Sirvi Autor "Arjus, Triinu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) õhulõhede regulatsioon anoksilises keskkonnas
(Tartu Ülikool, 2018) Arjus, Triinu; Gerhold, Joachim Matthias, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhed on taime lehtedel ning vartel asuvad avaused, millede kaudu toimub gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Vastavalt keskkonnamuutustele reguleerivad õhulõhe avatust seda ümbritsevad kaks sulgrakku, mis võimaldavad taimel kiirelt reageerida muutustele. Teadmised õhulõhede regulatsioonist ning sulgrakkude metabolismist on veel lünklikud, kuid on teada, et sulgrakkude metabolism erineb ülejäänud taime rakkude omast. Kuna sulgrakkudes on oluline suhkrute kasutamine ning mitokondrite töö õhulõhede avanemisel on käesoleva töö eesmärgiks uurida anoksia mõju õhulõhede reageerimisvõimele. Selleks kasutati hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) Col-0 liini taimi ja gaasivahetuseksperimendi käigus jälgiti õhulõhede juhtivust nende avatuse ja reageerimise hindamiseks. Tulemustest selgus, et õhulõhed reageerivad anoksiale sulgumisega ning anoksilises keskkonnas on õhulõhede reageerimine häiritud.
HT1 kinaasi roll õhulõhede regulatsioonis tomatis
(Tartu Ülikool, 2020) Arjus, Triinu; Kollist, Hannes, juhendaja; Koolmeister, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhed on taimede vartel ja lehtedel asuvad kahe sulgrakuga ümbritsetud avaused, mille kaudu toimub taime gaasivahetus ümbritseva keskkonnaga. Kuna fotosünteesiks vajaliku süsihappegaasi omistamise arvelt kaotab taim transpiratsiooni tõttu vett on õhulõhede oluline ülesanne reageerida keskkonna tingimuste muutustele. Õhulõhede regulatsiooni mõistmine aitab luua kliimamuutustele vastupidavamaid taimi. Üks võtmekomponent õhulõhede reageerimisel keskkonna CO2 muutustele on HT1 kinaas, mille rolli on näidatud harilikus müürloogas. Käesolevas töös uuriti HT1 kinaasi paralleelset toimimist tomatis, mis on oluline põllukultuur. Selleks kasutati tomati sordi M82 HT1 topeltmutantseid (tht1-1/tht1-2 ) ja kontrollina M82 metsiktüüpi taimi, mõõtes nende reageerimist erinevatele stiimulitele gaasivahetuskatsetes ning põuast tuleneva stressi taluvust. Tulemustest selgus, et mutantsed tomatitaimed ei reageeri CO2 kontsentratsiooni muutustele ning peavad põua tingimustes paremini vastu kui metsiktüüpi taimed.