Browsing by Author "Ehin, Piret, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 66
Results Per Page
Sort Options
Item An analysis of the effects of the financial crisis on the performance of eurosceptic parties in national elections(Tartu Ülikool, 2016) Rätsep, Martin; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Assessing interest groups’ influence on EU climate policy: the case of the 2030 climate target policy(Tartu Ülikool, 2021) Delgado Ugrin, Jaime Fernando; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe presence of interest groups (IGs) lobbying EU institutions has grown significantly in recent years. This surge is related to the increasing competences that the EU has been granted in several policy areas. From the consolidation of the single market to the coordination of social, environmental, or health policies, the diversity of interests represented in the EU policy-making process has blossomed. In the middle of this phenomenon, the threat triggered by climate change has made the EU climate policy more relevant than ever. The presentation of the European Green Deal (EGD) in 2019 marks a milestone in the commitment of the EU with addressing this threat while pursuing climate neutrality by 2050. One of the policies that compound the EGD is the 2030 Climate Target Plan (2030 CTP). Its main objective is to reduce GHG emissions by 55% by 2030, in relation to 1990’s levels. The plan demands a stronger pledge of EU companies and citizens with climate-related measures in order to achieve the expected goal. Consequently, this policy has got the attention of different actors aiming to influence its final design. Among them, business and environmental IGs are the most salient as they represent private and public interests in the policy debate. Accordingly, this thesis aims to assess whether business or environmental IGs were more influential in the 2030 CTP’s policy communication issued by the Commission. Relying on content analysis as a research technique, the IGs’ position papers are compared with the policy communication to find similarities in their texts. To illuminate the performance of these actors is crucial since the importance of the EU climate policies is set to endure.Item Briti erakondade seisukohad sisserände küsimuses Brexiti kontekstis(Tartu Ülikool, 2021) Kallemaa, Kristina; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutSisserändega seotud küsimused on viimasel kümnendil muutunud Euroopa ühiskondades väga aktuaalseks parteipoliitika ja avaliku debati teemaks. Mitmetes riikides on paljud kodanikud või terved ühiskonnagrupid sisserände suhtes negatiivselt meelestatud ja esile on tõusnud poliitilised jõud, mis nõuavad sisserände piiramist. Nii ka Suurbritannias, kus sisserändega seotud pinged olid üheks teguriks, mis viisid riigi lahkumiseni Euroopa Liidust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nelja suurima erakonna (Konservatiivne partei, Leiboristlik partei, Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) seisukohad sisserände ja tööjõu vaba liikumise küsimuses perioodil 2015-2019, kuidas erakondade seisukohad vaadeldaval perioodil muutusid ja kuidas nimetatud seisukohad seostusid erakonna positsiooniga Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise küsimuses. Erakondade seisukohtade uurimiseks on allikmaterjaliks võetud erakondade valimisprogrammid aastatel 2015, 2017 ja 2019. Lisaks programmide sisulisele analüüsile on autor kasutanud Party Manifesto projekti andmeid rändeteema esinemissageduse kohta valimisprogrammides. Analüüsi tulemused näitavad, et sisserände küsimus on Suurbritannias muutunud oluliseks ühiskondlik-poliitiliseks lõheks, mis struktureerib erakondade konkurentsi ja polariseerib valijaid. Seda kinnitab nii sisserände temaatika osakaal valimisprogrammides kui ka erakondade seisukohad rändeküsimustes. Konservatiivid on võtnud kõige negatiivsema hoiaku sisserände osas, leides, et see põhjustab sotsiaalset ja majandusliku survet riigi infrastruktuurile ja kohalikele kogukondadele. Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid vastupidiselt hindavad kõrgelt sisserändajate panust riigi majandusele ja ettevõtlusele. Leiboristliku partei seisukoht on kõikuv: mõistetakse nii sisserände kasulikkust kui ka kahjulikkust ning oldi valmis aktsepteerima mõlemat võimaliku referendumi tulemust. Kinnitust leidis hüpotees, et liberaalset sisserändepoliitikat pooldavad erakonnad pooldasid Euroopa Liitu jäämist (Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) ning sisserände piiramist nõudvad erakonnad Liidust lahkumist (Konservatiivne partei ja Leiboristlik partei). Seega mängis sisserände küsimus olulist rolli erakondade valimis- ja referendumikampaanias ning Euroopa Liidust lahkumise küsimuse otsustamises.Item Causes and consequences of perceptions of discrimination among Russian-speakers of Estonia(Tartu Ülikool, 2018) Danylyuk, Arsen; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutPerceived discrimination as a social and political phenomenon has received considerably less academic attention in post-Soviet countries than, for example, in the United States or Western Europe. The following study aims to test whether Russian-speakers in Estonia have higher level of perceived discrimination than Estonian-speakers. Then, the author defines factors that determine perceived discrimination using binary logistic regression. Finally, it is tested whether perceived discrimination determines higher or lower levels of institutional trust. It is, consequently, concluded that Russian-speakers are generally more likely to feel discriminated against. Also, a set of factors that determine levels of perceived discrimination among Russian-speakers is defined, among which the strongest ones are presence/ absence of citizenship and employment status. Finally, the author found a causal link between perceived discrimination and institutional trust, whereas those Russian-speakers who feel discriminated aginst have lower levels of institutional trust.Item Delegation and efficiency: comparison of Telecom Single Market negotiations under the Italian and Latvian Presidency of the Council of the EU(Tartu Ülikool, 2017) Pilar, Klaus-Erik; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis aims to study why some Member States are more efficient in mediating the negotiations during the Presidency of the Council of the European Union than others. To fill the gap in current academic research, the emphasis is put on how the model of coordination between the presiding country’s capital and Permanent Representation in Brussels affects the performance of the Presidency. Rational choice institutionalism provides the opportunity to conceptualise efficiency of the Presidency as the advancement of the negotiations on a priority initiative, rather than protection of national preferences as defined conventionally. The principal-agent model offers the necessary analytical tools to examine different models of coordination for European Union policies. This theoretical approach provides also the adequate analytical tools to study the link between model of coordination and efficiency of the Presidency, leading to the hypothesis that Brusselsbased Presidencies are more efficient in leading the negotiations on a priority initiative than the Presidencies that have adopted capital-based models. In the empirical part of the study qualitative comparative method is used to compare the performance of Italian and Latvian Presidencies in advancing the negotiations on Telecom Single Market proposal. The analysis of written documents and input from interviews indicate quite clearly that Latvian Presidency was much more efficient in its role as the mediator of the negotiations on this dossier. The findings also demonstrate that there is significant variation in the adopted model of coordination. Whereas Italy opted for a capital-based Presidency, Latvian Presidency was Brussels-based. To large extent the assumptions presented in the theoretical part of the thesis were confirmed. The Latvian Brussels-based Presidency was able to make decisions much faster and on spot, whereas Italian Permanent Representation had to endure extensive interventions from the capital, which made the progress slower. The findings also indicate that Latvian Presidency was able to act as an “honest broker” and go beyond its national preferences in order to reach a compromise. Additionally, it was confirmed that Brussels-based model enables better cooperation with other actors due to higher level of trust. However, the premise that the Brussels-based Presidency is more efficient due to better cooperation with the Council Secretariat was not proven. All in all the findings of the study show that the main hypothesis is correct and Brussels-based Presidencies are more efficient in advancing the negotiations on priority initiative.Item Democracy, economy and happiness in post-Soviet States (1995-2014)(Tartu Ülikool, 2017) Dimitrova, Lyubomira; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutDefining and measuring happiness has been a major topic for many generations of scholars. The contemporary discussion tackles upon the main predictors of happiness and their influence on the subject. This paper focuses on the influence of democracy and economy towards happiness, using the fifteen post- Soviet countries as cases. The data for the research has been collected from 1995 to 2014 and has been analyzed both on aggregate and individual level. The results show that on individual level both the economic status and the satisfaction with democracy have significant influence towards happiness. However, on aggregate level the income inequality appears to be the only predictor of happiness in both cases where the democracy factor is controlled for or not.Item Demokraatia tähendus ja demokraatiaga rahulolu erakonnaeelistuse lõikes Eesti näitel(Tartu Ülikool, 2016) Viljasto, Argo-Remo; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks on Euroopa Sotsiaaluuringu 2012. aasta uuringuandmete põhjal uurida, kas ja millist rolli mängib erakonnaeelistus demokraatia tähenduse tõlgendamisel ja demokraatia toimimise hindamisel Eesti kontekstis. Selle tarbeks on töö jaotatud kolme peamisesse plokki. Neist esimese eesmärgiks on avada erinevaid teoreetilisi lähenemisi demokraatiale kui valitsemisvormile. Peatüki tulemusena ei kooru välja ühte, magistritöö jaoks universaalset definitsiooni demokraatiast, kuid erinevate demokraatia mudelite lahkamine aitab jõuda selgusele, milliseid indikaatoreid ning mõõdikuid tuleb demokraatia hindamiseks kasutada. Töö teine peatükk just nimelt vastavate terminitega tegeleb. See töö osa annab vastuse küsimustele, mis on kvaliteet ja rahulolu demokraatia kontekstis ning annab ülevaate nii rahvusvahelistest indeksitest kui ka akadeemilistest kirjutistest, mis antud temaatikas relevantsed on. Kolmas peatükk seostab esimesed kaks Eesti andmestikku kasutades ning uurib, millised on respondentide silmis demokraatiale kui valitsemisvormile olulised aspektid ning millisel määral vastab demokraatia tegelik toimimine respondentide ootustele. Andmed on kogutud 2012. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu käigus ning analüüsi tarbeks jaotab magistritöö küsitletavad gruppidesse vastavalt nende erakonnaeelistusele. Selle tulemusena saab magistritöö andmeanalüüsi käigus vaadelda tulemusi nii Eesti parteide kui ka üldisemas opositsioon-koalitsioon võtmes. Analüüsi peamisteks meetoditeks on keskmised väärtused laiema pildi saamiseks ning dispersioonanalüüs, kinnitamaks erinevuste statistiliselt olulist määra. Läbiviidud analüüsi tulemusena leiab kinnitust hüpotees, mille kohaselt on rahulolu demokraatia toimimisega kõrgem kui respondendi poolt eelistatud erakond on võimul. Saadud tulemuste analüüsi käigus uurib töö, millised demokraatia aspektid tekitavad suuremaid lõhesid gruppide vahel ning millega me seda põhjendada võiksime. Üldjoontes leiab töö, et opositsiooni kuuluvate erakondade toetajatel on demokraatia ideaalidele suuremad ootused kui koalitsioonierakondadel, kuid viimastest tunduvalt madalamad hinnangud demokraatia toimimisele. Samuti leiab töö, et valimistel mitteosalenud inimeste ja parlamenti mitte pääsenud erakondade toetajate vaated on väga lähedased opositsioonierakondade toetajatele.Item Economic conditions and incumbent support: when and how does the economy matter?(2016-10-18) Talving, Liisa; Ehin, Piret, juhendaja; Vassil, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.Akadeemilisest kirjandusest on teada, et majanduse ja valimistulemuste vahel on tugev seos. Valijad peavad võimulolijaid riigi majanduse eest vastutavaks: valitsusparteide toetus kasvab, kui majandus kosub, ning kannatab, kui majandusel läheb kehvasti. Paraku ei ole aga kõikide valimiste tulemused ühtmoodi majandusest tingitud. Majanduslik hääletamine esineb sageli, kuid mitte alati ega igal pool, ja pole päris selge, miks see nii on. Hiljutine finants- ja majanduskriis näitas selgelt nende kahe nähtuse vahelise seose ebastabiilsust. Kriisi ajal koges valdav enamik läänemaailma riikidest sügavat majanduslangust, mis klassikalistest teooriatest lähtudes peaks viima tõsiste poliitiliste tagajärgedeni. Mitmed Euroopa valitsusparteid saidki valimistel armutult lüüa, ent mitmetel teistel õnnestus oma positsioon säilitada või seda isegi tugevdada. Majandusliku hääletamise ebastabiilsus oli ka selle väitekirja kirjutamise ajendiks. Kui seost majanduse ja valimiste vahel ei eksisteeri, siis on valijate võimalused võimulolijaid majandustulemuste eest vastutavaks pidada piiratud, mis omakorda jätab viimastele vabad käed ellu viia neile sobivaid poliitikaid, isegi kui need ei ole kooskõlas avaliku huviga. Kui aga demokraatliku vastutuse mehhanism toimib, siis on kodanikel võimalik osaleda otsustusprotsessides ja kaasa rääkida selles, milliseks riigi poliitikad kujunevad. Väitekiri käsitles majanduslikku hääletamist kolmest aspektist. Esmalt uuris töö majanduse ja poliitilise toetuse vahelise seose üldist tugevust. Analüüs, mis põhines mahukal küsitlusandmestikul erinevatest Euroopa riikidest ja ajahetkedest, näitas, et majanduslikel