Browsing by Author "Elbre, Egon"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Paralleelne Mustriotsing(Tartu Ülikool, 2013) Elbre, Egon; Vilo, Jaak; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutÜks huvitav uurimisprobleem andmete analüüsimisel on mustriotsing. Mustrid võivad näidata kuidas andmed on tekkinud ja kuidas ta ennast kordab. Andmete mahu kiire kasvamise tõttu on vajadus algoritmidele, mis skaleeruvad mitmele protsessile. Selles töös me uurime kuidas paralleliseerida olemasolevat algoritmi kasutades kolme ideed: üldistamine, liigendamine ja reifitseerimine. Me rakendame neid ideid SPEXS-il, mustriotsingu algoritm, ning tuletame paralleelse algoritmi SPEXS2, mille me ka implementeerime. Lisaks me uurime probleeme, mis tekkisid selle algoritmi implementeerimisel. Selles töös tutvustatud ideid saab kasutada teiste algoritmide üldistamisel ning paralleliseerimisel.Item Visuaalne IT-infrastruktuuri haldamine(Tartu Ülikool, 2013) Traks, Andres; Elbre, Egon; Livenson, Ilja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutIT-infrastruktuur hõlmab IT-süsteemi ressursse: füüsilised arvutid, virtuaalmasinad ja nende vahelised ühendused, samuti tarkvara, protsessorid, mälu, kettaruum ja võrguliidesed. IT-süsteemi haldamiseks on vajalik tarkvara, mis võimaldaks ressursside olekut jälgida ning läbi viia ressurssidega seotud tegevusi. Jälgida saab näiteks mälu kasutust, kettaruumi kasutust, protsessori koormust või süsteemi veateateid. Ressurssidega seotud tegevused on näiteks mälu või kettaruumi jaotamine, virtuaalmasina käivitamine või peatamine, virtuaalmasina üleviimine ühest asukohast teise jms. Samuti on oluline haldamise võimalus kaugarvutist üle võrgu. Tüüpiline stsenaarium on privaatpilv teadusasutustes, kus hulk arvuteid vajavad koostöö koordineerimist. Eeskätt keskendub töö eelkirjeldatud tarkvara graafilise kasutajaliidese (GUI) kavandamisele. Oluline on sealjuures tarkvara lihtsus, intuitiivsus ja efektiivsus. Süsteemiadministraatoritel on paljusid süsteemihalduse tegevusi harjumuspärasem teha käsurea kaudu. Seetõttu tuleb arvestada, et kõiki tegevusi ei pruugi olla mõtet GUI-sse sisse ehitada. Uuringutes on välja toodud, et GUI-d peetakse süsteemihalduse valdkonnas vähem usaldusväärseks ning vähem efektiivseks. Küll aga pakub GUI võimaluse IT-süsteemi paremaks visualiseerimiseks. Näiteks saab kasutatud kettaruumi kuvada mitte ainult andmeühikutes tekstina, vaid ka graafilise ribana selliselt, et suuremale andmemahule vastab suurem osa ribast. Nii on info paremini hoomatav. Üks töö osa on olemasolevate lahenduste uurimine. Virtuaalmasinate halduslahendusi pakuvad näiteks VMware, Citrix, Cloudkick, OpenNode jt. Üks juhendajatest, Ilja Livenson, on OpenNode’i arendaja. Lisaks funktsionaalsetele nõuetele võiksid lahendused vastata ka nõuetele, mis puudutavad turvalisust, skaleeritavust, tõrkekindlust ning standardite sobivust. Standardite puhul on oluline, et need oleks avatud ja laialt levinud. Samuti peaks lahendus olema kasutatav mobiiltelefonides, ka siis, kui tegemist on veebipõhise liidesega. Töö praktiline osa toimub OpenNode’i projektis. OpenNode on avatud lähtekoodiga tarkvara virtualiseeritud serverite haldamiseks. See koosneb kesksest haldusserverist (OpenNode Management Server) ning veebipõhisest halduskonsoolist (OpenNode Management Console). Halduskonsoolil on seni puudu olnud paindlik graafilise visualiseerimise võimalus. Töö raames luuakse komponent nimega VM-map (VM-kaart), mille eesmärk on muu hulgas kuvada füüsilisi masinaid koos nendes olevate virtuaalmasinatega, näidata masinate kohta vajadustele vastavat infot ning luua uusi võimalusi haldustegevuste läbiviimiseks. Näiteks on süsteemi graafilises vaates võimalik ühe hiireliigutusega tõsta virtuaalmasin ühest füüsilisest masinast teise.