Sirvi Autor "Freiberg, Arvi, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksitonid Ca sisaldavates fotosünteesivates bakterites
(Tartu Ülikool, 2023) Lehtmets, Alexandra; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Rätsep, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Feofütiin a ekstraheerimine ja spektroskoopia
(Tartu Ülikool, 2013) Muru, Renata; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fluorestsentsspektroskoopia kasutamine membraanvalkude struktuuri ja dünaamika uurimiseks
(Tartu Ülikool, 2022) Orav, Joanna Liisa; Timpmann, Kõu, juhendaja; Kangur, Liina, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Fotosünteesivad purpurbakterid koguvad päikesekiirgust membraani integreeritud ringikujuliste valk-pigment komplekside abil. Sellist tüüpi komplekse on kaks: LH2 ja LH1. Töös uuriti fotosünteetilise purpurbakteri Rhodobacter sphaeroides’e metsiktüübist isoleeritud LH2 kompleksis leiduva trüptofaani kiirguse spektreid. Trüptofaan on aromaatne aminohape, mis reageerib teda ümbritsevale keskkonna muutusele. Muutuste uurimiseks mõõdetakse trüptofaani kiirgusspektreid ning nende analüüsimisega on võimalik saada informatsiooni valgu konformatsiooniliste muutuste ja dünaamika kohta. Antud töös mõõdeti Rb. sphaeroides’e metsiktüübi isoleeritud LH2 kompleksi neeldumis- ja kiirgusspektrid, mida töödeldi programmiga Origin 6.0 (Microcal Software). Töös saadud tulemused kinnitavad valkude olulisust struktuurse materjalina ning minimaalset osalemist energia ülekandmisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fotosünteetilised eksitonid superfüsioloogilistel temperatuuridel
(Tartu Ülikool, 2016) Muru, Renata; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Füüsika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fotosünteetilist päritolu oligomeersete membraanivalkude barospektroskoopiline uurimus
(Tartu Ülikool, 2015) Puusepp, Marit; Freiberg, Arvi, juhendaja; Kangur, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Fotosünteetiliste kromoproteiinide uuring kõrge hüdrostaatilise rõhu all kasutades valguomaseid optilisi markereid
(Tartu Ülikool, 2020) Erg, Silja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Kangur, Liina, juhendaja; Timpmann, Kõu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Töös uuriti tertsiaarsete vesiniksidemete katkemist fototroofse Rhodobacter sphaeroides valgust koguvas pigment-valgu kompleksis LH2 hüdrostaatilise kõrge rõhu toimel. Töös kasutati UV-IR spektroskoopiat ning trüptofaani ja bakterklorofülli molekule kui apoproteiini ja valgu pigmentset alasüsteemi iseloomustavaid optilisi markereid. Töös saadud tulemused kinnitavad vesiniksidemete katkemist umbes 4 kbar (0,4 GPa) juures, rõhu kasvades järjest süveneva valgu solvatatsiooni tulemusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Karotenosoomi alusplaadis paiknevate BChl a molekulide vaheliste interaktsioonide uurimine optilise spektroskoopia meetoditega
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Albin, Elerin; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Linnanto, Juha Matti, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
listelement.badge.access-status Piiratud juurdepääs ,
Kõrge hüdrostaatilise rõhu efektid Rhodobacter Sphaeroides’e fotosünteetilistele ühikutele
(2012) Kelman, Edgar; Freiberg, Arvi, juhendaja; Kangur, Liina, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Membraanvalkude rõhust tingitud denatureerimise pööratavus
(Tartu Ülikool, 2022) Hitrova, Laura; Kangur, Liina, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Purpurbakterid on vanimad fotosünteesivad organismid Maal. Nende fotosünteesiv aparaat ja fotosünteesi protsessid on seni avastatud organismidest kõige lihtsamad, mis teeb neist tänuväärsed kandidaadid erinevate uuringute läbiviimiseks. Üks vähe rakendatud parameeter, mille abil saab uurida valkude struktuuri ja funktsiooni on kõrgrõhu mõjutamine. Kõrgrõhk avaldab purpurbakteritele denatureerivat toimet, samas kui rõhk taastada toimub ka bakteri struktuuri ja funktsiooni taastumine ehk renatureerimine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nano-structural Constraints for the Picosecond Excitation Energy Migration and Trapping in Photosynthetic Membranes of Bacteria
(2016-12-19) Chenchiliyan, Manoop; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond.
Fotosüntees on imeline bioloogiline protsess, mille kaudu valguse energia muundatakse keemiliseks energiaks taimede, vetikate ja mõnede bakterite abil ja mis praeguse arusaama kohaselt peab üleval kogu elu planeedil Maa. Fotosünteesi teel aasta jooksul salvestatud energia on ligi kuus korda suurem kui kogu inimkonna aastane energiatarbimine. Siiski, fotosünteesi poolt päikesevalguse biomassiks muundamise kasutegur on väike, tüüpiliselt 0.1% looduslikel taimedel ja 1-2% aretatud teraviljadel. Kuid enne, kui inimkonnal on võimalik rakendada päikeseenergia tohutut potentsiaali globaalse energiavajaduse rahuldamiseks kõrgefektiivsete tehislike molekulaartehnoloogiate arendamise kaudu, on vaja põhjalikult selgeks saada, kuidas funktsioneerib looduslik fotosüntees. Aatomjõu mikroskoopia ja sünteetilise biokeemia hiljutised edusammud tõendasid bakterite fotosünteetiliste membraanide nanoskaalalist struktuurset kohastumist vastusena nende elukeskkonna muutustele. Selles doktoritöös on uuritud nanoskaalalise struktuursete piirangute mõju päikese poolt tekitatud ergastuste energia ülikiirele edasiandmisele ja ärakasutamisele purpurbakterite fotosünteetilistes membraanides. Selliseid keerukaid füüsikalisi protsesse on bakterites palju kergem uurida kui taimedes või vetikates bakterite palju lihtsama struktuuri ning kontrollitava geneetilise manipuleerimise võimaluste palju suurema valiku tõttu. Käesolevas töös on identifitseeritud ja pikosekundilise aeglahutusega fluorestsentsispektroskoopia abil uuritud paljusid tegureid, mis reguleerivad erinevate kvantergastuste, mida nimetatakse eksiton-polaronideks, energia ülekande ja lõksustumise kiirusi bakterite fotosünteetilistes membraanides. Arvutimodelleerimine tulemusena on saavutatud kooskõlaline ettekujutus protsesside aluseks olevate füüsikalistest mehhanismidest. Tulemused näitasid fotosünteetilise aparatuuri, mis toimib üllatavalt efektiivselt väga erinevatel tingimustel, võimekust ja vastupidavust. Ootamatuks tulemuseks oli avastus, et membraani pigment-valk koostisosade eriline paigutus võimaldab oluliselt suurendada päikseenergia kogumise efektiivsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rhodobacter spaeroides'e oligomeerse valgust neelava kompleksi LH1 dissotsiatsioon kõrge hüdrostaatilise rõhu toimel
(Tartu Ülikool, 2013) Puusepp, Marit; Kangur, Liina, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Thiorhodovibrio tüvi 970 optiliste spektrite tähelepanuväärse punanihke olemus
(Tartu Ülikool, 2021) Lehtmets, Alexandra; Rätsep, Margus, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut