Browsing by Author "Flores, Huber"

Now showing 1 - 13 of 13

Automaatne Mobiilseadmete Ühendumine Integreeritud Mikrofonide Abil
(2014) Mass, Jakob; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber
Käesolev bakalaureusetöö kirjeldab meetodit, kuidas mobiilseadmete sensorite abil saada informatsiooni kasutajate sotsiaalse konteksti kohta. Seadmete mikrofone kasutades tehakse kindlaks, millised kasutajad paiknevad samas asukohas. Selle saavutamiseks viiakse sensorandmete peal läbi klasteranalüüs välisel serveril. Lisaks analüüsile annab server ka koos asuvatele seadmetele teada üksteise olemasolust ning varustab neid juhistega, kuidas teineteisega Bluetooth-i abil ühenduda. Käesolev töö pakub sellise platvormi teostuse kirjeldust. Testitulemused näitavad, et pakutaval lahendusel on koos asumise kindlaks tegemisel 75% täpsus.
Dünaamilised Reklaamid Mobiilirakendustele
(2015) Tohver, Jaan; Flores, Huber; Srirama, Satish
Tänapäeval on reklaamid lahutamatu osa mobiilirakenduste arendusest. Paljudel juhtudel lasevad reklaamid arendajal oma rakendust kasutajatele tasuta pakkuda. Siiski, reklaamid mobiilirakendustes segavad sageli kasutajat ning sageli muudavad rakenduse kasutamise nii ebamugavaks, et kasutaja otsustab rakenduse kasutamise sootuks lõpetada. Lisaks baseerub reklaamide sisu ebausaldusväärsete algoritmide tulemustel ning ei pruugi kajastada kasutaja tegelikke huve. Väljapakutud lahendus sellele probleemile on näidata rekandusesisest reklaami kasutajale dünaamilisemal kujul; sellisel moel, et reklaam tunduks nagu osa rakendusest, mitte selle ebameeldiv lisa; ning lasta kasutajatel endil anda tagasisidet selle kohta, millised reklaamid neile huvi pakuvad ning millised mitte. Hüpoteesi kontrollimiseks arendatakse selline mehhanism Androidi teegi, ning kaasaskäiva serverirakenduse, kujul. Kasutusloona lisatakse see ühele mobiilirakendusele, et demonstreerida sellise lähenemise kasulikkust. 64% rakendust proovinud kasutajatest arvas, et see mehhanism on vähem häiriv kui klassikalised meetodid reklaami näitamiseks. 52% kasutajatest väitis end olevat reklaami sisust rohkem huvitatud. Need tulemust näitavad, kui ebaefektiivsed on klassikalised reklaamid mobiili-rakendustes ning julgustavad uurima uusi suundi mobiilse reklaami näitamiseks. Võtmesõnad: Mobiilne, Android, Reklaam, Käeliigutused
MCM: Mobile Cloud Middleware
(Tartu Ülikool, 2011) Flores, Huber; Srirama, Satish Narayana, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Mõlemad, pilvearvutuse ja mobiilse arvutuse suunad, on kiiresti arenenud ja paljulubavad tehnoloogiad lähitulevikus. Pilvearvutus muutub mobiilseks kui mobiiliseade võtab ühendust pilvearvutuse poolt pakutava jagatud arvutusressursiga. Mobiilsed tehnoloogiad juhivad peamiselt oma tähelepanu pilvearvutustele, põhjusel et mobiilsete rakenduste ressursi nõudlus pidevalt kasvab, olgu selleks siis kas nõudlus rohkema arvutusressursi, salvestusruumi või energiakokkuhoiu jaoks. Mobiilsed rakendused saavad kasu pilve arvutuse paindlikkusest ülesannete lahendamisel, kuid samal ajal toimivad praktiliselt reaalajas käiva teenusena. Mobiilsete rakenduste loomine, mis kasutavad pilvearvutus teenuseid, on keeruline ja sisaldab töötamist teenuste ja API-dega erinevatelt pilvearvutuse pakkujatelt. Enamus neist API-dest ei ole omavahel ühendatud ja informatsioon, mis on arvutatud ja salvestatud ühe pilve poolt, ei ole ülekantav teistesse pilvedesse. Et ära hoida antud probleemi, vaatleb käesolev väitekiri vahevara lahendust, Mobiilse pilve vahevara (Mobile Cloud Middleware - MCM), mis haldab koostöötamise küsimusi ja kergendab keerukate teenuste koostöötamist mobiilsetel seadmetel. Töötati välja MCM’i prototüüp ja üksikasjalik raamistiku jõudluse analüüsi näitab, et vahetarkvara raamistik, parandab teenuse kvaliteeti mobiilides ja aitab säilitada pehme reaalaja vastuseid. Käesolev lõputöö on samuti realiseerinud mitu juhtumi uuringut, kasutades MCM’i. Üks neist on Zompopo, Android’i rakendus, mis pakub intelligentset kalendrit, ühendades Google Calendar’i ja kiirendusanduri mobiilis, mis võimaldab kasutajal sättida oma ajakava päeva algusest peale, tuginedes vastavalt eelmise nädala tegevustele. Rakendus on detailselt lahti seletatud arhitektuuri ja tehnoloogiliste valikute kohapealt. Rakendus kasutab MapReduce’i, et analüüsida kiirendusandurite andmeid, tuletades igat kõrvalekallet regulaarsest kalendri ajakavast, kasutades efektiivselt ära pilvearvutuse ressursse. Samuti on esitatud üksikasjalik rakenduse jõudluse analüüs, näidates kuidas mobiilne rakendus saab kasu pilvearvutuse kasutamisest. Peale Zompopo prooviti lõputöös veel realiseerida mõningaid teisi sotsiaalse võrgustiku rakendusi, kasutades MCM’i. Sotsiaalsed võrgustikud on muutunud tänapäeval üsna populaarseteks ja inimeste sotsiaalsete gruppide kujunemise tulemusel toimub liikmete vaheline koostöö ja info jagamine. CroudSTag, mis on arendatud Android’i rakendusest, on abivahendiks mobiilsetes seadmetes ühiste huvidega sotsiaalsete gruppide kujundamisel. Antud rakendus kasutab pildiarhiivi pilve andmelaost, kasutab näotuvastuspilve teenuseid inimeste identifitseerimiseks ja moodustab tuvastatud inimestest sotsiaalsed grupid Facebook’is - enamikule tuntud sotsiaalses võrgustikus. Rakendus on lahti seletatud detailselt arhitektuuri ja tehnoloogiliste valikute kohapealt. Rakenduse jõudluse analüüs näitab, et mobiilsetest seadmetest võib luua sotsiaalseid gruppe võrdlemise lihtsalt ja aktsepteeritava jõudluse näitajatega, kasutades MCM-i.
Mobiiliseadme kasutajate konteksti jälgimise analüüsil põhinev siseruumide skeemi genereerimine
(Tartu Ülikool, 2012) Marran, Martti; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tehnoloogia areneb iga päevaga ja meie elu muutub selle tõttu lihtsamaks. Navigatsioon on tehnoloogia üks osa, kui inimene liigub ühest kohast teise, siis ta teeb seda, kas teed teades või abi küsides. Abi saamiseks kasutatakse ka positsioneerimissüsteeme. Välistingimustes navigeerimine on arenenud väga palju, samas kui sisetingimustes on ta jäänud pisut tagaplaanile. Sellest tuleneb probleem et kasutajad ei saa majas sees liikudes oma asukohta nii kergelt teada kuna tavapärased süsteemid ei pruugi töötada. Samuti eraldi seadmete kaasaskandmine on küllaltki tüütu. Probleemi lahendamiseks, tuleks luua mobiilirakendus, mis saab infot väliskeskkonnast sensorite ja kaamera abil. Peale selle peavad olema ruumis objektid, mis on kindlatel kohtadel ja QR-koodiga identifitseeritud. Sensorit andmeid tuleb töödelda ja seejärel saab tulemusi koos objekti asukohtadega kasutada siseruumide kaardistamiseks.
