei teostu aga avatud sõna- ja sakramendiosaduse põhimõte – kõikide ristitute võrdväärne osadus kirikus, mille rakendumist uustestamentliku koinonia-idee alusel on seatud ja seatakse tänapäevalgi kirikutes eesmärgiks. Ristitud laste ja noorte armulauale lubamise ehk admissiooni küsimuse üle murravad teoloogid pead juba sajandeid. Küsimus on selles, millistel tingimustel saadakse selleks õigus? Milline on ristimise, osaduse, liikmesuse ja konfirmatsiooni roll? Kuidas on protestantlikes kirikutes ja Eesti luterlikus kirikus kasutatud erinevaid admissiooni mudeleid ja mille alusel on fikseeritud selle korrad? Millist rolli mängib kiriklik noorsootöö? Väitekirjas analüüsin admissiooni eklesioloogilist, kirikuajaloolist ning kirikliku noorsootöö konteksti avatud sõna- ja sakramendiosaduse vaatenurgast. Samuti esitan need arusaamad admissioonist, mis kujunesid Eesti luterlikus kirikus aastatel 1917–2005 ja avaldavad mõju tänapäevani. Järeldan, et kuigi avatud sõna- ja sakramendiosaduse idee võimaldab ristitud lastel ja noortel armulaual osaleda ning Eesti luterlikus kirikus on seda vaadeldaval perioodil osaliselt ka lubatud, mõjutas siinset admissiooni mudeli ja korra valikut varem ja mõjutab praegugi konfirmatsioonitraditsioon. Kuigi kirikuseaduse järgi pääsevad lapsed ja noored armulauale ristimise alusel, kehtivad selle mudeli kõrval veel teisedki. Seega puudub Eesti luterlikus kirikus ühtne arusaam admissioonist ning kehtestatud on osalise admissiooni kord, mis lubab kiriku liikmeid armulauale nii ristimise kui ka konfirmatsiooni alusel.

Kirje

EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö 2017–2021

(Tartu Ülikool, 2023) Toplaan, Anti; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Antud magistritöö ülesanne on käsitleda Lääne-Eesti EELK koguduste ja kohalike omavalitsuste koostööd 2017. aasta haldusreformi eelsest perioodist kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisperioodi lõpuni. Töö lõppeesmärgiks on kaardistada Lääne-Eesti näitel toimivaid koostöömudeleid kahel tasandil - endiste maakondade ja nüüdsete suurvaldade ja seejärel üksikkoguduste ja liitunud uute omavalitsuste vahel.

Kirje

Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku välissuhted aastatel 1919-1940

(2006) Rohtmets, Priit; Altnurme, Riho, juhendaja

Kirje

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Kambja kogudus 1918-1940

(Tartu Ülikool, 2011) Tannis, Ly; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut

Kirje

Eesti õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond aastail 1945-1953

(2004) Sõtšov, Andrei; Altnurme, Riho, juhendaja; Kulmar, Tarmo, juhendaja

Kirje

„Geenius või jumala narr“, elulooline uurimus Robert Kannukesest

(Tartu Ülikool, 2014) Mängli, Lennart; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Kirje

Muutused Eesti talurahva kirikuelus Rootsi võimu perioodil 1561-1710

(Tartu Ülikool, 2017) Kala, Martin; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Kirje

Piiskopmärter Platon Historiograafilis-bibliograafiline uurimus

(Tartu Ülikool, 2016) Rebase, Vadim; Altnurme, Riho, juhendaja; Ojaperv, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Kirje

Rõngu Mihkli kiriku ja koguduse ajalugu aastatel 1413-1940

(Tartu Ülikool, 2016) Matjus, Ülo; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Kirje

Roomakatoliku kirik Eestis 1970.–1990. aastatel.Võrdlus Leeduga

(Tartu Ülikool, 2015) Tabun, Laura; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Kirje

Tartu Aleksander Nevski kiriku ja koguduse ajalugu 1940ndatest aastatest kuni koguduse sulgemiseni ja taasavamiseni

(Tartu Ülikool, 2017) Erikson, Toomas; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Schvak, Toomas, juhendaja

Kirje

The process of secularization in rural communes of Estonia and Latvia (1920–40). Case studies of lutheran–majority parishes

(2024-10-22) Soosaar, Rain; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Väitekiri analüüsib Karel Dobbelaere ühiskondliku ja individuaalse sekulariseerumise kontseptsioonidele tuginedes sekulariseerumist Eesti ja Läti luterliku enamusega maapiirkondades 1920.-30. aastatel. Selleks vaadeldakse kirikuelu iseärasusi, individuaalset usupraktikat ning kiriku rolli kohalikus avalikus elus Haljala, Halliste, Jüri, Karuse, Varbla ja Vastseliina kihelkondades Eestis ning Jaunpiebalga, Gramzda, Rūjiena ja Tukumsi kihelkondades Lätis. Selgus, et ilmalikud eluvaldkonnad, nagu majandus, kultuur ja poliitika olid uuritud kihelkondades suures osas väljunud kiriku kontrolli alt. Ent luteri vaimulikud olid jätkuvalt olulised avaliku elu tegelased ning religioossed tseremooniad kogukonnaelus pidulikel puhkudel kõrgelt hinnatud, eriti isamaaliste sündmuste puhul. Ainult mõnedes mahajäänud piirkondades mängis religioon kogukonnaelus endiselt olulist rolli, kuid sekulariseerumine oli sealgi hariduse, seltsielu ja massimeedia kaudu levima hakanud. Valdav enamus inimesi pidas end kristlasteks ja jäi kiriku liikmeteks, järgis selle riitusi ja käis aeg-ajalt jumalateenistustel, eriti suurte pühade ajal. Institutsionaalse kiriku ja pastorite autoriteet oli aga languses ning nende usulised ja moraalsed juhised jäeti suures osas tähelepanuta, kui need olid vastuolus inimeste pragmaatiliste huvidega. Märkimisväärsed näited on pühapäeviti töötamine, kiriklike talituste arvu vähenemine pärast ilmaliku perekonnaseisu registreerimise kehtestamist ning viivitamine laste ristimisega. Eesti puhul vaadeldakse ka 1923. aasta usuõpetuse rahvahääletuse tulemuste võimalikku kasutamist individuaalse sekulariseerumise mõõdupuuna. Ilmnes, et lisaks suhtumisele usku ja luteri kirikusse mõjutasid valimistulemusi ka valijate poliitilised eelistused.

Sirvi Autor "Altnurme, Riho, juhendaja" järgi