Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Desender, Kobe, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Does it feel right? Towards an affective perspective on metacognitive confidence
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-04-15) Voodla, Alan; Uusberg, Andero, juhendaja; Desender, Kobe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; KU Leuven. Faculty of psychology and educational sciences
    Meie otsuseid saadab tavaliselt kindlustunne: näiteks tundub mõni otsus väga kindel, samas kui mõni teine võib tekitada ebakindlust. Varasemas uurimistöös on kindlust sageli käsitletud kui hinnangut sellele, kas meil on õigus. Kuid kindlusel on ka emotsionaalne aspekt ehk metakognitiivne afekt, mis viitab sellele, et otsuses kindel olla on tihti meeldiv tunne, samas kui ebakindlus võib olla pingeline ja ebameeldiv. Selles doktoritöös uurin, kas see tunne on pelgalt otsustusprotsessi tulemuse kõrvalnähtus või hoopis oluline signaal, mille abil me oma mõtlemist ja otsustamist jälgime ja suuname. Neljale uuringule toetuvas töös kasutan kindlustunde afektiivsete aspektide mõistmiseks otsustusülesandeid, kombineerides neid komputatsiooniliste mudelite ja aju neuraalsete sündmuspotentsiaalide (EEG) mõõtmisega. Uuringitest ilmnev üldpilt toetab afektiivset vaadet otsustuskindlusele: otsustamise käigus tekkivad tunded ei ole üksnes reaktsioon otsuse õigsusele, vaid signaalid, mis peegeldavad otsustusprotsessi edenemist ja aitavad seda reguleerida. Uuringust I selgus, et kindluse ja metakognitiivse afekti hinnangud sõltusid sarnaselt otsuse tõendite tugevusest, valiku õigsusest ning otsustaja ootusest. See viitab, et otsustuskindlus kuulub laiemasse metakognitiivsete tunnete klassi, mis annavad märku, kui hästi liigume otsustamisega seotud eesmärkide suunas. Uuringud II ja III pakuvad metakognitiivse afekti tekkimisele selgema mehhanismi – see tunne peegeldab seda, kui hästi otsustusprotsessi tegelik edenemine vastab ootustele ja eesmärgile. Kui edenemine on oodatust parem ja eesmärgiga kooskõlas, siis metakognitiivne afekt on positiivne ning kui edenemine on oodatust halvem või eesmärgiga vastuolus, siis negatiivne. Selle teooria põhjal tutvustan AffectDDM-i mudelit, mis kirjeldab, kuidas metakognitiivne afekt kujuneb otsuseni viiva tõendite kogunemise protsessi tulemusena. IV uuringus näitan, et levinud soorituse monitoorimise neuraalsed markerid seostuvad kindlusega ainult teatud tüüpi ülesande kontekstides, mistõttu ei saa ühte ajusignaali käsitleda otsese kindluse mõõdikuna. Kokkuvõttes toetab doktoritöö käsitlust, mille järgi otsustuskindlus on afektiivne tunne, mis aitab mõtlemist ja otsustamist monitoorida ja suunata.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet