Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Eduard Parhomenko, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Ihudevahelisus ja asendatavus. Derrida kriitika Merleau-Ponty intersubjektiivsuse käsitluse kohta
    (Tartu Ülikool, 2023) Tärk, Mona; Eduard Parhomenko, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Jacques Derrida ainus põhjalik vaade Maurice Merlreau-Ponty filosoofiale leiab aset teose Le Toucher, Jean-Luc Nancy peatükis „Tangente III”. Käesolevas magistritöös analüüsin Derrida esitatud kriitikat teise ja teisesuse kohta Merleau-Ponty ihulises intersubjektiivsuse mõtlemises ehk ihudevahelisuses. Uurimuse juhtiv küsimus on, kas ihudevahelisus võimaldab austada teise teisesust ja vältida teise omastamist. Selgitan Derrida kahtlusi ihulise lähenemise osas ning vastan küsimusele, kaitstes Merleau-Ponty seisukohti. Viimase fenomenoloogiaga kuuluvad lahutamatult kokku teisesust arvesse võtvad kriitilised elemendid — ise ärastumine, mitte-egokeskne ja vahendatud ligipääs teisele ja maailma mitmekülgsus — mis ei võimalda teise omastamist. Derrida tõlgendus vaatab olulistel kohtadel mööda neist aspektidest, mille tõttu on tema tõlgendus puudulik ja liialt hukkamõistev. Selles kriitikas on siiski ka paeluvaid tähelepanekuid Merleau-Ponty ihudevahelisuse kohta. Keskendun ise ja teise asendatavuse küsimusele, mille kaudu avaneb arutelu Merleau-Ponty filosoofias leiduvate paradoksaalsuste tarvilikkuse üle. Paradoksaalsus, mis teisesuhteid seletavatesse fenomenoloogilistesse struktuuridesse dünaamilisust loob, vastab teistega seotud pingelistele kogemustele meie elus. Merleau-Ponty ihudevahelisuses mõjutavad ja muudavad ise ja teine üksteist vastastikku. Seda võimaldab teise lähedus isele, milles aga ise ja teise vaheline distants ja erinevus ei kao.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje , listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
    Muusikateose identiteedi probleemist Roman Ingardeni fenomenoloogia ja nüüdisaegse muusikateaduse valguses
    (Tartu Ülikool, 2023) Ruus, Aurora; Eduard Parhomenko, juhendaja; Toomas Siitan, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
    Käesoleva uurimistöö eesmärk oli esiteks muusikafilosoofia tematiseerimine ning teiseks muusikateose ja selle identiteedi probleemi käsitlemine, milles tuginesin eeskätt Roman Ingardeni uurimusele „The work of music and the problem of its identity”. Kuna nii uurimistöö teema kui ka töö ise on tulenevalt muusikafilosoofia käsitlemisest interdistsiplinaarsed, on töös esindatud nii muusikateadusest kui ka filosoofiast lähtuvad perspektiivid. Uurimistöö fookuses on muusikateose kontseptsioon, mille avamise läbi soovisin vastata küsimusele, kas ja mille poolest erinevad muusikateaduse ja filosoofia meetodid ning arusaamad muusikateose ja selle identiteedi uurimisel ning millised probleemid või eelised kummagi distsipliini puhul esile kerkivad.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2026 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet