Sirvi Autor "Ganina, Svetlan" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Hajusandmetega ülesanded kui üks võimalus füüsikaõppe efektiivsuse tõstmiseks
(2011-07-19) Ganina, Svetlan
Doktoriväitekirja üldine eesmärk oli selgitada välja, kuidas mõjutavad ülesanded füüsikaõppe efektiivsust ja kas tulemused sõltuvad ka ülesannete tüübist. Püstitati uurimisküsimused: kas esineb erinevusi gümnaasiumiõpilaste ja -õpetajate hinnangutes selle kohta, millised õppemeetodid on füüsika tunnis efektiivsemad ja motiveerivad õpilasi rohkem? Kuidas on võimalik mõõta füüsikaõppe efektiivsust? Kas ülesannete vorm ja seos igapäevaeluga tõstab õppe-efektiivsust ning muudab teadmisi ja oskusi püsivamaks? Kas hajusandmetega ülesanded motiveerivad õpilasi rohkem ning suurendavad füüsikaõppe efektiivsust? Eesmärgiga selgitada välja, milliseid õppemeetodid kasutatakse koolifüüsikas õpimotivatsiooni tõstjatena, viidi läbi ankeetküsitlus, milles osales 73 õpetajat ja 1418 õpilast. Seejärel viidi läbi pikaajaline pedagoogiline eksperiment, kus õppetöös kasutati traditsioonilisi ja hajusandmetega ülesandeid. Hajusandmetega ülesannetes kirjeldatud olukorrad on seotud igapäevaeluga ja arvandmed on esitatud olukorra kirjeldusest eraldi. Lähteandmeid on alati kas rohkem või vähem kui lahendamiseks vaja läheb. Eksperimendis osales 14 õpetajat ning 620 õpilast. Samuti töötati välja ja katsetati valemit õppe-efektiivsuse määramiseks, katsetes osales 1125 õpilast. Efektiivsusevalemi usaldatavuse kontrollimiseks võrreldi saadud tulemusi teiste instrumentidega. Uuringutest tehti järgmised järeldused. Nii õpetajad kui õpilased hindavad kõrgelt ülesannete lahendamise kasulikkust. Leiti statistiliselt olulisi erinevusi selles, et õpilased hindavad õpetajatest kõrgemalt ülesannete huvitavuse vajadust ja nende seost reaalse eluga. Pikaajalise pedagoogilise eksperimendi tulemused näitasid statistiliselt olulisel määral, et hajusandmetega ülesannete lahendamine tõstab teadmiste ja oskuste omandamist ja rakendamist ning nende püsivust. Samuti selgus, et nad motiveerivad õpilasi rohkem. Füüsikaõppe efektiivsuse määramiseks tuletati valem, mis andis statistiliselt olulise positiivse tulemuse. Kokkuvõtteks võib öelda, et käesoleva väitekirja teoreetiliste ja empiiriliste uuringute tulemused panevad aluse võimalikule hajusandmetega ülesannete kasutamisele ja selle tulemusena füüsikaõppe efektiivsuse tõusule gümnaasiumis.