Sirvi Autor "Altrov, Rene" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
  • Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    The Creation of the Estonian Emotional Speech Corpus and the Perception of Emotions
    (2014-05-05) Altrov, Rene
    Väitekirja eesmärk oli luua Eesti emotsionaalse kõne korpuse teoreetiline alus ja kontrollida loodud korpuse materjali põhjal teoreetiliste seisukohtade õigsust. Uurimus näitas, kui oluline on korpust enne selle loomist hoolikalt planeerida ja tulemust analüüsida. Saadud teadmisi saavad rakendada nii emotsiooniuurijad kui ka kõnekorpuste arendajad. Eesti korpuse teeb teiste kõneemotsioonikorpuste seas ainulaadseks asjaolu, et lausete emotsioon on märgendatud selle järgi, kas emotsiooni kannab lause heli või mõjutab emotsiooni äratundmist häälest lause verbaalne sisu. Selline jaotus teeb võimalikuks emotsioonide uurimise nii kõnes kui kirjas. Eesti emotsionaalse kõne korpus on üks väheseid esilekutsutud mõõdukalt väljendunud emotsioone sisaldavaid kõnekorpusi, mis on dokumenteeritud, avalikult ja tasuta kättesaadav. Korpuse jaoks on salvestatud n-ö tavalise inimese etteloetud tekstid, kellele ei ole öeldud, millise emotsiooniga tuleb tekste lugeda. Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpuses olevate lausete emotsioonid on määranud kuulajad testidega, on töös olulised emotsioonide tajuga seotud küsimused. Väitekirja raames on leidnud kinnitust, et kuulajad suudavad hästi ära tunda mõõdukalt väljendatud emotsioone mitteprofessionaalse lugeja häälest. Uurimistulemused toetavad otsust valida Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsiooni määrajateks üle 30-aastased eesti keelt emakeelena rääkivad täiskasvanud eestlased, kuna nad suudavad noortest paremini dekodeerida sõnumi emotsiooni. Samuti näitasid tulemused, et emotsioonidest arusaamine on kultuurisõltlik Uurimistulemused ei kinnitanud empaatia olulist rolli emotsioonide tuvastamisel häälest, küll aga näitasid meeste ja naiste erinevust emotsioonide tuvastamisel. Korpus on niisugusena, nagu ta teoreetiliselt kavandati olemas ja sisaldab praegu ühe naishääle lauseid, mis on klassifitseeritud vihaks, rõõmuks, kurbuseks ja neutraalsuseks (vt http://peeter.eki.ee:5000). Kuna Eesti emotsionaalse kõne korpus on kergesti laiendatav, arendatakse seda edasi vastavalt uutele uurimissuundadele.