Sirvi Autor "Arend, Mati" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Effects of specific inspiratory muscle warm-up on maximal inspiratory pressure, rowing performance, and VO kinetics
(2022-07-19) Arend, Mati; Mäestu, Jarek, juhendaja; Kivastik, Jana, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Võidu saavutamine tippspordis võib sõltuda mõnest kümnendiksekundist või sentimeetrist – otsustavaks teguriks võib saada treeningu professionaalne planeerimine pisiasjadeni, mis on vastavuses sportlase ja treeneri seatud eesmärkidega. Treenerid ja sportlased on pidevalt otsimas erinevaid võimalusi kehalise töövõime parandamiseks, mis võimaldavad treenida suurema mahu või intensiivsusega. Üheks täiendavaks treeningmeetodiks on pakutud spetsiifilist sissehingamiselihaste treeningvahendeid ning levinum vahend selleks on PowerBreathe®, mida käesolevas doktoritöös kasutati, et uurida kõrgel tasemel võistlevatel Eesti sõudjatel sissehingamislihaste väsimust, spetsiifilise sissehingamislihaste soojenduse mõju sooritusvõimele. Hingamislihaste treeningut on peamiselt kasutatud kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, astma ja ka südamehaigustega patsientidel. Mitmed uurimisrühmad on näidanud, et regulaarne sissehingamislihaste treening nelja kuni kaheksa nädala jooksul parandab ka hästitreenitud sportlastel sissehingamislihaste jõudu kuni 54% ja mõjub positiivselt sooritusvõimele nii jooksjatel, ratturitel kui ka sõudjatel. Vähem on aga uuritud ainult ühekordse sissehingamislihaste soojenduse kasutamist enne koormust ja selle mõju sõudjate sooritusvõimele. Varasemalt arvati, et hingamissüsteem ei ole kõrge intensiivsusega kehalisel tööl limiteerivaks teguriks, kuid üha enam teadusuuringuid tõestavad, et meie keha võime treenida kõrgetel intensiivsustel võib üsna olulisel määral olla limiteeritud hingamissüsteemi võimekusest. Maksimaalse intensiivsuse lähedastel koormustel suureneb sportlaste minutiventilatsioon, mis tähendab, et hingamislihased peavad kontraheeruma suurema jõuga ning kiiremini. Kokkuvõttes võib käesoleva doktoritöö uuringute põhjal öelda, et varasemalt kasutusel olnud spetsiifiline sissehingamislihaste soojendus intensiivsusel 40% maksimaalsest suuõõnerõhust sissehingamisel (MIP) ei parandanud sõudjate sooritusvõimet ega ka hapnikutarbimise dünaamikat. Käesoleva töö tulemusena avaldus, et hindamissüsteemi aktiveerimiseks võiks paremini sobida kõrgem intensiivsus 60% MIP, mis vajaks edasisi uuringuid nii sõudjatel kui ka teistel vastupidavusalade esindajatel. Spetsiifilise sissehingamislihaste treenimise, treening- ja võistluseelse sissehingamislihaste soojenduse ja treeningu või võistlusjärgse lõdvestuse lisamine olemasolevatele meetoditele oleks lisaväärtus hingamislihaste väsimuse edasi lükkamiseks, mis võiks aidata sooritusvõime paranemisele kaasa.
