Sirvi Autor "Ermus, Liis" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Estonian isolated-word text-to-speech synthesiser
(University of Tartu Library, 2025-03) Kiissel, Indrek; Piits, Liisi; Sahkai, Heete; Hein, Indrek; Ermus, Liis; Mihkla, Meelis; Johansson, Richard; Stymne, Sara
This paper presents the development and evaluation of an Estonian isolated-word text-to-speech (TTS) synthesiser. Unlike conventional TTS systems that convert continuous text into speech, this system focuses on the synthesis of isolated words, which is crucial for applications such as pronunciation training, speech therapy, and (learners’) dictionaries. The system addresses two key challenges: generating natural prosody for isolated words and context-free disambiguation of homographs. We conducted a perception test to evaluate the performance of the TTS system in terms of pronunciation accuracy. We used 16 pairs of homographs that differ in palatalisation and 16 pairs of homographs that differ in quantity. Given that all the test items were correctly recognised by a majority of the evaluators, the performance of the synthesiser can be considered very good.
The phonetic variation of plosives in Estonian
(2024-07-15) Ermus, Liis; Teras, Pire, juhendaja; Mihkla, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kui me räägime, muutuvad häälikud ebamäärasemaks ja üksteisele sarnasemaks võrreldes sellega millised nad on eraldi hääldades. Selline sarnasemaks muutumine – koartikulatsioon ehk kaasahääldus – esineb kõigis maailma keeltes, igaühes pisut isemoodi, olenevalt sellest, millised häälikud keeles on. Oma doktoritöös tegelesin sulghäälikute koartikulatsiooni akustilise uurimisega. Sulghäälikud erinevad teistest häälikutest selle poolest, et kui teiste häälikute hääldamisel toimub kõnetraktis pidev õhuvool, siis sulghäälikute hääldamisel on eristatavad faasid: õhuvool katkestatakse, tekib sulg, heli kaob ja seejärel vallandub sulg väikse pahvatusega. Koartikulatsiooni tõttu võib nende faaside hääldus nõrgeneda ja vallandumisfaas võib ka kaduda. Väitekirjas uurisin, kuidas käituvad seotud kõnes eesti keele sulghäälikud /k p t/. Töös uurisin seotud kõne korpuste põhjal sulghäälikute hääldusvariantide ehk allofoonide esinemist ja seda mõjutavaid tegureid nagu häälduskoht ja välde. Leidsin et eesti keele lühikesed sulghäälikud häälduvad seotud kõnes isoleeritud hääldusega võrreldes palju nõrgemalt. See on tingitud ilmselt lühikestest kestustest, mille jooksul ei jõua kõneleja kõiki hääldusliigutusi täielikult teha või teeb mitu tükki korraga. Nõrgenemine esines nii spontaanses kui loetud kõneregistris. Pikki sulghäälikuid hääldati pisut tugevamalt ja nende vallandumised ära ei kadunud, kuid päris helitud allofoonid olid vähemuses nii lühikeste kui pikkade häälikute puhul. Eri välteid eristas peamiselt hääliku kestus. Vallandumisfaasi kestus, mis mõnedes teistes keeltes eri väldetes erineb, oli eesti keeles kõigis pikkuskategooriates sama kestusega. Erinevused väldete vahel ilmnesid vallandumisfaasi spektris. Teises ja kolmandas vältes olevate sulghäälikute vallandumise spektris oli viiteid nende pisut tugevamale hääldusele. Samas vallandumise intensiivsus oli absoluutskaalal kõrgem hoopis lühikestes häälikutes. Töö tulemused kinnitasid universaalsete tendentside kehtimist eesti keeles, kuid lisaks andsid uut infot näiteks varem peaaegu uurimata vallandumisfaasi akustika kohta ja andsid ideid edasisteks uurimusteks.