Sirvi Autor "Arula, Timo" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea
(2012-09-21) Arula, Timo
Läänemeres elav räim (Clupea harengus membras) on Atlandi heeringa (Clupea harengus L.) kääbustunud vorm, kes on kohastunud elama riimveelise Läänemere väga varieeruvates keskkonnatingimustes. Morfoloogiliste tunnuste alusel eristatakse Läänemere räimel kahte erinevat sesoonset kudemistüüpi – kevad ja sügiskudu räim. Käesolevas töös on analüüsitud räimevastsete toitumisaktiivsuse ja nende sooltorust leitud saakloomade dünaamikat ning leitut on seostatud valitud eluta- ja eluskeskkonna teguritega. Räimevastsete toidus oli valdavaks liigiks aerjalgne Eurytemora affinis, kusjuures kõikide teiste liikide isendeid leiti vaid juhuslikult. Räimevastete toitumisaktiivsus seostus erinevate keskkonnateguritega, ning seosed varieerusid sõltuvalt räimevastse arengust. Kalade varajaste elustaadiumite arvukuse dünaamika uuringute üks praktilisi väljundeid on juba möödunud sajandist alates seostunud kalavaru täiendi suuruse hindamisega. Vaatamata järjepidevatele pingutustele ei ole selles valdkonnas väga suuri edusamme saavutatud. Me leidsime, et suurte räimevastete arvukus seostus usaldusväärselt räimevaru täiendi arvukusega, ja on seega oluline kalandusandmetest mitte-sõltuv lisategur hindamaks kujuneva räimevaru suurust lähitulevikus. Käesolevas töös käsitletud üheksateistkümne Liivi lahe kevadräime varajaste elustaadiumidega seonduva teguri pika-ajalisel analüüsil (perioodil 1957-2010) selgitasime a) kas ja millal on toimunud radikaalsed pöördumatud muutused (ehk nn. režiiminihked), b) millised tegurid või nende kombinatsioon mõjutavad nimetatud muutusi ning c) kas režiiminihked süsteemis toimusid sünkroonselt räime varajaste elustaadiumidega. Leitu põhjal võib järeldada, et ökosüsteemis saab eristada kahte erinevat seisundit. Esimene neist kestis perioodil 1957–1985, millele järgnes sujuv, pikka aega kestnud üleminek (1986–1991) uude seisundisse, alates 1992 kuni tänapäevani. Sealjuures, tugevaim signaal keskkonnaseisundi muutustele pärines eluta keskkonnast ning seostus mere termilise režiimi muutusega. Analüüsi kaasatud fenoloogiliste ning eluskeskkonna komponente koondavate aegridade olulisus režiiminihkele oli seega vähemtähtis.