Mobiilse sotsiaalmeedia autentimise lihtsustamine Androidil
(2015) Eller, Enno; Flores, Huber; Srirama, Satish
Tänapäeval kasutatakse igapäevaselt nutitelefone. Kui mobiiltelefoni põhiline funktsioon oli helistamine, siis nutitelefonid pakuvad kasutajatele palju suuremaid võimalusi: võimalust suhtlemiseks, kasutada sotsiaalmeediat, saata kiirsõnumeid, telefoniga lindistada, vaadata videoid jne. Pew Research Center poolt 2014. aasta jaanuaris täiskasvanute seas läbiviidud interneti kasutamise uuringu vastustest selgus, et kasutades internetti kasutavad vastajatest 74 protsenti sealjuures sotsiaalmeediat. Juhul, kui need isikud omavad nutitelefoni, on tõenäosus, et nad kasutavad sotsiaalmeediat ka oma\n\rnutiseadmel, kuid piiranguga, mis tuleneb seadme suurusest. Nutitelefoni suurus mõjutab info vaatamist ja teksti sisestamist. Teksti trükkimine võib osutuda raskemaks klaviatuuri väiksuse tõttu, samuti võivad selle tõttu tekkida probleemid autentimisel, eriti kui teksti peab mitmeid kordi sisestama. Sellised olukorrad võivad viia lühemate paroolide kasutamiseni, mis omakorda vähendab meie kontode turvalisust. Käesolev töö pakub välja lahenduse sellistele olukordadele, kasutades trükkimise asemel mustreid. Mustrid võimaldavad\n\refektiivsemat ekraani kasutust ja annavad kasutajale rohkem kindlust. Uuringu\n\rtulemused näitavad, et selline lähenemine autentimisele on võimalik.
Mobiilsetele kasutajatele sensoritelt kogutud keskonnapõhiste andmete energiateadlik edastamine
(Tartu Ülikool, 2013) Kruusamäe, Lauris; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tänapäeval levib järjest rohkem rakendusi, mis tajuvad ümbritsevat keskkonda ning pakuvad sellele põhinevalt kasutajale lisavõimalusi. Selliste võimaluste pakkumiseks on arendatud prototüüp, mis kogub keskkonna kohta andmeid kasutades Arduino platvormil põhinevad sensorite moodulit ning keskset andmet kogumise serverit. Käesolevas töös arendati antud prototüüpi edasi, et tõsta aku vastupidavust ning seeläbi parandada lahenduse kasutatavust. Selleks loodi varieeruva sensoriandmete saatmise intervalliga lahendus, mis koosneb hägusloogikat kasutavast kontrollsüsteemist ning lihtsa lineaarse regressiooni mudelist. Lisaks loodi lahendus, mis lubab sensorite moodulil vabadel hetkedel minna puhkerežiimi. Töö käigus asendati seni kasutuselolev XMPP protokoll HTTP protokolli vastu, et parandada ühenduse loomise ajakulu ning lubada sensorite moodulil kauem puhkerežiimis olla. Parandatud lahenduse tulemusi mõõdeti mitme testi käigus. Kaks põhilist testi, mille käigus sensorite moodul sai voolu 9-voldiselt patareilt, andsid vastavalt tulemusteks 80 ja 110 \% pikema eluea. Sellest tulenevalt saab eeldada, et pakutud puhkerežiimi ja muutuva intervalliga andmete kogumist kasutav lahendus parandab aku vastupidavust ning seega ka prototüübi kasulikkust.
Mobile cloud middleware
(Tartu Ülikool, 2011) Flores, Huber; Srirama, Satish, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Natiivsete Android rakenduste migratsioon HTML5-ks
(Tartu Ülikool, 2012) Petshjonkin, Oleg; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tanapaeval on margata mobiilseadmete ning mobiilrakenduste turu kiiret kasvu. Mobiiltarkvara arenduse protsessi alustamisel tihti kerkib esimesena platvormi valiku kusimus, mis tavaliselt pohineb kasutajate noudluse statistikal. See omakorda tekitab piiranguid rakenduste kasutamisel. Teoreetiliselt antud probleemi lahenduseks sobiks tehnoloogia, mis voimaldab kirjutada mitmel platvormil funktsioneerivaid rakendusi. Selleks esineb mitmeid meetodeid, kuid igauhel on tosiseid puudujaake. Mobiilseadmetele moeldud Flash ei arendata enam Adobe poolt, puhas web'i rakendus vajab uhendust Internetiga ning seal ei ole voimalik kasutada natiivseid seadme omadusi. HTML5 on uus tehnoloogia, mis toetab mitmeplatvormilist lahenemist, vimaldab tootada vorguvaliselt ning kasutada seadme mitmeid natiivseid omadusi. Selle magistritoo eesmargiks on uurida voimalust konverteerida Android natiivset tarkvara HTML5-ks ning arendada rakenduse prototuupi, mis teeks antud operatsiooni voimalikuks. Kindlasti esineb teatud rakenduste hulk, mis kasutavad Android platvormi spetsii alisi omadusi, mis ei allu konverteerimiseks, kuna HTML5 neid ei toeta. Sellest lahtuvalt eimesena tuleks teha kindlaks, millised programmid sobivad konverteerimiseks. Jargmine samm oleks uurida vahendeid mida kasutada eesmargi saavutamiseks. Viimasena on konverteri prototuupi disain ja arendus.
Seadmelt seadmele kupongide levitamine
(2016) Ots, Henri; Flores, Huber
Nutitelefonide järjest kasvava populaarsuse tõttu otsivad ettevõtted üha uusi võimalusi, kuidas seda turundamiseks ära kasutada. Üheks populaarsemaks viisiks on osutnud allahindluskupongide pakkumine toodetele selleks spetsiaalselt loodud rakenduste kaudu. Seda tüüpi rakendused on kogunud miljoneid allalaadimisi. Sellegipoolest, pole seni loodud rakendust, mis toimib põhimõttel, et allahindluskoodi saab ainult juhul, kui kasutaja jagab pakkumist seadmelt seadmele või jagatakse pakkumist temaga. Sellist tüüpi rakendus põhineks partnervõrgus (P2P) andmete edasmisel. Seetõttu arendatakse prototüüp, kuhu implementeeritakse Wi-Fi Direct, Bluetooth ja NFC, et testida nende jõudlust ja kasutmise lihtsust katsetega. Selgus, et kupongide jagamiseks oli kõige lihtsam ja kiirem tehnoloogia NFC, aga ainult ainult 7% katsealustest olid seda varem kasutanud ja vaid 17% olid selle oma telefonis aktiveerinud. Samal ajal kulus Wi-Fi Directi ja Blue-toothiga jagamisega tunduvalt rohkem aega kui NFCga. Need tulemused näitavad, et ükski P2P andmejagamise tehnoloogiatest ei ole universaalselt parim ning kõige mõistlikum oleks lasta kasutajal valida, millist meetodit kasutades ta kuponge jagada soovib.
Seadmelt-seadmele mobiilsed mängud
(2015) Visnapuu, Mihkel; Flores, Huber; Srirama, Satish Narayana
Tänu läbimurretele mobiilsete seadmete ja sotsiaalvõrgustikes vastastikuse mobiilse suhtlemise valdkondades on seadmelt-seadmele (ingl. k. device-to-device) mobiilsed mängud muutunud aktuaalseks trendiks. Selleks, et säästa rakenduste poolt nõutavat energiat ja kiirendada nende reaktsiooniaega, on võimalikuks vahendiks kasutada koodi mahalaadimist pilve vahendusel või seadmelt-seadmele. Teatavasti on andmevahetuses eelistatud madal latentsusaeg, mille tõttu on seadmelt-seadmele mahalaadimine sobilikum. Sellegipoolest ei ole lähedal asuvale seadmele mahalaadimine praktikas otstarbekas, sest kasutaja ei pruugi olla nõus teise seadme poolt edastatud ülesande lahendamises, kuna sellega kaasneb lisanduv energia kadu. Antud töös läheneme probleemile uuest küljest: selle asemel, et lasta teisel seadmel töö ära teha on võimalik kasutada juba lahendatud ülesannete tulemusi. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks arendati välja raamistik ja teostati juhtumiuuring. Valideerimise tulemusele põhinedes leidsime, et lähedal asuvate, omavahel ühendatud seadmete puhul on võimalik vähendada rakenduse koormust.
