Sirvi Autor "Cerrone, Mirko" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Interspecies relationships: a zoosemiotic analysis of human-ape communication
(2021-11-10) Cerrone, Mirko; Maran, Timo, juhendaja; Mäekivi, Nelly, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Me ei saa vältida kohtumist teiste liikidega, sest jagame oma keskkondi paljude teiste loomaliikidega. Käesolev doktoritöö pakub liikide vahelise kommunikatsiooni semiootilist analüüsi hübriidsetes keskkondades, keskendudes inimese ja inimahvide interaktsioonidele. Määratleme kommunikatsiooni kui sotsiaalse lävimise protsessi, mille käigus luuakse tähendusi loomariigis. Meie tähelepanu on koondunud komplekssete omailmadega loomadele, kelle sotsiaalne kommunikatsioon on keeruline ja hõlmab sageli paljusid indiviide. (Zoo)semiootiline lähenemisviis võimaldab meil inimkeskse vaatenurga asemel võtta teiste liikide perspektiiv. Omailma mudel osutub inspireerivaks ja võimsaks vahendiks, mida saame kasutada (osaliselt) teiste organismide maailmadele juurdepääsemiseks. Antud väitekirjas arendame „omailmade kattuvuse“ mõistet, st ideed, et omailma ei tuleks mõista ainult liigispetsiifilise ega organismispetsiifilise mudelina, vaid pigem tuleks seda laiendada, et see hõlmaks jagatud tähendusi. Selline lähenemisviis võimaldab meil analüüsida erinevate liikide sotsiaalset kommunikatsiooni, et parandada tehistingimustes peetavate loomade heaolu. Selles doktoritöös pakume välja sotsiaalse kommunikatsiooni analüüsiks sobiva mudeli, mis on tundlik analüüsitava liigi liigispetsiifiliste tunnuste suhtes. Näitame, kuidas kommunikatsiooni käigus tekivad vastastikku arusaadavad keeled, mis võimaldavad kahel erineval liigil kommunikeerida. Erinevad loomaliigid läbivad oma semiootilise keskkonna ulatusliku muutmise protsessi, kuna omandavad ja kasutavad uusi märke. Oleme seda nähtust seostanud omailma ülemineku mõistega. Leiame, et tehistingimustes peetavad loomad mõjutavad institutsionaalseid praktikaid ja muid inimese loodud märgisüsteeme. Näiteks võivad mõned loomad mõjutada hooldamispraktikaid, sealhulgas rikastamist ja tööprotsesse. Korduvad interaktsioonid toovad hübriidsetes keskkondades kaasa uusi tähendusi ja käitumist. Teeme ettepaneku, et ulukihooldajaid tuleks pidada tehistingimustes olevate inimahvide sotsiaalseteks kaaslasteks ja nende suhteid loomadega tuleb väärtustada. Ulukihooldajate mõju võib nende hoolealustel esile kutsuda liigisisese käitumise ja rikastada inimahvide elutingimusi, pakkudes mitmekihilist sotsiaalset lävimist. Seega tuleks neid käsitleda heaoluanalüüsist ja rikastamisstrateegiatest lahutamatuna.
A semiotic analysis of the research paradigms behind the ape language experiments
(Tartu Ülikool, 2016) Cerrone, Mirko; Mäekivi, Nelly, supervisor; Maran, Timo, supervisor; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut