Sirvi Autor "Borovikova, Maria" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Поэтика Марины Цветаевой (лирика конца 1900-х –1910-х годов)
(2011-07-27) Borovikova, Maria
Käesolevas väitekirjas on esitatud vene modernistliku luuletaja Marina Tsvetajeva lüürika analüüs alates tema kõige varajasematest luulekatsetustest kuni 1916. aastate tekstideni. Uurimistöö lähteteesiks oli see, et Tsvetajeva valib poeetika peamisi struktuurelemente tihedas seoses ajastu kontekstiga ning et tema valik tuleneb eeskätt 1910. aastate sümbolismi otsinguist. Seetõttu oli uurimistöö üheks oluliseks konkreetseks ülesandeks Tsvetajeva varajase loomingu käsitlemine, mis reeglina jäeti uurijate poolt tema luule peamise korpuse raamest välja, kuna mitmed kirjandusteadlased pidasid seda “lapselikuks” ehk “infantiilseks”. Väitekirjas tõestasime, et “lapse” subjekti kujunemine poeedi luules ei toimu “stiihiliselt”, vaid rea kirjanduslike faktorite mõjul. Tutvumine sümbolistliku luuletaja ja kriitiku Ellisega 1909. aastal määras kindlaks temaatilise ja subjektiivse samasugususe kui Tsvetajeva luuletuste baasstruktuuri. Väitekirjas käsitletud eraldiseisev teema on Tsvetajeva vaated tekstide pragmaatikale ning teksti ja lugeja vastastikustele suhetele. Sümbolistid mõistsid kirjaniku ilukirjanduslikku maailma kui tervikut, mis oli killustunud erinevateks tekstideks. Taoline arusaam vähendas üksiku teose tähtsust ning suurendas tekstiüleste moodustiste — kogumike, tsüklite — rolli. Tsvetajeva ei jäänud nendest tendentsidest kõrvale. Tema varajase perioodi looming kujutab endast evolutsiooni päevaraamatu-tüüpi kogumikelt luuletsükliteni. Käesoleva uurimistöö oluliseks teemaks on Tsvetajeva suhtumise uurimine vene XIX sajandi luuletraditsiooni. Väitekirjas püüdsime näidata Žukovski, Puškini, Nekrassovi, Feti, aga ka nt Novalise “öise poeesia” retseptsiooni aktuaalsust Tsvetajeva luulemaailmas. Tsvetajeva loomingu uurijad on pikka aega vaadelnud Tsvetajeva pärandit lahus kirjandustraditsioonist, piirates tema loomingu kontekste biograafia ja psühholoogiaga. See lõi teatud paradoksi — Tsvetajeva luule, kui XX sajandi vene kultuuri üks tippusid, jäi sidumata oma ajaloo ja kaasajaga. Väitekirjas demonstreeritud lähenemisviis aitab mõista Tsvetajevat kui vene luuletraditsiooni pärijannat ja tõlgendajat.