kaalutlustel on tugev mõju valijate poliitilistele eelistustele. Riigi majanduse käekäik on arenenud riikide kodanike jaoks oluline – seda jälgitakse ja võetakse oma poliitiliste eelistuste kujundamisel arvesse. Teiseks uuris töö, mil moel mõjutas majanduslikku hääletamist finants- ja majanduskriis ja leidis, et statistiline seos majanduse ja hääletamise vahel jäi sarnasele tasemele, isegi ajal, mil Euroopat raputas viimaste aastakümnete tugevaim majanduslangus. See viitab asjaolule, et majandusliku hääletamise mehhanism on välistele šokkidele võrdlemisi immuunne. Viimaks tõi töö välja uudse dimensiooni majanduslikus hääletamises, suunates fookuse majanduspoliitikale. Analüüs näitas, et majanduskriisi järel pöörasid kodanikud fiskaalpoliitikatele enam tähelepanu kui varem, ja mitmel pool karistati valitsusparteisid karmide kärpemeetmete eest. Veelgi enam, majanduspoliitikad on tavapäraste tegurite kõrval kerkinud üheks keskseimaks teguriks, mis indiviidi valimisotsust määravad, viidates asjaolule, et majandusliku hääletamise fenomen on muutunud mitmetahulisemaks.Item Eeldused täidesaatva ja seadusandliku võimu koostööks reformide läbiviimisel: Ukraina näide(Tartu Ülikool, 2015) Mark, Grete; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutItem Eesti noortepoliitika euroopastumine(Tartu Ülikool, 2015) Valss, Nele; Ehin, Piret, juhendaja; Rannala, Ilona-Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutEuroopa Liidu liikmesriikide süveneva majandusliku ja poliitilise integratsiooni valguses on mõiste euroopastumine uurimisväljana viimase paari aastakümne vältel üha enam tähtsust kogunud. Euroopastumise analüütiline raamistik võimaldab uurida Euroopa Liidus ja liikmesriikides asetleidvate muutuste suunda ning ulatust. Euroopastumise põhjuste analüüsimiseks noortepoliitika valdkonnas annab parima raamistiku “sobivuse määra” kontseptsioon. Noorus kui osa elutsüklist on nüüdisaegsete ühiskonnatrendide tõttu raskesti piiritletav, muuhulgas seetõttu, et hariduse omandamisest on saamas elukestev protsess. Noortevaldkonna kiire arengu tulemusena on Euroopa Liidus ning Eestis viimase 20 aasta jooksul tähelepanu keskmesse sattunud lõimitud noortepoliitika, mille keskmes on noor. Käesolev töö lähtub autori eeldusest, et euroopastumise ilmingute taju ja Euroopa Liidu mõju Eesti noortevaldkonnale on seotud, soodustades teadmistepõhise noortepoliitika arengut. Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti noortevaldkonna ekspertide taju Euroopa Liidu ja Eesti noortepoliitika arenguseoste suhtes. Analüüsi tulemusel selgus, et Euroopa Liidu ja Eesti noortepoliitikaid hinnatakse kokkusobivaiks. Eesti noortepoliitika euroopastumist peeti üldjuhul positiivseks, euroopastumist põhjendati ajaloolise tausta, ühiste vajaduste ja väljakutsete ning finantsmehhanismidega.Item Eesti teaduspoliitika euroopastumine: avatud koordinatsioonimeetodi rakendamine(Tartu Ülikool, 2012) Vainik, Mikk; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituutThe aim of this Master’s thesis is to foster the academic discussion on Europeanization by focusing on the mechanisms of Europeanization in policy areas governed by so-called soft law instead of the acquis communautaire. This is in line with the recent trend of increasing voluntary coordination and integration in policy fields that deriving from the principle of subsidiarity would otherwise lie only with the member states. More specifically, the thesis asks what kind of mechanisms should one anticipate to function in soft law governance. Additionally, the paper seeks to find answers to questions such as whether and why europeanization occurs in Estonian research policy, thus completing the set of questions usually anticipated in Europeanization research. The thesis is a a qualitative case study on the Europeanization of Estonia’s Research Policy, which is minimally regulated by the acquis --- instead, the main mechanism of Europeanization in this area is the open method of coordination (OMC), a voluntary learning tool introduced for governing EU research policy at the Lisbon Summit in 2000. The theoretical part of the paper builds on the recent literature on Europeanization mechanisms and new institutionalism. Europeanization is introduced as a concept and an analytical framework. Radaelli’s (2000) famous definition of Europeanization as EU influence on ‚ways of doing things‘ in different member states settings is used as a background in which different mechanisms are thought to be at work. Following Börzel and Radaelli among other influential writers, the list of mechanisms studied includes, among others experiential learning, socializing, problem-solving, conflict resolution, veto players, uploading and