Browsing by Author "Ani, Tavo"

Now showing 1 - 3 of 3

Devoni ladestu liigestus Eestis vertebraatide kvantitatiivse biostratigraafia alustel
(Tartu Ülikool, 2016) Ani, Tavo; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kauru soo (Pajusi vald, Jõgevamaa) läbilõige georadari ja puurimiste andmetel
(Tartu Ülikool, 2014) Ani, Tavo; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kauru soos sai läbi viidud mõõtmised georadariga ning puurimistööd, millest saadud andmeid omavahel korreleeriti. Tööde käigus teostati georadariga läbilõiked, milledele rajati 10 puurauku ning 2 puurauku, mis ei asunud radari läbilõigetel. Neist 7 puurauku asusid profiilil 130906c, mistõttu osutus just see profiil informatsiooni rohkeimaks. Lisaks puuraukude kirjeldustele sai võetud ka proove. Proovid pidid olema standardse mahuga, kuid proovi võtmisel tekkinud mõõtemääramatus oli piisavalt suur, et üksikute mõõtmistulemustega poleks võimalik arvestada. See-eest oli võimalik statistilistel meetoditel leida antud tulemusi kasutades elektromagnetlaine 23 leviku kiirus turbas, kasutades selleks Topp’i empiirilist meetodit. Proovide alusel arvutati Topp’i meetodil välja turbasoo keskmine permitiivsus ning määrati selle usaldusväärsus 95% nivool, ε=72,9±1,0. Leides permitiivsust puuraukude sügavuste järgi, on samadel kriteeriumidel ε=77,5±10,9. Topp’i meetodi abil leitud permitiivsusega jääb antud töös maksimaalne georadari sügavuse viga ±0,32 meetri sisse. Puurimistel leiti rabas kaks võimalikku põlengukihti, millest ühte õnnestus tuvastada ka georadari pildis. See-eest georadariga oli võimalik tuvastada põlengukihi mastaapsus, mis peegeldus kõigil radargrammidel peaaegu püsivalt. Teine, kõrgemal asetsev põlengukiht oli aga liialt ligidal pinnale, et radar oleks suutnud seda tuvastada jäädes radari nn varjualasse. Puurandmete ja radari andmete võrdlusel paistis välja, et suurema lagunemisastmega turbad olid ka suurema permitiivsusega, jättes seetõttu radargrammile tugevamaid jälgi. Ilmnes, et georadari pildilt on võimalik välja lugeda ka sooarengus toimunud erinevaid etappe, ehk madalsoo, siirdesoo ning raba faaside vaheldumist tänu eutroofse, mesotroofse ja oligotroofse staadiumi jälgedele raba keskel. Kui oleks piirdutud vaid georadari töödega, või ainult puurimistel, oleks saadud andmed olnud märgatavalt informatsiooni vaesemad. Näiteks, piirdudes puurimistega, oleks jäänud teadmata raba täpsem sisestruktuur ning lateraalsed muutused. Vaid georadari andmeid kasutades oleks jäänud määramata sisestruktuuris leiduvad peegeldused. Märgalade uurimisel täiendavad georadari meetod ja puurimised teineteist hästi.
Põhjavee kaitstuse kaardi koostamine GIS-põhise Eesti näitel muudetud DRASTIC-metoodikaga
(Tartu Ülikool, 2020) Männik, Magdaleena; Polikarpus, Maile; Ani, Tavo; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Magistritöö eesmärk oli Eesti geoloogilise baaskaardi põhjavee kaitstuse kaardi koostamine muuta efektiivsemaks, automatiseeritumaks ning koostaja subjektiivsusest vähem sõltuvaks. Selleks kasutati DRASTIC-metoodikat, mida muudeti vastavalt Eesti (hüdro)geoloogilistele tingimustele. Töö tulemusena koostati QGIS’i graafilise modelleerija andmetöötlusmudel, millega genereeriti põhjavee kaitstuse kaardid, mis Rapla, Järvakandi ja Tartu kaardilehtede puhul olid suures osas sarnased varasemalt Maa-ameti juhendi järgi koostatud aladele. Suuremad erinevused esinesid Võru kaardilehe puhul. DRASTIC-metoodika vajab antud töö tulemuste põhjal Eesti geoloogilistes tingimustes täiendavat modifitseerimist. Peamise täiendusena on vajalik lisaks geoandmebaasi nähtusklassis välja toodud pinnakatte avamustele lisada täiendav kaardikiht piirkondadega, kus esineb läbilõikes ka teisi settetüüpe. Nii oleks võimalik arvestada näiteks liivade all levivate kõrgema kaitstusega savidega. Käesoleva töö tulemuste põhjal on soovitatav pinnakatte paksuse parameetri kaalukus muuta sõltuvaks tema hinnangu väärtusest, mis võimaldaks paksema pinnakattega aladel muutuda kõrgema kaitstusega piirkondadeks. Ka D-parameetri kaalukus võiks sõltuda pinnakatte paksusest, mis tähendaks kahe parameetri ühendamist funktsiooniga. Magistritöö tulemusena koostatud andmetöötlusmudel võimaldas kaartide koostamise protsessi kiirendada ning edaspidi uute andmete selgumisel kaarti kiirelt uuendada. Mudel viib automaatselt läbi kõik DRASTIC-metoodikal põhinevad põhjavee kaitstuse kaardi koostamiseks vajalikud protsessid ning on spetsiaalselt koostatud töötamaks Eesti geoloogilise baaskaardi ArcGIS’i geoandmebaasi andmetega. Seetõttu on mudeli lõpptulemus otseses sõltuvus geoloogilise baaskaardi geoandmebaasi andmete kvaliteedist. Samas on kindlapiiriliselt defineeritud põhjavee kaitstuse hindamise tingimusi ja parameetrite väärtusvahemikke kasutava metoodika abil võimalik uute andmete selgumisel kaarti kiirelt uuendada.