Menstruaaltsükli ja treeningkoormuse võimalikud seosed enamlevinud mittekontaktsete vigastustega naisjalgpalluritel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Laas, Ave-Lii; Arend, Mati; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli 24 nädala vältel treeningkoormuse (sRPE ehk ühe treeningu tajutava pingutuse hinnang x treeningu kestvus) monitoorimise alusel selgitada välja treeningkoormuse, menstruaaltsükli ja enim levinumate mitte kontaktsete vigastuste esinemissageduste vaheline seos. Ning menstruaaltsüklist tulenevate kaebuste kaardistamine. Metoodika: Käesolev küsitlusuuring oli veebipõhine, mille käigus pidid 10 Põlva JK Lootose naiskonna mängijat [vanus (a±standardhälve): 22,0±3,9; kehamass (kg±standardhälve): 62,8±6,0; kehapikkus (cm±standardhälve): 167,6±5,1; treeningstaaž (a±standardhälve): 8,9±3,5;] vastama iganädalaselt kolmele küsimustikule - Oslo Sports Trauma Research Centre (OSTRC) ülekoormusprobleemide küsimustikule, milles registreeriti reie tagakülje, põlve- ja hüppeliigese piirkondade ülekoormusprobleemid. Treeningu subjektiivse hinnangu ja treening kestvuse küsimustikku ning menstruaaltsükli küsimustikku. Tulemused: Kokku registreeriti uuringu perioodi jooksul 87 ülekoormusprobleemi, millest 66% esines põlvepiirkonnas, 33% hüppeliigese piirkonnas ja 1% reie tagakülje piirkonnas. RPE ei olnud seotud OSTRC koondskooriga (r=0.14; p>0,05), reie tagakülje (r=0.04; p>0,05), põlve- (r=0.15; p>0,05) ega ka hüppeliigese piirkonnaga (r=0.27; p>0,05). Treeningu koormus oli seotud OSTRC koondskooriga (r=0.41; p<0,05) ja hüppeliigese piirkonna (r=0.56; p<0,05) ülekoormusvigastustega, aga ei olnud seotud reie tagakülje (r=0.12; p>0,05) ja põlvepiirkonna (r=0.2; p>0,05) ülekoormusvigastustega. Mensturaaltsükli faas ei olnud seotud OSTRC koondskooriga (r=-0.21; p>0,05), reie tagakülje (r=0.02; p>0,05), põlve (r=0.04; p>0,05) ega ka hüppeliigese piirkonnaga (r=-0.09; p>0,05). Kokkuvõte: 24-nädalase uuringu käigus ei esinenud menstruaaltsükli ja treeningkoormuse seost enamlevinud mittekontaktsete vigastustega. Samuti ei esinenud treeningkoormuse ja enamlevinud mittekontaktsete vigastuste seost. Kuid esines treeningkoormuse seos OSTRC koondskoori ja hüppeliigese piirkonna ülekoormus vigastustega.
Rühmvõimlejate seas esinevad ülekoormusvigastused ning nende seos treeningkoormuse ja menstruaaltsükliga
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Sild, Ege ; Arend, Mati ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Uurimistöö eesmärk oli uurida juuniori- ja meistriklassi rühmvõimlejate seas esinevate ülekoormusprobleemide rohkust ja analüüsida nende võimalikku seost tajutava treeningkoormuse ja menstruaaltsükliga 8-nädalase treeningperioodi jooksul. Metoodika: Uuringus osales 9 rühmvõimlejat (15,1±0,8 a, 165,7±4 cm, 52,2±3,7 kg), keda monitooriti 8-nädalase treeningperioodi vältel treeningkoormuse hindamiseks Session Rating of Perceived Exertion (sRPE) meetodil ning The Oslo Trauma Research Center (OSTRC) ülekoormusprobleeme kaardistava küsimustikuga, mille abil registreeriti hüppeliigese, põlve-, kubeme, alaselja ja reie tagakülje piirkonna ülekoormusprobleeme. Küsimustikus olevate lisaküsimuste abil koguti andmeid menstruaaltsükli esinemise, sümptomite ja mõju kohta. Tulemused: Kokku registreeriti uuringuperioodi jooksul 84 ülekoormusprobleemi, millest 45% esines alaselja piirkonnas, 23% põlvepiirkonnas, 12% hüppeliigese ja kubemepiirkonnas ning 8% reie tagakülje piirkonnas. Uuringu käigus registreeriti mõõduka kuni tõsise raskusastmega probleeme 20 korral, millest moodustasid 35% alaselja, 35% reie tagakülje, 20% põlve ja 10% hüppeliigese piirkonna probleemid, sealhulgas 2 hüppeliigese piirkonna vigastust, mis nõudsid aega treeningutelt eemal. Statistiliselt oluline seos ülekoormusprobleemide ja treeningkoormuse vahel leiti ainult põlve piirkonna probleemidega (p=0,007). Menstruaaltsükkel esines 56% rühmvõimlejatest, kes kogesid 75% menstruatsioonidel menstruaalvalusid, kuid hoolimata registreeritud tajutavast negatiivsest mõjust sportlikule sooritusvõimele ei pidanud ükski võimleja treeningmahtu vähendama. Kokkuvõte: Rühmvõimlejate ülekoormusprobleemide esinemisel olid kõige probleemsemateks piirkondadeks alaselg ja põlv, millel tuvastati statistiliselt oluline seos treeningkoormusega. Võttes arvesse valimi hulka ja ajalist kestvust registreeriti ülekoormusprobleeme pigem palju ehk sRPE ja OSTRC küsimustiku abil võimlejate monitoorimine annab tagasisidet treeningute periodiseerimise ja treeningtsüklite planeerimise reaalse tajutava koormuse osas. Menstruaaltsükkel ei mõjutanud rühmvõimlejate treeningmahtu, kuid mõjutas subjektiivselt tajutavat sportlikku sooritusvõimet.
Sissehingamislihaste soojenduse mõju sooritusvõimele submaksimaalsel koormusel
(2011-10-20) Arend, Mati