Sirvi Autor "Eek, Liina" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Tänapäeva eestikeelsete õigeusklike katehheesist ja uskumustest
(2017-04-18) Eek, Liina; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb kaasaegsete eestikeelsete õigeusklike uskumusi ja kogemusi. Andmed on pärit religioonisotsioloogilisest kvalitatiivsest uuringust, kus osales 57 õigeusu kiriku vaimulikku ja koguduse liiget. Uuringu tulemusena selgus, et enamik eestikeelseid õigeusklikke on kirikusse jõudnud oma perekondade või „olulise teise“ kaudu. Teine ühine omadus eestikeelsete õigeusklike juures on müstiline, ratsionaalse mõistuse väline ja seletamatu religioosne kogemus (85% informantidest). Müstilise kogemuse puhul ei mängi vanus, sugu, haridus või kirikusse sattumise viis mingit rolli. Valdav enamus eestikeelsetest õigeusklikest usuvad ka imedesse (inglitesse, pühakutesse ja/või imet tegevatesse ikoonidesse). Imetegude kogemused olid enamasti meeldivad, kuid oli ka painavaid ja hirmutavaid kogemusi. Ime kogemisel on teatud roll usul, et midagi imelist võib juhtuda. Samas leidus hulgaliselt ka nn argipäeva imesid, mis juhtusid igapäevases olukorras. Imede kogemused on inimeste usuelus väga olulisel kohal ning kinnitavad inimese usku Jumalasse. Nägemuse õigeusust konstrueerisid inimesed sageli vastandudes omadustele, mida arvati olevat teistes konfessioonides. Enamasti omistati teistele konfessioonidele liigset külmust, ratsionaalsust, ülemäärast intellektikesksust, tühisust ja pinnapealsust. Õigeusku nähti vastavalt vastandväärtustena - emotsionaalse, kogemusliku, soojana, aga ka kõikehõlmava ja täiuslikuna. Andmed vaimulike hariduse kohta on lünklikud. Ca 90% Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) vaimulikel on vähemalt vaimuliku seminari haridus. Kuna Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus (EAÕK-s) ei ole teoloogiline haridus kohustuslik, siis on enamikel vaimulikest teoloogiline haridus formaalselt lõpetamata. MPEÕK-s on katehhees (usuõpetus) enne kirikuga liitumist kohustuslik, EAÕK-s mitte. Mõlemal kirikul napib ressursse, eriti vastavate isuksusomaduste ja oskustega vaimulikke, et teha eestikeelset katehheesi. Õige katehhees algab miiminumteadmiste omandamisega enne kirikuga liitumist ning jätkub läbi kogu õigeuskliku elu. Katehheesi nõutakse nii enne kirikuga liitumist kui ka enne ristivanemaks saamist. Preestrid peavad usutõdedest olulisemaks seda, et inimese soov kirikuga liituda oleks siiras ja läbi mõeldud/tunnetatud.
Väetamise ja lisavalgustamise mõju liigirikka puisniidu koosluse struktuuri sessoonsetele muutustele
(Tartu Ülikool, 1995) Eek, Liina; Zobel, Kristjan, juhendaja