Sensoritelt kogutud keskkonnapõhiste andmete edastamine mobiilsetele kasutajatele toetudes XMPP protokollile
(Tartu Ülikool, 2012) Hanson, Kaarel; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tänapäeval võimaldavad tehnoloogilised edusammud kasutaja käitumise seiremeetodites automatiseerida teatud arvutusülesandeid, mis täidetakse kasutaja kavatsust prognoosides. Nutitelefonid rikastavad mobiilseid rakendusi prognoosiva käitumisega kasutatavuses, mis võimaldab käitumismustritega sammu pidada. Üldiselt on sellist käitumist võimalik saavutada nutitelefoni enda vahenditega, kasutades telefoni sisse ehitatud mikromehaanilisi seadmeid, mis võimaldavad keskkonda tajuda. Lisaks võivad mobiilsed rakendused kasutaja mobiilse kogemuse rikastamiseks lõigata kasu keskkonda integreeritud hajuslausteenustest, nagu näiteks ümbrustundlike mängude, kodu automatiseerimise tarkvara jms puhul. Ent mobiilikasutajatele suunatud lausteenuseid pakkuvatel elektroonilistel seadmetel, mis koguvad sensorite abi keskkonnast informatsiooni, on teatavad riistvaralised piirangud (arvutusjõudlus, mälu, salvestusmeedia, energiatarbimine jne). Seega, lausüsteemid ei ole võimelised nõudluse suurenemisel skaleeruma ega rakendama suurt arvutusjõudlust. Töö eesmärgiks on pakkuda lahendus ületamaks skaleeruvuse, andmete terviklikkuse säilitamise ja vähese arvutusjõudluse probleeme ning rikastada nutitelefoni rakendusi detailsete kasutajapõhiste andmetega. Eesmärgi saavutamiseks transporditakse sensoritelt kogutud informatsioon optimiseeritud XMPP protokolli abiga Arduino mikrokontrollerist pilvesüsteemi. Süsteemi ehitamiseks kasutatakse Arduino poolt pakutavat odavat riistvara, samas kui pilvesüsteemi usaldusväärset ja kõrge kättesaadavusega vahendeid kasutatakse mikrokontrollerist saadetud andmete salvestamiseks ja edaspidiseks töötlemiseks. Töö käigus testiti mikrokontrolleri energia nõudlust, kasutades 9V patareid, nii juhtme kui ka juhtmevaba liidesega. Tulemused tõestasid eeldustele vastupidiselt, et juhtmevaba süsteemi energia nõudlus on suurem. Lisaks testiti vabavara XMPP serveri jõudlust pilvesüsteemi keskkonnas ning tulemused näitasid, et XMPP võimaldab üheaegselt serveerida suure hulga kasutajaid.
