Sirvi Autor "Astapova, Anastasiya, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Akkuyu Nuclear Power Plant Construction in Turkey: The Impact of Conspiracy Theories on the Relationship Between the State and the People
(Tartu Ülikool, 2021) Ünal, Selman Oğuzcan; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Family humour in contemporary Belarus: forms, practices and vernacular reflections
(2020-07-06) Fiadotava, Anastasiya; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Laineste, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös uuritakse huumori rolli Valgevene pereelus. Uuring põhineb suulistel intervjuutel ja veebiküsitlusel. Andmekogu sisaldab näiteid suulisest ja digitaalsest huumorist, mida minu uurimistöös osalejad pereringis jagavad, samuti nende mõtteid selle kohta, kuidas ja miks nad huumorit peresuhtluses kasutavad. Huumorinäidete analüüs osutas, et perekonna humoorikas folkloor koosneb paljudest teemadest ja vormidest, kuid suulise folkloori populaarseimad žanrid on vestluslikud naljad ja humoorikad lood, mis põhinevad perede isiklikel kogemustel. Seega pole humoorikas folkloor perekondlikus suhtluses kunagi impersonaalne ja seda kohandatakse tavaliselt perekontekstiga. Perehuumori ja emotsioonide tugev seos muudab selle riskantseks ettevõtmiseks. Ühelt poolt suudab huumor oskusliku kasutamise korral täita mitmesuguseid funktsioone, mitte ainult esinejaid ja nende publikut lõbustades, vaid aidates neil ka konfliktiga toime tulla, pakkudes neile alternatiivset viisi pereliikmete kritiseerimiseks ning grupisiseste ja -väliste piiride kinnitamiseks. Vernakulaarsed lood huumori kasutamisest peresuhtluses tunnistavad ja rõhutavad huumori kasutamise positiivseid külgi. Perehuumori heatahtlikuna tajumine on tihedalt seotud ideaalse perekonna paradigmaga, sh pereliikmete eest hoolitsemise vajadusega. Teisest küljest võivad mõned huumori ilmingud olla seotud tõsise agressiooniga. Piir huumori ja agressiooni vahel on sageli hägune: huumori agressiivsuse või heatahtlikkuse tingib kontekstist, milles seda kasutatakse. Ehkki minu uuringutulemused põhinevad valgevene perekondadelt saadud materjalil, on neil paralleele teiste kultuuridega ja need kajastavad suundumusi, mis on levinud maailma eri paigus. Seetõttu võib käesolevas doktoritöös käsitletud juhtumianalüüs olla mudeliks, mida saab edaspidi testida teistes sotsiaalkultuurilistes oludes.
"Kas sul gossi'i on?" ehk klatšist noorte eesti naiste eludes
(Tartu Ülikool, 2024) Särev, Selinda Marie Rosalie; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Eesti ja võrdleva rahvaluule osakond
Unseen homeland: the construction of Tibet in the diaspora
(2022-12-16) Choedon, Pema; Valk, Ülo, juhendaja; Astapova, Anastasiya, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Sissejuhatusest ja kolmest artiklist koosnev väitekiri analüüsib välistiibetlaste ettekujutusi oma kodumaast kolmel erineval näitel: miss Tiibeti iludusvõistlus, riigioraakel ja poliitilised karikatuurid. Uurimus on interdistsiplinaarne, sidudes omavahel folkloristikat ja sotsiaalantropoloogiat. Folkloristikale tugineb traditsiooni ja kultuuri mõtestamine töös, sotsiaalantropoloogial põhineb etnilise ja rahvusliku identiteedi käsitus. Väitekirja algallikateks on intervjuud, veebis läbi viidud küsitlused ja välitööde andmed, mis pärinevad nii läänemaailmas kui ka Indias elavatelt tiibetlastelt. Miss Tiibeti iludusvõistlus, mis on aastate vältel toimunud Dharamsalas, Indias, annab tunnistust protsessist, mille sisuks on kujutluse loomine ühtse ajaloo, kultuuri ja identiteediga Tiibetist. Selle võistluse käigus kaovad piirkondlikud ja usulised erinevused ning noored naised esindavad ideaali ühtsest Tiibetist. Ometi pole kõik välistiibetlased sellise ideega nõus, mis põhjustab pingeid. Riigioraaklist ehk Nechungi oraaklist kirjutatud artikkel lahkabki selliseid kogukonnasiseseid konflikte. Kunagisest kohaliku tähtsusega oraaklist on nüüd saanud kõigi välistiibetlaste oraakel sõltumata nende usulisest ja piirkondlikust taustast. Niisamuti on dalai-laamast saanud Tiibeti identiteediloomes sedavõrd keskne kuju, et tiibetlased, kes ei nõustu tema poliitikaga, riskivad sellega, et nad võidakse kogukonnast välja heita. Seejuures on „traditsioonist“ ja „kultuurist“ saanud vahendid, mille abil tiibetlaste enamus surub alla vähemust, kes ei jaga veendumust, et tiibetlaste ühtsus on vajalik ülimaks eesmärgiks ehk Tiibeti vabastamiseks. Kolmas artikkel Tiibeti poliitilistest karikatuuridest käsitlebki põhjalikult neid sotsiaalseid pingeid, mida tiibetlaste seas valitsevad lahkarvamused põhjustavad