downloading policies and a number of mechanisms specific to the Central and Eastern Europe (CEE) countries borrowed from Grabbe. It is anticipated that while having certain and well-studied effects during the nineties, the choice – and in some cases also the meaning – of mechanisms has substantially changed due to the different nature of soft law in comparison with the acquis. The analysis of europeanisation mechanisms is complemented by a study of new institutionalism as the theory mostly used in recent Europeanization research. This trend is explained by the fact that more traditional International Relations (IR) theories were unable to explain the rush of integration that followed the enactment of the Single European Act (SEU) in 1986. Instead, the importance of institutions rose to the center of Europeanization research. As is well known, there are many strands of new institutionalism, namely rational choice (RCI), sociological (SI) and historical (HI). The biggest difference between these is whether actors follow the logic of consequentiality (RCI) or the logic of appropriateness (SI). Following Jupille et al (2003), it is demonstrated that the strands, although different, have potential for dialogue that could provide better answers to the why states integrate or not. For the purposes of this study, historical institutionalism that allows the interplay of both logics (consequentiality and appropriateness) is anticipated to explain the Europeanization of Estonian research policy sufficiently. This rationale has many reasons. Among the more important ones is the ability of HI studies to show and explain first of all the genesis of the certain policy field and of the context in which Europeanization is expected to manifest itself. Additionally, scholarly articles on EU enlargement have shown that while RCI arguments may have been more important in earlier rounds of enlargement, then the accession of CEE countries to the EU has been dominated by constructivist logic of appropriateness. Taken together, the Europeanization framework and a synthesis of different new institutionalist strands provided a number of expectations to be empirically tested. The choice of qualitative case study as the most suitable methodology for such a research question follows the overall trends concerning the usefulness of case study as such and the frequent implementation of the method in Europeanization research. The use of the OMC in the Europeanization of Estonian research policy was chosen as case because of its potentially strong ties with the expectations lined out in the preceding part. These include, among others, the interplay of RCI and SI logics, the rising importance of learning and socialising in integration based on soft law, the low importance of EU as gate-keeper and the continual importance of EU Money. Owing to the nature of case study research and HI expectations, the empirical chapter begings by explaining the emergence of research policy into the EU as well as Estonian agendas and the state of the art until early 2000s, when the Lisbon Strategy was originally launched and the policy field was opened to a number of Europeanization mechanisms. Thereafter the rise and character of the OMC is discussed along with an explanation of the mechanisms it is supposed to operate with. The analysis and discussion about the implementation of OMC and the relevant mechanisms is based on extensive documentary research, including but not limited to EU treaties, Council Conclusions, EU Commission communications, documents of the bodies committees, groups) in charge of realising EU research policy goals (most notably those of European Research Area Committee, formerly CREST and the Lisbon Expert Group), the peer-reviews of Estonia’s research, development, technology and innovation policy mixes conducted via the OMC in 2007 and 2012 respectively and relevant Estonian national strategies. Additionally, comments in the form of interviews or in writing were asked from Estonian officials and a peer-reviewer that were actively involved in at least one of the peer-reviews. The results were somewhat surprising. It appears that while soft law is the only way any meaningful Europeanization could occur in the field of research policy, soft law has not invited much integration. It is true that the EU has invited co-operation in this field and the creation of a European Research Area has also been mentioned in the Lisbon Treaty, but at least Estonia is quite reluctant to contribute to the overall goals. The EU is conceived as a means to an end which is to promote the competitiveness of Estonia rather than to worry about the overall output of the Union. This reflects well in the choice