Sirvi Autor "Eenmäe, Tõnis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Astronoomia
(2009-12-29T07:29:11Z) Jaaniste, Jaak; Eenmäe, Tõnis; Jaaniste, Helle
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Astronoomia" õppe- ja juhendmaterjalid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Automating data management system of 1.5-meter telescope at Tartu Observatory
(Tartu Ülikool, 2020) Suchockas, Laimonas; Eenmäe, Tõnis; Ramler, Heleri; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Development and Implementation of ESTCube-2 Star Tracker FPGA Design
(Tartu Ülikool, 2024) Komarovskis, Roberts Oskars; Allaje, Kristo; Eenmäe, Tõnis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Attitude determination and control play a critical role in a spacecraft, where one solution for attitude determination can be star tracking. Star tracker systems can provide high-accuracy attitude information based on star identification, and such a system is also a part of the ESTCube-2 nanosatellite developed by the Estonian Student Satellite Foundation. One of the primary components in the ESTCube-2 star tracker is a field-programmable gate array (FPGA) responsible for processing the captured images. This thesis aims to develop and implement FPGA system design and necessary algorithms for star tracking and assess the performance of the obtained design. Different FPGA design components were made to interface with external devices and perform different functions related to star tracking.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Integration of a High Speed Communications System into ESTCube-2
(Tartu Ülikool, 2024) Doğan, Melis; Allaje, Kristo; Allik, Viljo; Eenmäe, Tõnis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
ESTCube-2 was a low Earth orbit CubeSat demonstrator that was launched on 9th of October, 2023. One of the main payloads of the satellite was the Earth observation payload, which was capable of producing images of tens of megabytes. Thus the spacecraft required a dedicated high speed communications system to downlink the images. At the beginning of the thesis, an S-band transmitter had been bought by the ESTCube team for this purpose. This thesis presents the integration of the HISPICO transmitter from IQ Spacecom into the ESTCube-2 platform. This integration involved writing low-level embedded device drivers to control the transmitter. The device drivers were written in C, using FreeRTOS on an STM32L4 microcontroller. Furthermore, the application level logic was created for the reception of images from the imaging payload, dividing the received images into RF frames, and adding forward error correction to the frames - a functionality that exists on HISPICO, but the ESTCube team were not given access to. For the ground station, a reception pipeline using a LimeSDR Mini and GNURadio Companion was created. To test the chain of communication, an image of 76.8 kB was transmitted over 318 HISPICO frames and was successfully received.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Orbitaaldünaamika teegi OREKIT kasutamine satelliitside kontaktide optimaalseks planeerimiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Vellak, Mart; Kvell, Urmas; Kimmel, Lauri; Eenmäe, Tõnis; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Alates 7. maist on Eesti kosmoseriik ja meie kosmosemissiooni edukaks opereerimiseks kasutame satelliitsidejaamu, mille juhtimiseks on kasutusel vabavaralisel raamistikul Hummingbird põhinev missioonijuhtimistarkvara (MCS – ingl k. Mission Control Software). Raamistik Hummingbird on laialdase kasutusalaga tarkvaraplatvorm seadmete töö jälgimiseks ja juhtimiseks. Paraku on raamistikust puudu satelliitside jaoks oluline komponent, mis võimaldaks ette planeerida sidekontakte satelliitide ja maajaamade vahel. Minu bakalaureusetöö eesmärgiks on luua komponent, mis suudaks ette planeerida sidekontakte satelliitide ja maajaamade vahel. Komponendi eesmärk on arvutada satelliidi operaatori poolt ette antud ajavahemikul kõik kontaktid ja kontakte iseloomustavad parameetrid. Kontakte iseloomustavate parameetrite abil valmistatakse maajaamad ülelennuks valmis – pööratakse paika antennid ja seadistatakse raadiosagedused. Arvutuste tegemiseks kasutan Java teeki OREKIT. OREKIT meetodite abil saab arvutada kontaktide toimumise alguse ning lõpu ajad ja parameetrid. Parameetriteks on näiteks asimuut, elevatsioon, Doppleri nihe, signaali sumbuvus, maajaama ja satelliidi vaheline kaugus ning signaali viivitus. Lisaks kontaktide arvutamisele on operaatorite igapäevaseks väljakutseks piiratud maajaamade ressursside optimaalne kasutamine mitmete satelliitide missioonide läbiviimiseks. Optimeerimist vajavad juhud võib jaotada kolmeks: kui kasutada on üks satelliit ja mitu maajaama, üks maajaam ja mitu satelliiti või mitu maajaama ja mitu satelliiti. Antud töös keskendutakse ühe satelliidi ja mitme maajaama sidekontaktide optimeerimisele, käsitledes teoreetilisi lahendusi, mis võtavad arvesse sideoperaatorite vajadusi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Star Detection Algorithm for Estcube-2 Star Tracker
(Tartu Ülikool, 2016) Ayal, Andreas Ragen; Eenmäe, Tõnis; Rosin, Margus; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Attitude determination is a very important aspect in the mission of spacecraft. There are various methods of determining the attitude of a spacecraft, including, but not limited to, magnetometers, beacons and gyroscopes.[1] Star Trackers are systems consisting of one or multiple image sensors connected to a processing unit. The role of the processing unit is to detect stellar bodies and identify the patterns made by the stellar bodies in the images captured and determine the attitude of the spacecraft by comparing the patterns to those found in a pre-compiled database. This thesis describes an algorithm developed to identify stellar objects, improving a previously developed and implemented algorithm developed at the KTH Royal Institute of Technology.[2] Using a running average, the new algorithm is able to adapt to a changing background level when identifying stars. This is important as a set constant background level can become obsolete over time as the brightness of the image background changes with the movement of the spacecraft. With the use of a weighted average system, the new algorithm is able to calculate the Cartesian coordinates centers of stars within an image with sub-pixel accuracy. This improves on the 1 pixel accuracy from the old algorithm. This increase in accuracy allows for the calculation of centroids even if they occupy a small area on an image. Furthermore, an increase in the precision of the coordinates in stars may lead to an increase in the accuracy when determining attitude.