Sirvi Autor "Amon, Marri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Initial and final detachments in spoken Estonian: a study in the framework of Information Structuring
(2015-07-06) Amon, Marri
Käesolev doktoriväitekiri „Initial and final detachments in spoken Estonian: a study in the framework of Information Structuring“ käsitleb lahktarindeid eesti suulises keeles infostruktuuri raamistikus. Lahktarinditena (inglise keeles detachments, dislocations) vaadeldakse siin konstruktsioone, milles leksikaalne element esineb kas enne pealauset või pärast seda, kusjuures pealauses esineb leksikaalse elemendiga samaviiteline asesõna. Neid konstruktsioone peetakse spontaanses keelekasutuses universaalseteks, kuid nende esinemus ja funktsioonid on keeleti mõnevõrra erinevad. Lahktarindeid ei ole eesti keeles varem uuritud; üldiselt on neid keeleuurimustes seotud infostruktuuri mõistetega nagu teema ja postreema, st nad tõstavad esile infostruktuuri tasandil leksikaalses üksuses ühelt poolt teema, mille kohta pealauses (reema) midagi öeldakse ning teiselt poolt esinevad nad struktuurides, kus pealause ehk reema on lausungis esimesel kohal, millele järgneb leksikaalse üksusena postreema. Et infostruktuuri tasandist lähtuvaid uurimusi eesti keele kohta tehtud pole, antakse väitekirja esimestes peatükkides ülevaade valdkonna problemaatikast ning käesolevas töös olulistest lähenemistest. Väitekiri sisaldab ka ülevaadet enamikust (süntaksit käsitlevatest) uurimustest eesti keele kohta, milles kasutatakse infostruktuuri mõisteid. Korpuseanalüüsis vaadeldakse lähemalt ülalmainitud kaht tüüpi lahktarindeid, keskendudes peamiselt referendi informatsioonilisele staatusele, tarindite erinevatele funktsioonidele ja toimimisele diskursuse tasandil. Väitekirja tulemusena võib lahktarindite kohta väita järgmist: tegemist on suulises kõnes levinud struktuuridega, mis toetavad suulisele kõnele iseloomulikku info edastamist lühemate üksuste kaupa. Tarindites viidatavad referendid on enamasti kas vestluses juba esinenud või on tuletatavad vestluse üldisest raamistikust. Postreemat sisaldavates tarindites, kus leksikaalne referent tuleb alles lausungi lõpus, esineb rohkem ka eelneva sisuga seostamata referente. Lisaks vormilistele erinevustele ning nendest tulenevalt on nende kahe struktuuri puhul selgelt näha erinevaid strateegiaid referendi sissetoomise puhul ning selle käsitlemisel edaspidises diskursuses.