of europeanization mechanisms. While mutual learning is valued, the choice of lessons represents what Estonia itself feels as important. The EU peer-review may be distinguished, but so is any foreign aid from well-renowned partners. The results may be used, but only if it felt that both Estonian research and economy are served. In fact, the low extent of europeanisation largely stems from the fact that research itself is a means for the sake of better economic output and effort towards EU goals is less important due to the small size of Estonia compared to larger and more influential economies. Thus it is concluded that while most of the usual europeanisation mechanisms are at work in a policy field dominated by soft law, those allowing the customization of EU effect are chosen by Estonia. At the same time, EU is widening the choice of top-down mechanisms step by step. The application of Europeanization mechanisms is in line with both – the logic of appropriateness and the logic of consequentiality – thus justifying the choice of historical institutionalism as the theoretical framework of this Masters’ thesis.Item Eestis elavate vene noorte riigiidentiteet ja seda mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2018) Niukkanen, Auli; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutAntud bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, kui tugev on Eestis elavate vene noorte riigiidentiteet ja see, millised tegurid mõjutavad riigiidentiteedi kujunemist vene noorte seas. Riigiidentiteedi tugev olemasolu elanike seas on oluline igale riigile, sest ühendab riigi elanikkonna tervikuks ja on seejuures üheks riigi alustalaks. Uurimistöö teoreetiline raamistik lähtub rahvusvahelisest ja Eesti teaduskirjandusest, läbi viidud uuringutest ja välja töötatud integratsioonimudelitest. Empiiriline analüüs põhineb poolstruktureeritud individuaalintervjuudel, mis viidi läbi kokku 10 inimesega perioodil 06.03– 26.03.2016 Tallinnas, Tartus ja Narvas. Töö empiirilise tulemused näitavad, et käesolevas uurimuses osalenud vastajate riigiidentiteedi tase on suhteliselt kõrge, vaid kahel vastajal kümnest oli madal riigiidentiteedi tase. Töö tulemustest lähtudes saab väita, et vene noorte riigiidentiteeti Eestis mõjutavad kõige tugevamalt viis tegurit: keeleoskus, haridustase, suhtlusringkond, perekond ja ühiskonnas valitsev suhtumine vähemusgruppi, mis tuleneb Eesti meediast. Järeldub, et noored, kes omavad paremat keeleoskust, on paremini haritud ja laiema silmaringi, lävides tihedamalt eestlastega ja pidades ennast täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks. Perekond seevastu kujundab lapse meelsust juba sünnist ning annab kodust kaasa väärtused, mida edasises elus muuta on keeruline. Meedia tugevat esilekerkimist võib põhjendada sellega, et vene noored loevad üha rohkem Eesti meediat võrreldes vanema generatsiooni venelastega, mis ei oma siiski aga positiivset mõju kahe rahvusgrupi lõimumisele, vaid on hoopis uut laadi pingete allikaks ühiskonnas. Piiratud valimi tõttu ei võimalda töö teha üldistavaid järeldusi kõigi Eestis elavate vene emakeelega noorte hoiakute kohta, vaid pakub sügavamat sissevaadet kümne noore mõttemaailma. Töö tulemused täiendavad küsitlusuuringute abil saadud teavet vene noorte riigiidentiteedi kohta ning neist võib olla abi lõimumispoliitikate ja –kavade kujundamisel tulevikus.Item Electoral institutions and constituency service of the European Parliament's members(Tartu Ülikool, 2017) Khokhlova, Aleksandra; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThe European Parliament is a unique legislature for several reasons, including one that concerns the fact that its members (MEPs) are elected under different electoral rules. This Master’s thesis examines the impact of these rules on MEPs constituency service, assuming that the latter could be not only the means of being responsive to the electorate, but of the realization of own preferences as well. Such preferences concern re-election, that, thus, makes the supranational level, on which MEPs operate, highly dependent on the national context, where fortunes of MEPs are decided. Thus, this study shows that not only electoral rules for European elections shape the behavior of MEPs, but also – those that are used for national general elections. Therefore, MEPs’ constituency service becomes a mechanism of building personal reputations among voters and intraparty reputation as well.Item Enforcement of the European Union core values: EU responses to the erosion of the European values in Austria, Poland and Hungary(Tartu Ülikool, 2020) Nahorna, Taisiia; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis analyzes the mechanisms ensuring compliance with the EU