Sirvi Autor "Erik, Kadi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Protecting democracy, rule of law and fundamental rights in the European Union: comparing rationalist and constructivist explanations
(Tartu Ülikool, 2018) Erik, Kadi; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The European Union (EU) shares a set of common values of democracy, the rule of law and fundamental rights. They are enshrined in the Article 2 of the Treaty on European Union (TEU) and are protected by the Article 7 of the TEU. While there are many sanctioning options for the potential member states before accession into the EU, it becomes very difficult once a state has become a member of the EU. In order to trigger the article 7, the European Commission, the European Parliament and the European Council need to agree to this solution. Even tough there have been breaches to the common values, the sanctioning mechanism has never been used. The aim of this thesis is to understand the reaction and action of the European Union towards these breach cases. There is a potential for the application of the Article 7 in two current situations, namely in Hungary and Poland. The research questions are, is it possible to make sense of the European Union and member states reactions to the breach of rule of law, democracy and fundamental rights through a constructivist or a rationalist lens? Is there a variance between institutions and key member states, according to which factors? The research was conducted using the arguments of European Commission, the European Parliament, the European Council and the three biggest member states. Their arguments towards the possible breach cases were analysed using qualitative content analysis applying the two theoretical frameworks, rationalism and constructivism. The results of the analysis show that both theoretical approaches were relevant and used by all member states but also by the institutions, therefore they should not be seen as separate, but as complimentary theoretical approaches.
Taastuvenergiapoliitika mõju Eesti energiasektorile
(Tartu Ülikool, 2016) Erik, Kadi; Viiding, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev bakalaureusetöö uurib taastuvenergiapoliitika mõju Eesti energiasektorile. Seoses Euroopa 2030 direktiiviga Euroopa Liidus on ka Eesti eesmärk tõsta taastuvenergia osakaalu 27%-ni. Uurimuse eesmärgiks on kaardistada Eesti poliitilised meetmed taastuvenergia valdkonnas ning analüüsida selle mõju taastuvenergia osakaalule energia lõpptarbimises. Seatud hüpoteesi kohaselt on Eestis teadlikult kujundatud energiapoliitikat selleks, et tõsta taastuvenergia osakaalu siseriiklikus elektri- ja soojusenergia kogutarbimises. Uurimuse käigus olid vaatluse all kasutatud poliitilised meetmed Eestis taastuvenergia osakaalu tõstmiseks, toodangu ning tarbimise uurimine, mille alusel sai vaadelda poliitiliste meetmete mõju taastuvenergiast saadava elektri- ja soojusenergia lõpptarbimisele ning taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmisele. Eestis on vastu võetud toetused taastuvenergiat tootvatele ettevõtetele, sealhulgas saab taotleda investeeringutoetust ning toodetud elektrienergiale taastuvenergiast on võimalik taotleda soodustust, mida arvestatakse kilovatt-tundide pealt. Käsitletud õigusakte on kokku neli ning need on vastavalt võetud vastu aastal 2008, 2009 ja 2010. Kasutatud statistika, mis näitab taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises, taastuvenergiast toodetud elektrienergia mahtu ning erinevatest taastuvenergiaallikatest toodetud elektrienergia maht aastatel 2008-2013 näitab, et taastuvenergia osakaal on üldjoontes tõusnud. Võib öelda, et rakendatud poliitilised meetmed on olnud edukad, kui aastal 2008 oli taastuvenergia osakaal tarbitud koguenergiast 18,9%, siis aastaks 2013 on see tõustud 7,7% võrra 26,6%-ni. Saadud tulemuste põhjal sain hüpoteesile kinnitust, Eesti on taastuvenergia poliitikat rakendades suutnud tarbitud elektrienergias taastuvenergia osakaalu tõsta. Selleks, et taastuvenergia osakaalu suurendada, tuleb Eestil jätkata erinevate toetusskeemide abil taastuvenergia tootjate motiveerimist. Toetusskeemid peaksid olema pikaajalised, et suurendada investeeringute mahtu. Vaadates Euroopa Liidu eesmärki saavutada 27% osakaal kogu energiatarbimises taastuvenergiast, siis Eesti on sellele väga lähedal juba aastal 2013. Seda arvesse võttes on loomulik, et väga suuri muudatusi taastuvenergiapoliitikas ette ei võeta, sest praeguste näitajate kohaselt on seatud eesmärk realistlik.