Sirvi Autor "Blankin, Marite" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Fütoremediatsiooni mõju reoveesette raskmetallide kontsentratsioonidele Türi reoveepuhasti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Blankin, Marite; Raudkivi, Markus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Reoveesete sisaldab palju toitaineid, mistõttu on mõistlik seda kasutada väetisena ja mullaparandajana, selle asemel, et seda ladestada keskkonda või jäätmejaama. Reoveesette stabiliseerimiseks ja hügieniseerimiseks on olemas erinevaid meetodeid, kuid puuduvad kuluefektiivsed lahendused reoveesettest spetsiifiliste saasteainete eemaldamiseks. Eriti oluline on reoveesette taaskasutamise seisukohast sette raskmetallide sisaldused, sest tegemist on anorgaaniliste ainetega, mis looduses ei lagune. Seadusandlusega on määratud põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutatavale reoveesettele ning reoveesettest valmistatud tootele raskmetallide piirväärtused. Käesolevas magistritöös analüüsiti Türi linna reoveepuhasti humifitseerimisväljakute näitel humifitseerimise mõju olmereoveesette üldparameetritele ning humifitseerimisväljakutel kõrvalprotsessina toimuva fütoremediatsiooni kasutamise võimalust raskmetallide eemaldamiseks reoveesettest. Humifitseerimise ja fütoremediatsiooni läbiviimiseks kasutati Türi humifitseerimisväljakutel taimeliiki karjamaa-raihein (Lolium perenne). Magistritöö andmete analüüsist selgus, et summaarselt ajas humifitseerimisväljakutel reoveesette kuivaine sisaldus kasvab ja orgaanilise aine sisaldus väheneb. Karjamaa-raiheina juurestiku läheduses toimus orgaanilise aine lagunemine oluliselt efektiivsemalt, seega on reoveesette tõhusaks stabiliseerimiseks vajalik sete laotada väljakule võimalikult õhukeselt (mitte üle 20 cm) ning karjamaa-raihein külvata võimalikult tihedalt. Türi humifitseerimisväljakute setetes oli näha ajas üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse langust. Seejuures langes üldlämmastiku sisaldus setetes palju kiiremini ning oluliselt suuremal määral kui üldfosfor. Kuna Türi reoveepuhasti humifitseerimisväljakutelt karjamaa-raiheina ei niidetud, siis tulenevalt antud taime elueast (karjamaa-raiheina kasvuiga on neli kuni viis aastat) oli vanima humifitseerimisväljaku proovide tulemustest näha, et surnud taimemassi lagunemise teel seotakse orgaaniline aine ja üldlämmastik settesse tagasi. Antud magistritöö tulemused viitavad selle, et karjamaa-raihein akumuleerib endasse raskmetalle, kuid pärast kolmandat aastat taime fütoremediatsiooni efektiivsus langeb, kuna selleks ajaks ei ole taim enam väga elujõuline. Kuigi humifitseerimisväljakutel toimub fütoremediatsioon, ei ole taimede poolt omandavad raskmetallide kogused väga suured. Nelja, kuueteistkümne ja viiekümne kahe kuu vanustel humifitseerimisväljakutel jäid karjamaa-raiheintes enamus raskmetallide sisaldused alla 4% (erandiks oli neljanda kuu vanuse humifitseerimisväljakul nikkel 48 ja kroom). Tulemustest järeldus, et raskmetalli kontsentratsiooni väike vähenemine reoveesettes oleks võimalik fütoremediatsiooni teel saavutada paari aasta vanuse karjamaa-raiheina niitmisega, kuid Türi reoveepuhasti puhul ei ole see otstarbekas, sest enamasti jäävad reoveesettes raskmetallide sisaldused oluliselt alla kehtestatud piirväärtuste. Karjamaa-raihein omastas vaadeldavatest raskmetallidest kõige efektiivsemalt kroomi (ca 3–7%), mistõttu võib taime niitmine olla kasulik mõne teise väikepuhasti jaoks, kus on kroomi kontsentratsioonid settes stabiilselt täpselt piirnormi lähedal. Kuigi humifitseerimisväljakutel toimub ka fütoremediatsioon, on selle tõhusus väga madal ning seetõttu tuleb igal reoveepuhastil hoolikalt kaaluda, kas humifitseerimisväljakult taime niitmine on finantsiliselt mõistlik.
Naftareostus ja naftasaaduste biolagunemine meres
(Tartu Ülikool, 2018) Blankin, Marite; Truu, Jaak, juhendaja; Tiirik, Kertu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: naftareostuste allikad meres, naftareostus merekeskkonnas, naftareostuse mõju mereelustikule ning naftareostuse likvideerimise meetodid. Lisaks kirjeldatakse täpsemalt nafta biolagunemist meres – seletatakse lahti protsessi olemus ning tuuakse välja erinevad tegurid, mis seda mõjutavad. Käesoleva töö eksperimentaalse osa eesmärgiks oli hinnata nafta biolagunemist arktilises merevees ning analüüsida, kas NPK väetise lisamine suurendab nafta biolagunemise efektiivsust. Katse läbiviimisel valmistati Teravmägede lähedalt, Põhja-Jäämerest kogutud mere pinnaveest erinevaid mikrokosme (naftamikrokosmid, kontrollmikrokosmid ja biostimuleeringuga mikrokosmid) ning analüüsiti arhede ja bakterite arvukuse muutust mikrokosmides 4 ja 8 kuu jooksul. Arhede ja bakterite üldarvukus määrati kasutades qPCR (kvantitatiivne polümeraasi ahelreaktsioon) meetodit. Töö tulemustest selgus, et NPK väetise lisamine suurendas bakterite üldarvukust, kuid stimuleeris nafta biolagunemist vaid vähesel määral. Katsest järeldus, et naftareostuse biolagunemine sõltub oluliselt lisaks toitainete kättesaadavusele ka muudest faktoritest (näiteks temperatuur ja nafta lahustuvus).