values that the EU has utilized in the cases of Austria (1999-2000), Hungary (2010-2020), and Poland (2015- 2020). The objective of the thesis is to find out what instruments the EU has at its disposal to address value breaches by member states, and how and with what results these instruments have been used. This thesis aims to explain why the EU has not been able to tackle the issue of value breach in member states efficiently by examining and assessing the available mechanisms. To examine the EU’s response to the value breach in the selected member states, process tracing is applied. The timeline of the developments and crucial moments are assessed based on the information received from the treaty provisions, secondary legislation, press releases of the EU institutions and secondary analysis. The conclusions are made that due to the blurred nature of values the existing mechanisms as infringement proceedings, Article 7 procedure, Rule of Law Framework have proven themselves to be inefficient. Moreover, the EU creates a suitable environment for the violating states to proceed with their illiberal developments through funding them and engaging in a dialogue within the existing culture of cooperation as opposed to imposing punitive measures.Item Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutKäesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.Item EU internal borders and voting behaviour in European parliament elections(Tartu Ülikool, 2024) Simon, Kilian; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutThis thesis investigates the impacts of the European Union's open border policy on voting behaviour, focusing on vote choice and turnout rates in European Parliament elections within internal EU border regions. This research contributes to the electoral voting behaviour debates, border studies as well as transactionalism and European identity literature, by analysing how the open border policy influences behaviour in EP elections. Thereby enriching the discourses by integrating a spatial dimension related to proximity to internal EU borders to the debates. The central research question examines potential disparities between EU internal border regions and non-border regions in voter turnout and vote choice during the 2019 European Parliament election. Three hypotheses are proposed and tested employing a multi-level regression analysing election data from 1060 NUTS 3 regions across 19 EU member states. Contrary to expectations, the results do not support any of the hypotheses. Proximity to a border does not significantly impact Europhile or Eurosceptic voting behaviour, challenging assumptions about the influence of border adjacency on voting tendencies. The study also reveals a decreased emphasis on EU affairs in border regions during elections and lower voter participation, challenging assumptions about the prioritization of EU integration as a policy issue. These findings suggest that factors beyond geographic proximity to borders play a more dominant role in shaping voting behaviours in EU border regions.Item EU member states and major external powers: is China's engagement in Central and Eastern Europe politically dividing the EU?(Tartu Ülikool, 2019) Ma, Xiaohan; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutChina is increasing its engagement with the countries of Central and Eastern Europe. There are growing concerns in Europe that China’s economic engagement in this region may translate into political influence, which may politically divide the European Union and hamper the Union’s ability to speak to China with one voice. Against this backdrop, this thesis seeks answers to the question of what factors account for variation in adherence to the EU’s common policy on China across EU member states. The potential explanatory factors that the thesis focuses on include the degree of member states’ economic involvement with China and the degree of their normative compliance with EU rules and norms. The thesis employs a small-N research design with Estonia, Poland, Hungary and the Czech Republic as cases. By analyzing variation across the observed countries, the thesis concludes that both factors affect member states’ adherence to the EU’s common policy on China: there is an inverse correlation between a member state’ economic involvement with China and its adherence to the EU’s common policy on China, while a positive correlation exists between a member state’s normative compliance with the EU and its adherence to the EU’s common policy on China. Driven by different motives – economic gains or normative values, the member states respond to China’s engagement differently, which results in internal vertical incoherence in the EU