Sirvi Autor "Gornischeff, Feliks" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Venemaa suhted Preisimaaga Napoleoni sõdade ajal baltisaksa päritolu diplomaatide tegevuse näitel (1806–1812)(2020-03-13) Gornischeff, Feliks; Tannberg, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondNapoleoni sõdade ja Aleksander I valitsemisaeg oli 19. sajandi Euroopa ja Venemaa ajaloos üks olulisemaid perioode, mille tagajärjel toimusid muutused kogu Euroopas. Vene impeeriumi koosseisu kuulunud Balti kubermangudele oli Napoleoni sõdade periood ja sellele vahetult järgnenud aastad olulised mitmes mõttes. Kuigi Vene keisririigi Balti provintsidele ei avaldanud Napoleoni sõjad olulist sõjalist mõju otsese sõjategevuse näol (1812. aasta Riia piiramine ja Tallinna all toimunud merelahingud Venemaa ja Inglismaa vahel olid ainsad sõjalised operatsioonid), oli siiski mitmeid erinevaid valdkondi, mille läbi Balti provintsid Napoleoni sõdadega otseselt seotud olid. Kõige paremini tuleb see välja baltisaksa päritolu isikute tegevusest Vene riigi teenistuses, olgu siis riigiametnike, sõjaväelaste või diplomaatidena. Käesolev doktoritöö võtab vaatluse alla Vene-Preisi suhted Napoleoni sõdade perioodil ja käsitleb seda teemat lähemalt Vene keisririigi teenistuses olnud baltisaksa päritolu diplomaatide tegevuse kaudu rõhuasetusega aastatel 1806–1812. Venemaa välispoliitika Preisimaa suunal oli neil aastatel üks võtmeküsimusi Napoleoni-vastases võitluses ning sellesse olid tugevalt kaasatud ka baltisaksa päritolu diplomaadid. Lähemalt käsitletakse kahe baltisaksa päritolu diplomaadi, Gustav Ernst von Stackelbergi (1766–1850) ja Christoph Heinrich von Lieveni (1774–1839), tegevust Vene keisririigi saadikutena Preisimaal. Lisaks vaadeldakse ka baltisaksa päritolu Vene välisministri Andreas Eberhard von Budbergi (1750–1812) ja asjuri Gotthard Ludwig von Krüdeneri (1772–1845) tegevust. Baltisaksa päritolu diplomaadid olid otseselt seotud eelkõige Inglismaa, Rootsi, Preisimaa, Austria ja Venemaa vahelise poliitikaga, kuid seda kõike tehti Prantsusmaalt tuleneva ohu valguses ning Venemaa oli selle vastu võitlemisel eesrinnas, proovides vahendada Euroopa riike, et saavutada üksmeel uue Napoleoni-vastase koalitsiooni moodustamiseks.