Service-oriented and Evidence-aware Mobile Cloud Computing
(2015-10-07) Flores, Huber
Arvutiteaduses on kaks kõige suuremat jõudu: mobiili- ja pilvearvutus. Kui pilvetehnoloogia pakub kasutajale keerukate ülesannete lahendamiseks salvestus- ning arvutusplatvormi, siis nutitelefon võimaldab lihtsamate ülesannete lahendamist mistahes asukohas ja mistahes ajal. Täpsemalt on mobiilseadmetel võimalik pilve võimalusi ära kasutades energiat säästa ning jagu saada kasvavast jõudluse ja ruumi vajadusest. Sellest tulenevalt on käesoleva töö peamiseks küsimuseks kuidas tuua pilveinfrastruktuur mobiilikasutajale lähemale? Antud töös uurisime kuidas mobiiltelefoni pilveteenust saab mobiilirakendustesse integreerida. Saime teada, et töö delegeerimine pilve eeldab mitmete pilve aspektide kaalumist ja integreerimist, nagu näiteks ressursimahukas töötlemine, asünkroonne suhtlus kliendiga, programmaatiline ressursside varustamine (Web APIs) ja pilvedevaheline kommunikatsioon. Nende puuduste ületamiseks lõime Mobiilse pilve vahevara Mobile Cloud Middleware (Mobile Cloud Middleware - MCM) raamistiku, mis kasutab deklaratiivset teenuste komponeerimist, et delegeerida töid mobiililt mitmetele pilvedele kasutades minimaalset andmeedastust. Teisest küljest on näidatud, et koodi teisaldamine on peamisi strateegiaid seadme energiatarbimise vähendamiseks ning jõudluse suurendamiseks. Sellegipoolest on koodi teisaldamisel miinuseid, mis takistavad selle laialdast kasutuselevõttu. Selles töös uurime lisaks, mis takistab koodi mahalaadimise kasutuselevõttu ja pakume lahendusena välja raamistiku EMCO, mis kogub seadmetelt infot koodi jooksutamise kohta erinevates kontekstides. Neid andmeid analüüsides teeb EMCO kindlaks, mis on sobivad tingimused koodi maha laadimiseks. Võrreldes kogutud andmeid, suudab EMCO järeldada, millal tuleks mahalaadimine teostada. EMCO modelleerib kogutud andmeid jaotuse määra järgi lokaalsete- ning pilvejuhtude korral. Neid jaotusi võrreldes tuletab EMCO täpsed atribuudid, mille korral mobiilirakendus peaks koodi maha laadima. Võrreldes EMCO-t teiste nüüdisaegsete mahalaadimisraamistikega, tõuseb EMCO efektiivsuse poolest esile. Lõpuks uurisime kuidas arvutuste maha laadimist ära kasutada, et täiustada kasutaja kogemust pideval mobiilirakenduse kasutamisel. Meie peamiseks motivatsiooniks, et sellist adaptiivset tööde täitmise kiirendamist pakkuda, on tagada kasutuskvaliteet (QoE), mis muutub vastavalt kasutajale, aidates seeläbi suurendada mobiilirakenduse eluiga.
Virtualiseeritud nutitelefoni platvormi skaleerimine pilvekeskkonnas
(Tartu Ülikool, 2013) Ritso, Kristiina; Srirama, Satish Narayana; Flores, Huber; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Üks selle Bakalaureuse töö eesmärkidest oli Android-x86 nutitelefoni platvormi juurutamine pilvekeskkonda ja välja selgitamine, kas valitud instance on piisav virtualiseeritud nutitelefoni platvormi juurutamiseks ning kui palju koormust see talub. Töös kasutati Amazoni instance'i M1 Small, mis oli piisav, et juurutada Androidi virtualiseeritud platvormi, kuid jäi kesisemaks kui mobiiltelefon, millel teste läbi viidi. M1 Medium instance'i tüüp oli sobivam ja näitas paremaid tulemusi võrreldes telefoniga. Teostati koormusteste selleks vastava tööriistaga Tsung, et näha, kui palju üheaegseid kasutajaid instance talub. Testi läbiviimiseks paigaldasime Dalviku instance'ile Tomcat serveri. Pärast teste ühe eksemplariga, juurutasime külge Elastic Load Balancing ja automaatse skaleerimise Amazon Auto Scaling tööriista. Esimene neist jaotas koormust instance'ide vahel. Automaatse skaleerimise tööriista kasutasime, et rakendada horisontaalset skaleerimist meie Android-x86 instance'le. Kui CPU tõusis üle 60% kauemaks kui üks minut, siis tehti eelmisele identne instance ja koormust saadeti edaspidi sinna. Seda protseduuri vajadusel korrati maksimum kümne instance'ini. Meie teostusel olid tagasilöögid, sest Elastic Load Balancer aegus 60 sekundi pärast ning me ei saanud kõikide välja saadetud päringutele vastuseid. Serverisse saadetud faili kirjutamine ja kompileerimine olid kulukad tegevused ja seega ei lõppenud kõik 60 sekundi jooksul. Me ei saanud koos Load Balancer'iga läbiviidud testidest piisavalt andmeid, et teha järeldusi, kas virtualiseeritud nutitelefoni platvorm Android on hästi või halvasti skaleeruv.