and growing difficulties for the EU to formulate a unified policy approach to China and to adhere to it. Based on these empirical findings, this thesis gives suggestions to the EU in response to China’s increasing engagement that the EU should primarily focus on fixing the problem of internal non-compliance with EU norms and rules, so that the EU can deal with China as a truly unified Community in both economic and political realms.Item Euroopa Liidu ja Türgi vaheline rändelepe läbirääkimiste teooriate valguses(Tartu Ülikool, 2020) Lokk, Anete; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut2015. aasta rändekriisi tõttu sõlmisid Euroopa Liit ning Türgi Vabariik omavahel rändeleppe, et vähendada illegaalsete immigrantide sisenemist Euroopa Liitu. Rändeleppe koostamise protsess toimus kiirelt ja seetõttu ka üpris mitteametlikult, et vältida läbirääkimiste ebaõnnestumist. Selle uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, miks Euroopa Liit ja Türgi omavahelise leppe sõlmisid, kes ja kuidas osalesid läbirääkimistel, mis määras rändeleppe läbirääkimiste tulemuse ja milline on olnud leppe mõju. Töös analüüsiti rändeleppe protsessi ning selle mõju erinevate teadusartiklite ning organisatsioonide poolt avaldatud andmete kaudu. Töö tulemused näitasid, et Euroopa Liidu ja Türgi sõlmisid rändeleppe selleks, et suure migrantide arvuga paremini toime tulla ning vähendada illegaalset piiriületust põgenike poolt. Läbirääkimiste protsessis osalesid paljud erinevad tegutsejad ning läbirääkimisi peeti mitmete Euroopa Liidu institutsioonide kaudu. Seetõttu ei ole ka rändeleppel ühte Euroopa Liidu poolset vastutajat. Rändeleppe läbirääkimise tulemust mõjutas kõige rohkem asümmeetria, mis andis Türgile hea positsiooni läbirääkimistel. Samuti mõjutasid tulemust alternatiivide olemasolu, ähvarduse võim ning selle usutavus, soov kiirelt lepe sõlmida ning Saksamaa avatus põgenikele. Leppe mõju rändekriisile on olnud positiivne. Põgenikekriis Euroopas on hetkel vaibunud ning viimase nelja aastaga on vähenenud illegaalselt piiri ületavate migrantide arv 94%.Item Euroopa Liidu tervishoiupoliitika integratsioon COVID-19 kriisi näitel(Tartu Ülikool, 2022) Toming, Tiina; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutItem Euroopaliku sotsialiseerumise ja mitteametlike reeglite mõju analüüs Euroopa Liidu Nõukogu allüksustes osalevate Eesti ametnike näitel(Tartu Ülikool, 2016) Kravik, Lia; Ehin, Piret, juhendaja; Reinfeldt, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutProtsessi, kus tegelemisel Euroopa Liidu (EL) asjadega võetakse üle euroopalikud väärtused ja hoiakud, nimetatakse erialases kirjanduses euroopalikuks sotsialiseerumiseks. Selles protsessis on oluline roll mitteametlikel reeglitel, mis ühelt poolt aitavad tagada otsustusprotsessi efektiivsuse ning teisalt tekitavad läbirääkimiste osapoolte vahel konstruktiivse ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis on oluline, sest läbirääkimised toimuvad järjepidevalt ja samade inimeste vahel. EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemine tingib sageli muutusi ametnike käitumises ja suhtumises, mida võib vääriti mõista ja „brüsseliseerumiseks“ pidada. Käesolevas magistritöös analüüsitakse EL Nõukogu töögruppides ja komiteedes Eesti huve esindavate ametnike kogemusi EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemisel. Uurimistöö teoreetiline raamistik toetub Euroopa integratsiooni baasteooriate (riigiülesus ja valitsustevahelisus) ja rahvusvaheliste suhete metateooriate (ratsionalism ja konstruktivism) teesidele. Empiiriline analüüs on teostatud kvalitatiivsel meetodil ning põhineb kümnel pool-struktureeritud intervjuul sihtgruppi kuuluvate Eesti ametnikega. Empiirilise analüüsi tulemusena võib väita, ametnike hoiakuid ja identiteeti kujundavad suuresti riikliku tasandi tegurid ja osalemine otsustusprotsessis riigiülesel tasandil hoiakuid EL lõimumise osas drastiliselt ei muuda. Sotsialiseerumise tulemusena õpitakse tundma otsustusprotsessi iseärasusi, mis võimaldab süsteemis paremini hakkama saada ja edukamalt riigi huvide eest seista. See tõstab motivatsiooni aktiivselt ja sisuliselt panustada EL seadusloomesse ning edendab seeläbi peamisi tegureid, mis on väikeriigi jaoks olulised, et läbirääkimistes edu saavutada. Siinkohal on oluline tõsta huvi ja teadlikkust EL temaatika suhtes ühiskonnas tervikuna ja tihendada sidemeid valitsussektori ja huvigruppide vahel, et soodustada kaasatust ja tõhustada koostööd EL poliitikakujundamises riiklikul tasandil. Eelseisev EL Nõukogu Eesti eesistumine pakub riigiametnike euroopalikuks sotsialiseerumiseks ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks parima võimaluse ning viljaka pinnase edasisteks uuringuteks.